Tänane "MI": kuidas kujuneb trompetivirtuoos? ({{commentsTotal}})

Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger.
Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger. Autor/allikas: Marco Borggreve

Tänases muusikasaates "MI" saab näha ja kuulda mitut Eestis hiljuti esinenud trompetivirtuoosi ning kiigata ühe väikese trompetisti pillitundi.

Trompet seostub peamiselt valjude helidega, kuid Sergei Nakarjakov etteastest jaanuarikuisel Mustonenfestil jäi kõrvu justnimelt pehme ja ilus piano. ERSO ees soleerinud Nakarjakov ise kostis selle kohta, et igal esinejal ja instrumendil on oma hääl ning valitseda tuleb kogu spektrit – mida rohkem varjundeid, seda põnevam esitus.

Oma esimest trompetitundi Nakarjakov täpselt ei mäleta, küll aga on meeles, et pillimäng nõudis palju kannatust. "Alustasin nagu kõik teised, väga lihtsatest harjutustest, väga halva kõlaga. On vaja palju kannatust ja palju harjutada," tõdes ta. Tema esimene õpetaja oli tema isa. "Mu isa polnud trompetist ja ta ei teadnud, mis on kombeks ja mis mitte. Ta ei kartnud mulle anda raskeid teoseid, ma hakkasin väga vara kontserte mängima, ja see tuli mul vist hästi välja alguses," meenutas Nakarjakov ja lisas, et erialaste nõuannete saamiseks pöördus isa eri orkestrite trompetimängijate poole. Esimese plaadi salvestas Nakarjakov juba 15-aastaselt.

Saatuslik jõulukink

Märtsi alguses soleeris ERSO ees rootslane Håkan Hardenberger, kelle The Times tituleeris universumi parimaks trompetikunstnikuks. Seda, et Hardenberger trompetit üldse õppima hakkas, peab muusik ise juhuseks. "Mu perekonnas polnud mingit väljapaistvat musitseerimist. Ja siis ühel hetkel, kui ma olin 8-aastane, mu isa ei teadnud, mida mulle jõuludeks osta. Ta oli käinud mõni aasta varem Louis Armstrongi kontserdil. Jõulu eel nägi ta trompetit vaateaknal ja ostis ära," kirjeldas Hardenberger oma elu kõige saatuslikuma jõulukingi tausta.

Pillimängu arendamisel peab Hardenberger väga oluliseks kannatlikkust. "Minu õpetaja Pariisis ütles, et trompeti jaoks ühest eluajast ei piisa. Tuleb kasutada kujutlusvõimet, kui tahad siit saada erinevaid värve, ja palju töötada. See on pill, mis vajab distsipliini – tuleb oma tunnid täis teha, pole teist teed," sõnas ta. Trompetit peab Hardenberger väga väljendusrikkaks pilliks, millele sobib mistahes muusikažanr. "Trompet kannatas palju aastaid romantismi käes, kui arvati, et trompet võib ainult sõjakaid või taevalikke asju väljendada, aga džäss tegi selgeks, et trompet on ka väga haavatav ja lähedane inimese häälele," sõnas Hardenberger ja lisas muiates, et igaüks, kes oma pilli armastab, tõdeb, et selle kõla on lähedane inimhäälele.

Eestis oli Håkan Hardenberger juba neljandat korda. "Esimesest korrast saan rääkida. Ma tulin siia Göteborgi sümfooniaorkestri ja Neeme Järviga. See oli tema esimene tagasipöördumine ja ma mängisin Eino Tambergi trompetikontserti. See oli ainult mõni nädal pärast Eesti lipu heiskamist,“ meenutas muusik.

Justkui aega tagasi kerides

Pärast vestlusi virtuoosidega, püüdis "MI" kerida aega tagasi ja vaadelda, kuidas käib talendi vormimise algfaas. Et näha trompetimängijate teekonna algust, filmis "MI" Aavo Otsa trompetitundi Janiga, kes õpib pilli kolmandat aastat.

"Meil, pillimeestel, peab esinemisel olema oma sisemine dirigent, kes ütleb, kuidas mängida. See dirigent saab ainult siis tegutseda, kui on suurepärane keskendumine. See on võib-olla kõige tähtsam nende suurte solistide puhul," õpetas Ots noort õpilast.

Õpetaja üllatuseks oli õpilasel keskendumise jaoks juba isiklik tehnika omandatud. "Ma kujutan endale ette, et olen suure järve ääres ja mängin ainult endale niimoodi, et kostaks kaugele ja et olen ainult mina ja minu pill," jutustas Jan.

Mõte trompetit õppida võrsus Jani huvist džässmuusika vastu. "Kui ma väike olin, ema näitas mulle arvutist džässmuusikat ja ma hakkasin jalaga vastu maad rütmi lööma. Isa ütles emale, et nüüd on kindel muusikakooli minek. Ja kuna just džässmuusika mulle meeldis, siis isa pakkus, et võiksin trompetit õppida. Vanemad lasid YouTube’ist mulle veel trompetimängu ja niimoodi ma sellesse pilli siis armusingi," meenutas Jan.

Aavo Otsa sõnul võib trompet mängida ka pidulikku muusikat väga vaikselt ja kaunilt, kuid sinna jõudmiseks tuleb aastaid harjutada. Puhkpilli puhul algavad harjutused muidugi puhumisest ehk sellest, et õhk pillis liikuma saada. Sealt edasi on Otsa arvates oluline tuua kuuldavale noodi selge algus ning siis juba saab harjutada kõlailu ja fraseerimist ehk muusikaliste lausete loomist. "Kõige suurem tehniline väljakutse on ilus toon igas olukorras. Üks hispaanlane rääkis väga ilusasti mulle, et "virtuoossus" kreeka keeles ei tähendagi kiirust, vaid köitvust. See on ülim tehnika, kuidas hoida publikut kuni viimase noodini. Kontserdil ongi kõige tähtsam hoida publikut tähelepanu all, et nad kuulaksid ja saaksid sellest suure naudingu," sõnas Ots.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "MI"



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.