Tänane "MI": kuidas kujuneb trompetivirtuoos? ({{commentsTotal}})

Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger.
Eestit külastas rootsi trompetist Håkan Hardenberger. Autor/allikas: Marco Borggreve

Tänases muusikasaates "MI" saab näha ja kuulda mitut Eestis hiljuti esinenud trompetivirtuoosi ning kiigata ühe väikese trompetisti pillitundi.

Trompet seostub peamiselt valjude helidega, kuid Sergei Nakarjakov etteastest jaanuarikuisel Mustonenfestil jäi kõrvu justnimelt pehme ja ilus piano. ERSO ees soleerinud Nakarjakov ise kostis selle kohta, et igal esinejal ja instrumendil on oma hääl ning valitseda tuleb kogu spektrit – mida rohkem varjundeid, seda põnevam esitus.

Oma esimest trompetitundi Nakarjakov täpselt ei mäleta, küll aga on meeles, et pillimäng nõudis palju kannatust. "Alustasin nagu kõik teised, väga lihtsatest harjutustest, väga halva kõlaga. On vaja palju kannatust ja palju harjutada," tõdes ta. Tema esimene õpetaja oli tema isa. "Mu isa polnud trompetist ja ta ei teadnud, mis on kombeks ja mis mitte. Ta ei kartnud mulle anda raskeid teoseid, ma hakkasin väga vara kontserte mängima, ja see tuli mul vist hästi välja alguses," meenutas Nakarjakov ja lisas, et erialaste nõuannete saamiseks pöördus isa eri orkestrite trompetimängijate poole. Esimese plaadi salvestas Nakarjakov juba 15-aastaselt.

Saatuslik jõulukink

Märtsi alguses soleeris ERSO ees rootslane Håkan Hardenberger, kelle The Times tituleeris universumi parimaks trompetikunstnikuks. Seda, et Hardenberger trompetit üldse õppima hakkas, peab muusik ise juhuseks. "Mu perekonnas polnud mingit väljapaistvat musitseerimist. Ja siis ühel hetkel, kui ma olin 8-aastane, mu isa ei teadnud, mida mulle jõuludeks osta. Ta oli käinud mõni aasta varem Louis Armstrongi kontserdil. Jõulu eel nägi ta trompetit vaateaknal ja ostis ära," kirjeldas Hardenberger oma elu kõige saatuslikuma jõulukingi tausta.

Pillimängu arendamisel peab Hardenberger väga oluliseks kannatlikkust. "Minu õpetaja Pariisis ütles, et trompeti jaoks ühest eluajast ei piisa. Tuleb kasutada kujutlusvõimet, kui tahad siit saada erinevaid värve, ja palju töötada. See on pill, mis vajab distsipliini – tuleb oma tunnid täis teha, pole teist teed," sõnas ta. Trompetit peab Hardenberger väga väljendusrikkaks pilliks, millele sobib mistahes muusikažanr. "Trompet kannatas palju aastaid romantismi käes, kui arvati, et trompet võib ainult sõjakaid või taevalikke asju väljendada, aga džäss tegi selgeks, et trompet on ka väga haavatav ja lähedane inimese häälele," sõnas Hardenberger ja lisas muiates, et igaüks, kes oma pilli armastab, tõdeb, et selle kõla on lähedane inimhäälele.

Eestis oli Håkan Hardenberger juba neljandat korda. "Esimesest korrast saan rääkida. Ma tulin siia Göteborgi sümfooniaorkestri ja Neeme Järviga. See oli tema esimene tagasipöördumine ja ma mängisin Eino Tambergi trompetikontserti. See oli ainult mõni nädal pärast Eesti lipu heiskamist,“ meenutas muusik.

Justkui aega tagasi kerides

Pärast vestlusi virtuoosidega, püüdis "MI" kerida aega tagasi ja vaadelda, kuidas käib talendi vormimise algfaas. Et näha trompetimängijate teekonna algust, filmis "MI" Aavo Otsa trompetitundi Janiga, kes õpib pilli kolmandat aastat.

"Meil, pillimeestel, peab esinemisel olema oma sisemine dirigent, kes ütleb, kuidas mängida. See dirigent saab ainult siis tegutseda, kui on suurepärane keskendumine. See on võib-olla kõige tähtsam nende suurte solistide puhul," õpetas Ots noort õpilast.

Õpetaja üllatuseks oli õpilasel keskendumise jaoks juba isiklik tehnika omandatud. "Ma kujutan endale ette, et olen suure järve ääres ja mängin ainult endale niimoodi, et kostaks kaugele ja et olen ainult mina ja minu pill," jutustas Jan.

Mõte trompetit õppida võrsus Jani huvist džässmuusika vastu. "Kui ma väike olin, ema näitas mulle arvutist džässmuusikat ja ma hakkasin jalaga vastu maad rütmi lööma. Isa ütles emale, et nüüd on kindel muusikakooli minek. Ja kuna just džässmuusika mulle meeldis, siis isa pakkus, et võiksin trompetit õppida. Vanemad lasid YouTube’ist mulle veel trompetimängu ja niimoodi ma sellesse pilli siis armusingi," meenutas Jan.

Aavo Otsa sõnul võib trompet mängida ka pidulikku muusikat väga vaikselt ja kaunilt, kuid sinna jõudmiseks tuleb aastaid harjutada. Puhkpilli puhul algavad harjutused muidugi puhumisest ehk sellest, et õhk pillis liikuma saada. Sealt edasi on Otsa arvates oluline tuua kuuldavale noodi selge algus ning siis juba saab harjutada kõlailu ja fraseerimist ehk muusikaliste lausete loomist. "Kõige suurem tehniline väljakutse on ilus toon igas olukorras. Üks hispaanlane rääkis väga ilusasti mulle, et "virtuoossus" kreeka keeles ei tähendagi kiirust, vaid köitvust. See on ülim tehnika, kuidas hoida publikut kuni viimase noodini. Kontserdil ongi kõige tähtsam hoida publikut tähelepanu all, et nad kuulaksid ja saaksid sellest suure naudingu," sõnas Ots.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "MI"



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.