Arvustus. Vanameister ämbris ({{commentsTotal}})

Mart Juur
Mart Juur Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Uus raamat

Mart Juur
"Las ma lõbustan sind"
Tammerraamat
280 lk.

Oma sõpru peaks ju kiitma.

Ükskõik, mis nad ka korda saadavad. Isegi käkile saab teha sihukese ülistuslaulu, et anna olla. Sihuke vennaskonna või maffia värk ja, muidugi, käsi peseb kätt, kamp on kamp.

Nii et peaks siia kirjutama, kuis sõber Mart on teinud üllitise ja see on hea, tormake aga poodidesse, pungad tuulele valla.

Vat ei õnnestu kuidagi. Pea sisemuses, kus inimestel on aju, keerleb hävitav hinnang Hjalmar Söderbergi "Tõsisele mängule", mis on üks suurepärane ja siin maal vähetuntud raamat – näib, nagu oleks ta sahtlid vanast rämpsust tühjendanud.

Kas nüüd rämps, aga juhuslikult kokkuvisatud, käib küll mulje jätab. Täidame mahu ära ja müüme nime pealt.

Mitte et kõik halb oleks. Leheküljeni 80 on täiesti väärikad jutud. Mis küll kõhust kinni hoidma ei aja ega tekita ümbritsevates küsimusi, mis sa seal naerad. Juurikas kaldub oma tavalisest vingest naljaviskamisest vähe kõrvale ja paneb teksti, mis, nahk, on pisut ihih, aga mõnevõrra kurvastaval kombel tõsi ka.

On tõsi, et selle maa meedia on ajast aega olnud sabaliputavalt võimutruu. Kes pilas Pätsu aegu vapse, tegi sama kapitalistidega, siis natslike röövvallutajatega, siis komissaridega, edasi kulakute, imperialistidega. Tuule hõng on alati ninas, kui purjus ka parajasti ei olda, tõsi, praegu lakutakse enam võimu kannikaid kui joovastavaid jooke.

Igasugu auhindade määramisel pole tähtis niipalju taies, kui kes kellega käib ja kellest võib mingit jama oodata või vastuteeneid. No ja et isakesed fondides rahule jääksid.

Udune sõna moderaator on tõepoolest segu tsensorist ja agitaatorist, kes õpetab inimesi ikka õigesti mõtlema. Vaata eelmise kahe lõigu viimaseid lauseid. Wallanderi jutud on tõesti möga. Nii edasi.

Tundub, et Juurikas oli neid jutte kirjutades mitte kõige helgemas meeleolus. Kuigi tema tavaline olek on, nagu oleks värskelt käest saanud, ometi pole üldse ja tarvitab väga mõõdukalt.

Endel Kellapi seiklustest, seriaali käsikirjast, mis lk 81 algab, läheb raamat käest ära.

Tegelane oli telesaate naljades omal kohal, temast seriaali välja venitamine, et, oh, küll müüb, polnud vist kõige parem mõte. Lauluviise venitades oli kui talendiotsingu saatesse eksinud ullike, seriaalis läks mõttelagedaks jälgandiks kätte. Võibolla mõni mees on peps, aga kehaeritiste naljad ei lähe kohe mitte. Lisaks et palju meenutab vana Wremjat. Aiku ja Petsi asemel, kes olid nurmaalsed bemmipeded, on nüüd kaks päris pede, Ämma asemel on ema, kordamise ja ülejala laskmisena paistab.

Viimasest otsast, lasteaiadetektiividest, ei saanud üldse pihta. On see nüüd paroodia Ilmar Tomuskile, mõeldud lastejutuna, naljana, niisama katsena, et näis, mis välja tuleb, täielik mõh ja möh, ei enamat.

Et, armas Mart, selle üllitisega oled Sa mu meelest üsna pange pannud. Astu välja, vaheta sokid-kingad ära. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: