Kirjanduspreemia nominent Aare Pilv: öeldakse, et hea luuletus on alati oma kirjutajast targem ({{commentsTotal}})

14. märtsil kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab selle eel nominente. Artikliauhinna kategoorias konkureerib Aare Pilv artikliga "Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul" (Looming 2016, nr 2).

Pilv ütles, et kõnealune artikkel on esseistlik ühe luuletuse – Juhan Liivi "Mätas – mätas – üks ja teine" – tõlgendus.

"See tõlgendus tekkis ühe plahvatusena. Ma lihtsalt ajaviiteks lugesin ühte koolide jaoks välja antud luuleantoloogiat ja seal see luuletus oli. Siis ma kirjutasin selle plahvatuse lahti – kuidas see luuletus võiks olla müstilis-metafüüsilise maailmatunnetuse kehastus. Püüdsin seda lahti harutada nii sisu kui vormi pidi."

Pilv lisas, et tahtis tõlgenduse hoida lihtsa ja elementaarsena.

"See on selle kirjutise esimene pool. Kui ma olin selle esimese poole ära kirjutanud, siis ma hakkasin vaatama sedasama luuletust igaks juhuks teistes väljaannetes ja siis ma sain aru, et see on ainult üks versioon. Tegelikult on see algselt olnud Juhan Liivi pikem kaheksasalmiline luuletus, millest Tuglas on välja võtnud neli keskmist salmi ja teinud selle konkreetse luuletuse."

Teine tema artikli pool ongi tekstiversioonide erinevustest ja sellest, millist neist n-ö tõeliseks, päris luuletuseks pidada võib. Autentsuse mõttes on tema hinnangul see kaheksasalmiline pikk luuletus ehtne, aga mingis sisulises mõttes võib öelda, et see Tuglase intuitsioon luuletuse kärpimisel ja redigeerimisel on ka olnud meisterlik.

"Tuglas on vorminud sellest midagi väga tähenduslikku."

Pilv rääkis veel, et Juhan Liivi loomingus on olemas minimaalne täpsus, minimaalne piisavus.

"Ta ei paku mitte kuskil üle, ta ütleb ainult nii palju, kui täpselt vaja on," ütles Pilv ja lisas, et Liivi loomingust tekivad selle mõjul huvitavad efektid, mille üle annab mõelda.

"Öeldakse, et hea luuletus on alati oma kirjutajast targem."

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: