Tänane "MI": kuidas kujuneb trompetivirtuoos? ({{commentsTotal}})

Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger.
Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger. Autor/allikas: Marco Borggreve

Tänases muusikasaates "MI" saab näha ja kuulda mitut Eestis hiljuti esinenud trompetivirtuoosi ning kiigata ühe väikese trompetisti pillitundi.

Trompet seostub peamiselt valjude helidega, kuid Sergei Nakarjakov etteastest jaanuarikuisel Mustonenfestil jäi kõrvu justnimelt pehme ja ilus piano. ERSO ees soleerinud Nakarjakov ise kostis selle kohta, et igal esinejal ja instrumendil on oma hääl ning valitseda tuleb kogu spektrit – mida rohkem varjundeid, seda põnevam esitus.

Oma esimest trompetitundi Nakarjakov täpselt ei mäleta, küll aga on meeles, et pillimäng nõudis palju kannatust. "Alustasin nagu kõik teised, väga lihtsatest harjutustest, väga halva kõlaga. On vaja palju kannatust ja palju harjutada," tõdes ta. Tema esimene õpetaja oli tema isa. "Mu isa polnud trompetist ja ta ei teadnud, mis on kombeks ja mis mitte. Ta ei kartnud mulle anda raskeid teoseid, ma hakkasin väga vara kontserte mängima, ja see tuli mul vist hästi välja alguses," meenutas Nakarjakov ja lisas, et erialaste nõuannete saamiseks pöördus isa eri orkestrite trompetimängijate poole. Esimese plaadi salvestas Nakarjakov juba 15-aastaselt.

Saatuslik jõulukink

Märtsi alguses soleeris ERSO ees rootslane Håkan Hardenberger, kelle The Times tituleeris universumi parimaks trompetikunstnikuks. Seda, et Hardenberger trompetit üldse õppima hakkas, peab muusik ise juhuseks. "Mu perekonnas polnud mingit väljapaistvat musitseerimist. Ja siis ühel hetkel, kui ma olin 8-aastane, mu isa ei teadnud, mida mulle jõuludeks osta. Ta oli käinud mõni aasta varem Louis Armstrongi kontserdil. Jõulu eel nägi ta trompetit vaateaknal ja ostis ära," kirjeldas Hardenberger oma elu kõige saatuslikuma jõulukingi tausta.

Pillimängu arendamisel peab Hardenberger väga oluliseks kannatlikkust. "Minu õpetaja Pariisis ütles, et trompeti jaoks ühest eluajast ei piisa. Tuleb kasutada kujutlusvõimet, kui tahad siit saada erinevaid värve, ja palju töötada. See on pill, mis vajab distsipliini – tuleb oma tunnid täis teha, pole teist teed," sõnas ta. Trompetit peab Hardenberger väga väljendusrikkaks pilliks, millele sobib mistahes muusikažanr. "Trompet kannatas palju aastaid romantismi käes, kui arvati, et trompet võib ainult sõjakaid või taevalikke asju väljendada, aga džäss tegi selgeks, et trompet on ka väga haavatav ja lähedane inimese häälele," sõnas Hardenberger ja lisas muiates, et igaüks, kes oma pilli armastab, tõdeb, et selle kõla on lähedane inimhäälele.

Eestis oli Håkan Hardenberger juba neljandat korda. "Esimesest korrast saan rääkida. Ma tulin siia Göteborgi sümfooniaorkestri ja Neeme Järviga. See oli tema esimene tagasipöördumine ja ma mängisin Eino Tambergi trompetikontserti. See oli ainult mõni nädal pärast Eesti lipu heiskamist,“ meenutas muusik.

Justkui aega tagasi kerides

Pärast vestlusi virtuoosidega, püüdis "MI" kerida aega tagasi ja vaadelda, kuidas käib talendi vormimise algfaas. Et näha trompetimängijate teekonna algust, filmis "MI" Aavo Otsa trompetitundi Janiga, kes õpib pilli kolmandat aastat.

"Meil, pillimeestel, peab esinemisel olema oma sisemine dirigent, kes ütleb, kuidas mängida. See dirigent saab ainult siis tegutseda, kui on suurepärane keskendumine. See on võib-olla kõige tähtsam nende suurte solistide puhul," õpetas Ots noort õpilast.

Õpetaja üllatuseks oli õpilasel keskendumise jaoks juba isiklik tehnika omandatud. "Ma kujutan endale ette, et olen suure järve ääres ja mängin ainult endale niimoodi, et kostaks kaugele ja et olen ainult mina ja minu pill," jutustas Jan.

Mõte trompetit õppida võrsus Jani huvist džässmuusika vastu. "Kui ma väike olin, ema näitas mulle arvutist džässmuusikat ja ma hakkasin jalaga vastu maad rütmi lööma. Isa ütles emale, et nüüd on kindel muusikakooli minek. Ja kuna just džässmuusika mulle meeldis, siis isa pakkus, et võiksin trompetit õppida. Vanemad lasid YouTube’ist mulle veel trompetimängu ja niimoodi ma sellesse pilli siis armusingi," meenutas Jan.

Aavo Otsa sõnul võib trompet mängida ka pidulikku muusikat väga vaikselt ja kaunilt, kuid sinna jõudmiseks tuleb aastaid harjutada. Puhkpilli puhul algavad harjutused muidugi puhumisest ehk sellest, et õhk pillis liikuma saada. Sealt edasi on Otsa arvates oluline tuua kuuldavale noodi selge algus ning siis juba saab harjutada kõlailu ja fraseerimist ehk muusikaliste lausete loomist. "Kõige suurem tehniline väljakutse on ilus toon igas olukorras. Üks hispaanlane rääkis väga ilusasti mulle, et "virtuoossus" kreeka keeles ei tähendagi kiirust, vaid köitvust. See on ülim tehnika, kuidas hoida publikut kuni viimase noodini. Kontserdil ongi kõige tähtsam hoida publikut tähelepanu all, et nad kuulaksid ja saaksid sellest suure naudingu," sõnas Ots.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "MI"



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: