Tartu Kunstimaja avab kolm uut näitust ({{commentsTotal}})

Angela Soop
Angela Soop Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Tartu Kunstimaja kolmes saalis avatakse 10. märtsil kolm näitust: Danel Kahari ja Grisli Soppe-Kahari näitus "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele" suures saalis; Holger Looduse "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" väikses saalis ning Angela Soopi "Diem perdidi" monumentaalgaleriis.

Danel Kahar ja Grisli Soppe-Kahar "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele"

Suureformaadilise ekspressiivse bad painting´uga tegelevat kunstnikepaari huvitab eelkõige see, mis nende teostesse tuleb iseenesest ja ilma enesetsensuurita, sest maal erinevalt kõnest võimaldab ausalt ennast väljendada ja maailma näha, teatab Tartu Kunstimaja. Samas ei saa nõnda ka midagi varjata ning valitud väljendusviis on lihtsalt soovitud teemade ja emotsioonide edasiandmiseks kõige sobivam. Teosed räägivad omal salamisi viisil elu tsüklilisusest nii suuremal kui ka väiksemal skaalal ning neist on igal vaatajal võimalik ära tunda midagi enda oma.

Grisli Soppe-Kahar (sündinud 1990) on pälvinud bakalaureuse- ja magistridiplomi maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemiast. Ta on osalenud grupinäitusetel nii Tallinnas, Pärnus kui Tartus. 2015 eksponeeriti ta töid Young Painter Prize’i näitusel Vilniuses. Esimene isiknäitus oli 2015. aastal Draakoni galeriis.

Danel Kahar (sündinud 1990) lõpetas 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal. Tema esimest isikunäitust võis näha käesoleva aasta talvel Draakoni galeriis.

Näitus jääb avatuks teise aprillini.

Holger Loodus "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule"

Holger Looduse värske maaliseeria "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" tegeleb kunstniku sõnul modernismi sünni lahtimõtestamisega. Aurumasin, käesoleva näituse keskne figuur, näib küll abstraktsem ja vähem jutustav kui kunstniku senised maaliseeriad, mis on pajatanud nii tuleviku inimestest, koeraga jalutamisest kui puhkusele sõitmisest. Ent tuleb tõdeda, et kui esialgu leidsid kineetilised objektid tee maalikunstniku töövahendite arsenali, siis nüüdseks on nad hiilivalt asunud okupeerima ka maalide sisu. Kummastav on aga sealjuures asjaolu, et maalide jutustavus ja ennekõike filmilikkus, mille läbi Loodust tuntakse, on seeläbi veelgi kasvanud.

Holger Loodus (sündinud 1970) lõpetas 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna, täiendas end 2011. aastal Karlsruhe disainiülikooli meediakunsti osakonnas ja lõpetas 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe maali erialal. 2012. aastal pälvis Holger Loodus isiknäitusega "2150. Portreed" Draakoni galeriis noore kunstniku preemia. Lisaks Tallinnale on Loodus esinenud Berliinis ning osalenud grupinäitustel Tallinna Kunstihoones ja Kumus.

Näitus jääb avatuks teise aprillini.

Angela Soop "Diem perdidi"

Angela Soop seob näitusel kanga ja maalingu ühtseks monumentaalgalerii ruumi parameetritest inspireeritud installatsiooniks, mille keskseks teemaks on turvatunne. "Kaitstuse vajalikkust tajutakse teravalt hirmu lähenedes. Viibides väljas on vahest vähem hirmus, kuid väljast vaadates pole näha, mis toimub sees. Selleks, et näha ja teada, tuleb siseneda. Sees olles on olukord loomulikult sama. Erinevus seisneb mõõtkavas: piiratud ja piiramatu."

Angela Soop (sündinud 1970) on õppinud Academia Non-Gratas, saanud maalikunsti bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias ning on samas kaitsmas magistrikraadi. Angela Soop on esinenud isiknäitustega nii Tallinnas, Pärnus, Haapsalus kui ka Tartus. Maalikunsti kõrval on ta ka aktiivne ja tunnustatud joonistaja.

Näitus jääb avatuks teise aprillini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.