Rahvusraamatukogus näeb haruldasi teoseid 16.-18. sajandist ({{commentsTotal}})

Näituse plakat
Näituse plakat Autor/allikas: Rahvusraamatukogu

Täna, 10. märtsil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näituse "Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust".

Avamisele eelneb kell 14 Milleri salongis seminar, kus esinevad ajaloolased Enn Küng ja Piret Lotman ettekannetega Narva elanikkonnast ja kirikuelust Rootsi ajal.

Näitusel on väljas sadakond Narva kirikuraamatukogule kuulunud teost 16.-18. sajandist. Nende hulgas on Piibleid, Vanu ja Uusi Testamente, Martin Lutheri, Rotterdami Erasmuse ja Philip Melanchthoni teoseid. Rohkesti leidub ka narvalaste dateeritud sissekirjutustega raamatuid, mille hulgas on palju haruldusi ning huvitavaid gravüüre. Leidub ka kauneid renessanss- ja kullatud mustriga nahkköiteid.

Kirikuraamatukogu säilimisele on aidanud kaasa õnnelikud juhused. Viimases sõjas, eriti 1944. aasta lahingutes, hävis peaaegu kogu Narva vanalinn. Enne sõda oli Narvas 12 kirikut, alles jäi vaid kaks. Hävis ka saksa luteri kogudusele kuulunud Narva Jaani ehk Püha Johannese kirik, üks tähtsamaid Narva arhitektuurimälestisi, ehitatud aastail 1641-1651. Rootsi kogudusele ehitatud kirik anti 1733. aastal Põhjasõja ja võimuvahetuste tõttu kirikuta jäänud saksa kogudusele. Kirikuhoone sai koduks ka raamatukogule, mille alged kogudusel juba olemas olid. Nagu näitavad endiste omanike sissekirjutused, täiendati 18. sajandil kogu eriti aktiivselt. 19. sajandil liideti sellega kõrvalmajas tegutsenud linnakooli raamatukogu, arvatavasti seoses kooli tegevuse lõpetamisega 1843. aastal.

Sõjatules hävisid küll sajandite jooksul Narva Jaani kirikusse kogutud kunsti- ja kultuuriväärtused, kuid raamatukogu oli juba Tallinnas. Kuna kirik oli saanud suurtükitules kannatada ka Vabadussõjas (pihta said katus ja torni puuosa), toodi kirikus leidunud raamatud kultuurivarade kaitse komisjoni eestvõttel 1919. aastal Tallinna. Pärast sõda sattus vaimulik raamatukogu rahvusraamatukokku. Praegustel andmetel on rahvusraamatukogu harulduste kogus hoiul 2770 16.-18. sajandil ilmunud, kirikuraamatukogule kuulunud trükist 1385 köites.

Näitusel eksponeeritud esemed pärinevad Eesti Ajaloomuuseumi kultuuriloolisest kogust.

Näituse on koostanud Sirje Lusmägi ja kujundanud Inga Heamägi.

Seminarile palutakse registreeruda e-posti aadressil expo@nlib.ee.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: