Peeter Helme: kus on tänapäeva suur Eesti romaan? ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt
Mihkel Mutt Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Hiljuti küsiti minult ühel üritusel, kus rääkisin uuemast Eesti kirjandusest, et kuidas siis ikka on selle suure Eesti romaaniga. Teate ju küll – selle kirjanduse Eesti Nokiaga, millest kõik unistavad ja mida otsitakse, aga mida kuskil justkui näha pole. Või äkki on?

Seletasin siis, et mina ei näe erilist probleemi mitte sedalaadi romaani puudumises, vaid probleem – kui see ikka on probleem – on meis endis. Täpsemalt öeldes, selles lihtsas ja põhimõtteliselt kõike meie olemuses määravas tõsiasjas, et oleme ajalikud olendid, elame ajas, sõltume sellest ning näeme kõiki ja kõike läbi aja tähendusprisma. See annab meile teatud võimaluse, aga ka ahistab. Niivõrd, kuivõrd üleüldse on võimalik rääkida millestki, mille sees me oleme sedavõrd tugevalt, et meie olemus muutub ilma ajata lihtsalt mõeldamatuks...

Ometi proovima peab ning püüangi natuke mõtestada ühte lihtsat, aga tihti tähelepanuta jäävat asja. Nimelt seda, et kuna oleme harjunud hindama kõiki nähtusi ajas, aja ning selle tulemusena pidevalt sündiva, muutuva, kujuneva ja lõpuks kaduva, ajapikku uuega asenduva konteksti tingimustes, siis sageli ei pane me aega lihtsalt tähele.

Täpsemalt: meile tundub ikka, et oluline ja ainuvõimalik ongi nüüd ja praegu olev, meid ümbritsev tegelikkus. Seda muidugi järgmise hetkeni, mil praegune tegelikkus on muutunud ja asendunud uuega. Siis tundub see uus ühtäkki ainuõige ja oluline. Ja nii edasi.

Kuidas on see seotud uuema Eesti kirjandusega? Väga lihtsalt. Kuna tajume kirjandust ja kirjanduse tähenduslikkust ikka ainult selle aja kaudu, mis on toonud meid praegusse hetke, siis tunduvad meile olulised need autorid ja teosed, kes ja mis meie praegu kehtivat kultuurikaanonit loovad ja mõjutavad.

Ilma Tammsaare, Oskar Lutsu ja Jaan Krossita, aga ka ilma Läti Henriku või Balthasar Russowita poleks me need, kes me oleme ja nõnda peame neid autoreid õigusega tähtsaks ja meie identiteeti loovateks. Nii loovad ja kujundavadki need autorid tahes-tahtmata ka meie ootusi neist hiljem sündinud, praegu sündiva kirjanduse suhtes.

Meil on Lutsu huumoriauhind, mis antakse kõige lutsulikuma nalja autorile, Tammsaare preemia, millega otsitakse kirjandusest tammsaarelikkust ning Jaan Krossi auhind, mille laureaadilt oodatakse viimase väärilist loomingut.

See viibki nüüdiskirjanduseni. Kus on tänapäeva suur Eesti romaan? Tõenäoliselt täitsa olemas. Minu meelest on paari aasta tagune Jan Kausi "Ma olen elus" võimas ja panoraamne teos. Kahtlemata on seda ka Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" või miks mitte Märt Lauri "Lahustumine". Igati üldistusvõimelised teosed. Suured teosed.

Kuid kas ka suurteosed? Seda ma ei tea. Minu jaoks võivad olla. Kellegi teise jaoks mitte. Igatahes ei saagi sellele küsimusele selgelt vastata. Nende teose liigitumise suurteoste hulka määrab kontekst. Konteksti loob aga aeg. Mistõttu saavad alles järeltulevad põlved anda vastuse sellele küsimusele, kas praeguses Eestis on kirjutatud või kirjutatakse tõelisi suurromaane. Hetkel saame lihtsalt nüüdiskirjandust lugeda, kõrvutada raamatuid omavahel ja möödaniku suurteostega ning, kui on soovi ja pole just hirmu teha end lolliks, tegelda ennustamise tänamatu kunstiga ning oletada, millisel praegu ilmuval raamatul on suurteoseks saamise perspektiivi. Jõudu selleks!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: