Peeter Helme: kus on tänapäeva suur Eesti romaan? ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt
Mihkel Mutt Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Hiljuti küsiti minult ühel üritusel, kus rääkisin uuemast Eesti kirjandusest, et kuidas siis ikka on selle suure Eesti romaaniga. Teate ju küll – selle kirjanduse Eesti Nokiaga, millest kõik unistavad ja mida otsitakse, aga mida kuskil justkui näha pole. Või äkki on?

Seletasin siis, et mina ei näe erilist probleemi mitte sedalaadi romaani puudumises, vaid probleem – kui see ikka on probleem – on meis endis. Täpsemalt öeldes, selles lihtsas ja põhimõtteliselt kõike meie olemuses määravas tõsiasjas, et oleme ajalikud olendid, elame ajas, sõltume sellest ning näeme kõiki ja kõike läbi aja tähendusprisma. See annab meile teatud võimaluse, aga ka ahistab. Niivõrd, kuivõrd üleüldse on võimalik rääkida millestki, mille sees me oleme sedavõrd tugevalt, et meie olemus muutub ilma ajata lihtsalt mõeldamatuks...

Ometi proovima peab ning püüangi natuke mõtestada ühte lihtsat, aga tihti tähelepanuta jäävat asja. Nimelt seda, et kuna oleme harjunud hindama kõiki nähtusi ajas, aja ning selle tulemusena pidevalt sündiva, muutuva, kujuneva ja lõpuks kaduva, ajapikku uuega asenduva konteksti tingimustes, siis sageli ei pane me aega lihtsalt tähele.

Täpsemalt: meile tundub ikka, et oluline ja ainuvõimalik ongi nüüd ja praegu olev, meid ümbritsev tegelikkus. Seda muidugi järgmise hetkeni, mil praegune tegelikkus on muutunud ja asendunud uuega. Siis tundub see uus ühtäkki ainuõige ja oluline. Ja nii edasi.

Kuidas on see seotud uuema Eesti kirjandusega? Väga lihtsalt. Kuna tajume kirjandust ja kirjanduse tähenduslikkust ikka ainult selle aja kaudu, mis on toonud meid praegusse hetke, siis tunduvad meile olulised need autorid ja teosed, kes ja mis meie praegu kehtivat kultuurikaanonit loovad ja mõjutavad.

Ilma Tammsaare, Oskar Lutsu ja Jaan Krossita, aga ka ilma Läti Henriku või Balthasar Russowita poleks me need, kes me oleme ja nõnda peame neid autoreid õigusega tähtsaks ja meie identiteeti loovateks. Nii loovad ja kujundavadki need autorid tahes-tahtmata ka meie ootusi neist hiljem sündinud, praegu sündiva kirjanduse suhtes.

Meil on Lutsu huumoriauhind, mis antakse kõige lutsulikuma nalja autorile, Tammsaare preemia, millega otsitakse kirjandusest tammsaarelikkust ning Jaan Krossi auhind, mille laureaadilt oodatakse viimase väärilist loomingut.

See viibki nüüdiskirjanduseni. Kus on tänapäeva suur Eesti romaan? Tõenäoliselt täitsa olemas. Minu meelest on paari aasta tagune Jan Kausi "Ma olen elus" võimas ja panoraamne teos. Kahtlemata on seda ka Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" või miks mitte Märt Lauri "Lahustumine". Igati üldistusvõimelised teosed. Suured teosed.

Kuid kas ka suurteosed? Seda ma ei tea. Minu jaoks võivad olla. Kellegi teise jaoks mitte. Igatahes ei saagi sellele küsimusele selgelt vastata. Nende teose liigitumise suurteoste hulka määrab kontekst. Konteksti loob aga aeg. Mistõttu saavad alles järeltulevad põlved anda vastuse sellele küsimusele, kas praeguses Eestis on kirjutatud või kirjutatakse tõelisi suurromaane. Hetkel saame lihtsalt nüüdiskirjandust lugeda, kõrvutada raamatuid omavahel ja möödaniku suurteostega ning, kui on soovi ja pole just hirmu teha end lolliks, tegelda ennustamise tänamatu kunstiga ning oletada, millisel praegu ilmuval raamatul on suurteoseks saamise perspektiivi. Jõudu selleks!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Naiskoor Emajõe Laulikud koos konkursi žüriiliikmetega.Naiskoor Emajõe Laulikud koos konkursi žüriiliikmetega.
Emajõe Laulikud pälvisid Šiauliai koorikonkursil grand prix

Naiskoor Emajõe Laulikud tõi 25.–28. maini peetud Šiauliai rahvusvaheliselt koorikonkursilt VII Šiauliai Cantat koju grand prix.

"alastusest enam""alastusest enam"
Vaba Lava lõpetab hooaja menulavastusega "alastusest enam"

Vaba Lava lõpetab oma 2016/2017 hooaja austria koreograafi Doris Uhlichi lavastusega "alastusest enam".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk