Peeter Helme: kus on tänapäeva suur Eesti romaan? ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt Autor: Ülo Josing/ ERR

Hiljuti küsiti minult ühel üritusel, kus rääkisin uuemast Eesti kirjandusest, et kuidas siis ikka on selle suure Eesti romaaniga. Teate ju küll – selle kirjanduse Eesti Nokiaga, millest kõik unistavad ja mida otsitakse, aga mida kuskil justkui näha pole. Või äkki on?

Seletasin siis, et mina ei näe erilist probleemi mitte sedalaadi romaani puudumises, vaid probleem – kui see ikka on probleem – on meis endis. Täpsemalt öeldes, selles lihtsas ja põhimõtteliselt kõike meie olemuses määravas tõsiasjas, et oleme ajalikud olendid, elame ajas, sõltume sellest ning näeme kõiki ja kõike läbi aja tähendusprisma. See annab meile teatud võimaluse, aga ka ahistab. Niivõrd, kuivõrd üleüldse on võimalik rääkida millestki, mille sees me oleme sedavõrd tugevalt, et meie olemus muutub ilma ajata lihtsalt mõeldamatuks...

Ometi proovima peab ning püüangi natuke mõtestada ühte lihtsat, aga tihti tähelepanuta jäävat asja. Nimelt seda, et kuna oleme harjunud hindama kõiki nähtusi ajas, aja ning selle tulemusena pidevalt sündiva, muutuva, kujuneva ja lõpuks kaduva, ajapikku uuega asenduva konteksti tingimustes, siis sageli ei pane me aega lihtsalt tähele.

Täpsemalt: meile tundub ikka, et oluline ja ainuvõimalik ongi nüüd ja praegu olev, meid ümbritsev tegelikkus. Seda muidugi järgmise hetkeni, mil praegune tegelikkus on muutunud ja asendunud uuega. Siis tundub see uus ühtäkki ainuõige ja oluline. Ja nii edasi.

Kuidas on see seotud uuema Eesti kirjandusega? Väga lihtsalt. Kuna tajume kirjandust ja kirjanduse tähenduslikkust ikka ainult selle aja kaudu, mis on toonud meid praegusse hetke, siis tunduvad meile olulised need autorid ja teosed, kes ja mis meie praegu kehtivat kultuurikaanonit loovad ja mõjutavad.

Ilma Tammsaare, Oskar Lutsu ja Jaan Krossita, aga ka ilma Läti Henriku või Balthasar Russowita poleks me need, kes me oleme ja nõnda peame neid autoreid õigusega tähtsaks ja meie identiteeti loovateks. Nii loovad ja kujundavadki need autorid tahes-tahtmata ka meie ootusi neist hiljem sündinud, praegu sündiva kirjanduse suhtes.

Meil on Lutsu huumoriauhind, mis antakse kõige lutsulikuma nalja autorile, Tammsaare preemia, millega otsitakse kirjandusest tammsaarelikkust ning Jaan Krossi auhind, mille laureaadilt oodatakse viimase väärilist loomingut.

See viibki nüüdiskirjanduseni. Kus on tänapäeva suur Eesti romaan? Tõenäoliselt täitsa olemas. Minu meelest on paari aasta tagune Jan Kausi "Ma olen elus" võimas ja panoraamne teos. Kahtlemata on seda ka Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" või miks mitte Märt Lauri "Lahustumine". Igati üldistusvõimelised teosed. Suured teosed.

Kuid kas ka suurteosed? Seda ma ei tea. Minu jaoks võivad olla. Kellegi teise jaoks mitte. Igatahes ei saagi sellele küsimusele selgelt vastata. Nende teose liigitumise suurteoste hulka määrab kontekst. Konteksti loob aga aeg. Mistõttu saavad alles järeltulevad põlved anda vastuse sellele küsimusele, kas praeguses Eestis on kirjutatud või kirjutatakse tõelisi suurromaane. Hetkel saame lihtsalt nüüdiskirjandust lugeda, kõrvutada raamatuid omavahel ja möödaniku suurteostega ning, kui on soovi ja pole just hirmu teha end lolliks, tegelda ennustamise tänamatu kunstiga ning oletada, millisel praegu ilmuval raamatul on suurteoseks saamise perspektiivi. Jõudu selleks!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.