Peeter Helme: kus on tänapäeva suur Eesti romaan? ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt
Mihkel Mutt Autor: Ülo Josing/ ERR

Hiljuti küsiti minult ühel üritusel, kus rääkisin uuemast Eesti kirjandusest, et kuidas siis ikka on selle suure Eesti romaaniga. Teate ju küll – selle kirjanduse Eesti Nokiaga, millest kõik unistavad ja mida otsitakse, aga mida kuskil justkui näha pole. Või äkki on?

Seletasin siis, et mina ei näe erilist probleemi mitte sedalaadi romaani puudumises, vaid probleem – kui see ikka on probleem – on meis endis. Täpsemalt öeldes, selles lihtsas ja põhimõtteliselt kõike meie olemuses määravas tõsiasjas, et oleme ajalikud olendid, elame ajas, sõltume sellest ning näeme kõiki ja kõike läbi aja tähendusprisma. See annab meile teatud võimaluse, aga ka ahistab. Niivõrd, kuivõrd üleüldse on võimalik rääkida millestki, mille sees me oleme sedavõrd tugevalt, et meie olemus muutub ilma ajata lihtsalt mõeldamatuks...

Ometi proovima peab ning püüangi natuke mõtestada ühte lihtsat, aga tihti tähelepanuta jäävat asja. Nimelt seda, et kuna oleme harjunud hindama kõiki nähtusi ajas, aja ning selle tulemusena pidevalt sündiva, muutuva, kujuneva ja lõpuks kaduva, ajapikku uuega asenduva konteksti tingimustes, siis sageli ei pane me aega lihtsalt tähele.

Täpsemalt: meile tundub ikka, et oluline ja ainuvõimalik ongi nüüd ja praegu olev, meid ümbritsev tegelikkus. Seda muidugi järgmise hetkeni, mil praegune tegelikkus on muutunud ja asendunud uuega. Siis tundub see uus ühtäkki ainuõige ja oluline. Ja nii edasi.

Kuidas on see seotud uuema Eesti kirjandusega? Väga lihtsalt. Kuna tajume kirjandust ja kirjanduse tähenduslikkust ikka ainult selle aja kaudu, mis on toonud meid praegusse hetke, siis tunduvad meile olulised need autorid ja teosed, kes ja mis meie praegu kehtivat kultuurikaanonit loovad ja mõjutavad.

Ilma Tammsaare, Oskar Lutsu ja Jaan Krossita, aga ka ilma Läti Henriku või Balthasar Russowita poleks me need, kes me oleme ja nõnda peame neid autoreid õigusega tähtsaks ja meie identiteeti loovateks. Nii loovad ja kujundavadki need autorid tahes-tahtmata ka meie ootusi neist hiljem sündinud, praegu sündiva kirjanduse suhtes.

Meil on Lutsu huumoriauhind, mis antakse kõige lutsulikuma nalja autorile, Tammsaare preemia, millega otsitakse kirjandusest tammsaarelikkust ning Jaan Krossi auhind, mille laureaadilt oodatakse viimase väärilist loomingut.

See viibki nüüdiskirjanduseni. Kus on tänapäeva suur Eesti romaan? Tõenäoliselt täitsa olemas. Minu meelest on paari aasta tagune Jan Kausi "Ma olen elus" võimas ja panoraamne teos. Kahtlemata on seda ka Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" või miks mitte Märt Lauri "Lahustumine". Igati üldistusvõimelised teosed. Suured teosed.

Kuid kas ka suurteosed? Seda ma ei tea. Minu jaoks võivad olla. Kellegi teise jaoks mitte. Igatahes ei saagi sellele küsimusele selgelt vastata. Nende teose liigitumise suurteoste hulka määrab kontekst. Konteksti loob aga aeg. Mistõttu saavad alles järeltulevad põlved anda vastuse sellele küsimusele, kas praeguses Eestis on kirjutatud või kirjutatakse tõelisi suurromaane. Hetkel saame lihtsalt nüüdiskirjandust lugeda, kõrvutada raamatuid omavahel ja möödaniku suurteostega ning, kui on soovi ja pole just hirmu teha end lolliks, tegelda ennustamise tänamatu kunstiga ning oletada, millisel praegu ilmuval raamatul on suurteoseks saamise perspektiivi. Jõudu selleks!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk