Tänane "MI": kuidas kujuneb trompetivirtuoos? ({{commentsTotal}})

Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger.
Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger. Autor/allikas: Marco Borggreve

Tänases muusikasaates "MI" saab näha ja kuulda mitut Eestis hiljuti esinenud trompetivirtuoosi ning kiigata ühe väikese trompetisti pillitundi.

Trompet seostub peamiselt valjude helidega, kuid Sergei Nakarjakov etteastest jaanuarikuisel Mustonenfestil jäi kõrvu justnimelt pehme ja ilus piano. ERSO ees soleerinud Nakarjakov ise kostis selle kohta, et igal esinejal ja instrumendil on oma hääl ning valitseda tuleb kogu spektrit – mida rohkem varjundeid, seda põnevam esitus.

Oma esimest trompetitundi Nakarjakov täpselt ei mäleta, küll aga on meeles, et pillimäng nõudis palju kannatust. "Alustasin nagu kõik teised, väga lihtsatest harjutustest, väga halva kõlaga. On vaja palju kannatust ja palju harjutada," tõdes ta. Tema esimene õpetaja oli tema isa. "Mu isa polnud trompetist ja ta ei teadnud, mis on kombeks ja mis mitte. Ta ei kartnud mulle anda raskeid teoseid, ma hakkasin väga vara kontserte mängima, ja see tuli mul vist hästi välja alguses," meenutas Nakarjakov ja lisas, et erialaste nõuannete saamiseks pöördus isa eri orkestrite trompetimängijate poole. Esimese plaadi salvestas Nakarjakov juba 15-aastaselt.

Saatuslik jõulukink

Märtsi alguses soleeris ERSO ees rootslane Håkan Hardenberger, kelle The Times tituleeris universumi parimaks trompetikunstnikuks. Seda, et Hardenberger trompetit üldse õppima hakkas, peab muusik ise juhuseks. "Mu perekonnas polnud mingit väljapaistvat musitseerimist. Ja siis ühel hetkel, kui ma olin 8-aastane, mu isa ei teadnud, mida mulle jõuludeks osta. Ta oli käinud mõni aasta varem Louis Armstrongi kontserdil. Jõulu eel nägi ta trompetit vaateaknal ja ostis ära," kirjeldas Hardenberger oma elu kõige saatuslikuma jõulukingi tausta.

Pillimängu arendamisel peab Hardenberger väga oluliseks kannatlikkust. "Minu õpetaja Pariisis ütles, et trompeti jaoks ühest eluajast ei piisa. Tuleb kasutada kujutlusvõimet, kui tahad siit saada erinevaid värve, ja palju töötada. See on pill, mis vajab distsipliini – tuleb oma tunnid täis teha, pole teist teed," sõnas ta. Trompetit peab Hardenberger väga väljendusrikkaks pilliks, millele sobib mistahes muusikažanr. "Trompet kannatas palju aastaid romantismi käes, kui arvati, et trompet võib ainult sõjakaid või taevalikke asju väljendada, aga džäss tegi selgeks, et trompet on ka väga haavatav ja lähedane inimese häälele," sõnas Hardenberger ja lisas muiates, et igaüks, kes oma pilli armastab, tõdeb, et selle kõla on lähedane inimhäälele.

Eestis oli Håkan Hardenberger juba neljandat korda. "Esimesest korrast saan rääkida. Ma tulin siia Göteborgi sümfooniaorkestri ja Neeme Järviga. See oli tema esimene tagasipöördumine ja ma mängisin Eino Tambergi trompetikontserti. See oli ainult mõni nädal pärast Eesti lipu heiskamist,“ meenutas muusik.

Justkui aega tagasi kerides

Pärast vestlusi virtuoosidega, püüdis "MI" kerida aega tagasi ja vaadelda, kuidas käib talendi vormimise algfaas. Et näha trompetimängijate teekonna algust, filmis "MI" Aavo Otsa trompetitundi Janiga, kes õpib pilli kolmandat aastat.

"Meil, pillimeestel, peab esinemisel olema oma sisemine dirigent, kes ütleb, kuidas mängida. See dirigent saab ainult siis tegutseda, kui on suurepärane keskendumine. See on võib-olla kõige tähtsam nende suurte solistide puhul," õpetas Ots noort õpilast.

Õpetaja üllatuseks oli õpilasel keskendumise jaoks juba isiklik tehnika omandatud. "Ma kujutan endale ette, et olen suure järve ääres ja mängin ainult endale niimoodi, et kostaks kaugele ja et olen ainult mina ja minu pill," jutustas Jan.

Mõte trompetit õppida võrsus Jani huvist džässmuusika vastu. "Kui ma väike olin, ema näitas mulle arvutist džässmuusikat ja ma hakkasin jalaga vastu maad rütmi lööma. Isa ütles emale, et nüüd on kindel muusikakooli minek. Ja kuna just džässmuusika mulle meeldis, siis isa pakkus, et võiksin trompetit õppida. Vanemad lasid YouTube’ist mulle veel trompetimängu ja niimoodi ma sellesse pilli siis armusingi," meenutas Jan.

Aavo Otsa sõnul võib trompet mängida ka pidulikku muusikat väga vaikselt ja kaunilt, kuid sinna jõudmiseks tuleb aastaid harjutada. Puhkpilli puhul algavad harjutused muidugi puhumisest ehk sellest, et õhk pillis liikuma saada. Sealt edasi on Otsa arvates oluline tuua kuuldavale noodi selge algus ning siis juba saab harjutada kõlailu ja fraseerimist ehk muusikaliste lausete loomist. "Kõige suurem tehniline väljakutse on ilus toon igas olukorras. Üks hispaanlane rääkis väga ilusasti mulle, et "virtuoossus" kreeka keeles ei tähendagi kiirust, vaid köitvust. See on ülim tehnika, kuidas hoida publikut kuni viimase noodini. Kontserdil ongi kõige tähtsam hoida publikut tähelepanu all, et nad kuulaksid ja saaksid sellest suure naudingu," sõnas Ots.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "MI"



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Jan Kaus
Jan Kaus: HeadRead on alati tahtnud olla hubane, kammerlik

Täna algas kirjandusfestival HeadRead, kus viie päeva vältel toimuval 75 sündmusel esineb üle saja kodu- ja välismaise esineja. Korraldustoimkonna liige Jan Kaus andis aru, mis festivalil juhtuma hakkab.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk