Tänane "MI": kuidas kujuneb trompetivirtuoos? ({{commentsTotal}})

Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger. Autor: Marco Borggreve

Tänases muusikasaates "MI" saab näha ja kuulda mitut Eestis hiljuti esinenud trompetivirtuoosi ning kiigata ühe väikese trompetisti pillitundi.

Trompet seostub peamiselt valjude helidega, kuid Sergei Nakarjakov etteastest jaanuarikuisel Mustonenfestil jäi kõrvu justnimelt pehme ja ilus piano. ERSO ees soleerinud Nakarjakov ise kostis selle kohta, et igal esinejal ja instrumendil on oma hääl ning valitseda tuleb kogu spektrit – mida rohkem varjundeid, seda põnevam esitus.

Oma esimest trompetitundi Nakarjakov täpselt ei mäleta, küll aga on meeles, et pillimäng nõudis palju kannatust. "Alustasin nagu kõik teised, väga lihtsatest harjutustest, väga halva kõlaga. On vaja palju kannatust ja palju harjutada," tõdes ta. Tema esimene õpetaja oli tema isa. "Mu isa polnud trompetist ja ta ei teadnud, mis on kombeks ja mis mitte. Ta ei kartnud mulle anda raskeid teoseid, ma hakkasin väga vara kontserte mängima, ja see tuli mul vist hästi välja alguses," meenutas Nakarjakov ja lisas, et erialaste nõuannete saamiseks pöördus isa eri orkestrite trompetimängijate poole. Esimese plaadi salvestas Nakarjakov juba 15-aastaselt.

Saatuslik jõulukink

Märtsi alguses soleeris ERSO ees rootslane Håkan Hardenberger, kelle The Times tituleeris universumi parimaks trompetikunstnikuks. Seda, et Hardenberger trompetit üldse õppima hakkas, peab muusik ise juhuseks. "Mu perekonnas polnud mingit väljapaistvat musitseerimist. Ja siis ühel hetkel, kui ma olin 8-aastane, mu isa ei teadnud, mida mulle jõuludeks osta. Ta oli käinud mõni aasta varem Louis Armstrongi kontserdil. Jõulu eel nägi ta trompetit vaateaknal ja ostis ära," kirjeldas Hardenberger oma elu kõige saatuslikuma jõulukingi tausta.

Pillimängu arendamisel peab Hardenberger väga oluliseks kannatlikkust. "Minu õpetaja Pariisis ütles, et trompeti jaoks ühest eluajast ei piisa. Tuleb kasutada kujutlusvõimet, kui tahad siit saada erinevaid värve, ja palju töötada. See on pill, mis vajab distsipliini – tuleb oma tunnid täis teha, pole teist teed," sõnas ta. Trompetit peab Hardenberger väga väljendusrikkaks pilliks, millele sobib mistahes muusikažanr. "Trompet kannatas palju aastaid romantismi käes, kui arvati, et trompet võib ainult sõjakaid või taevalikke asju väljendada, aga džäss tegi selgeks, et trompet on ka väga haavatav ja lähedane inimese häälele," sõnas Hardenberger ja lisas muiates, et igaüks, kes oma pilli armastab, tõdeb, et selle kõla on lähedane inimhäälele.

Eestis oli Håkan Hardenberger juba neljandat korda. "Esimesest korrast saan rääkida. Ma tulin siia Göteborgi sümfooniaorkestri ja Neeme Järviga. See oli tema esimene tagasipöördumine ja ma mängisin Eino Tambergi trompetikontserti. See oli ainult mõni nädal pärast Eesti lipu heiskamist,“ meenutas muusik.

Justkui aega tagasi kerides

Pärast vestlusi virtuoosidega, püüdis "MI" kerida aega tagasi ja vaadelda, kuidas käib talendi vormimise algfaas. Et näha trompetimängijate teekonna algust, filmis "MI" Aavo Otsa trompetitundi Janiga, kes õpib pilli kolmandat aastat.

"Meil, pillimeestel, peab esinemisel olema oma sisemine dirigent, kes ütleb, kuidas mängida. See dirigent saab ainult siis tegutseda, kui on suurepärane keskendumine. See on võib-olla kõige tähtsam nende suurte solistide puhul," õpetas Ots noort õpilast.

Õpetaja üllatuseks oli õpilasel keskendumise jaoks juba isiklik tehnika omandatud. "Ma kujutan endale ette, et olen suure järve ääres ja mängin ainult endale niimoodi, et kostaks kaugele ja et olen ainult mina ja minu pill," jutustas Jan.

Mõte trompetit õppida võrsus Jani huvist džässmuusika vastu. "Kui ma väike olin, ema näitas mulle arvutist džässmuusikat ja ma hakkasin jalaga vastu maad rütmi lööma. Isa ütles emale, et nüüd on kindel muusikakooli minek. Ja kuna just džässmuusika mulle meeldis, siis isa pakkus, et võiksin trompetit õppida. Vanemad lasid YouTube’ist mulle veel trompetimängu ja niimoodi ma sellesse pilli siis armusingi," meenutas Jan.

Aavo Otsa sõnul võib trompet mängida ka pidulikku muusikat väga vaikselt ja kaunilt, kuid sinna jõudmiseks tuleb aastaid harjutada. Puhkpilli puhul algavad harjutused muidugi puhumisest ehk sellest, et õhk pillis liikuma saada. Sealt edasi on Otsa arvates oluline tuua kuuldavale noodi selge algus ning siis juba saab harjutada kõlailu ja fraseerimist ehk muusikaliste lausete loomist. "Kõige suurem tehniline väljakutse on ilus toon igas olukorras. Üks hispaanlane rääkis väga ilusasti mulle, et "virtuoossus" kreeka keeles ei tähendagi kiirust, vaid köitvust. See on ülim tehnika, kuidas hoida publikut kuni viimase noodini. Kontserdil ongi kõige tähtsam hoida publikut tähelepanu all, et nad kuulaksid ja saaksid sellest suure naudingu," sõnas Ots.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "MI"



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?