Rahvusraamatukogus näeb haruldasi teoseid 16.-18. sajandist ({{commentsTotal}})

Näituse plakat Autor: Rahvusraamatukogu

Täna, 10. märtsil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näituse "Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust".

Avamisele eelneb kell 14 Milleri salongis seminar, kus esinevad ajaloolased Enn Küng ja Piret Lotman ettekannetega Narva elanikkonnast ja kirikuelust Rootsi ajal.

Näitusel on väljas sadakond Narva kirikuraamatukogule kuulunud teost 16.-18. sajandist. Nende hulgas on Piibleid, Vanu ja Uusi Testamente, Martin Lutheri, Rotterdami Erasmuse ja Philip Melanchthoni teoseid. Rohkesti leidub ka narvalaste dateeritud sissekirjutustega raamatuid, mille hulgas on palju haruldusi ning huvitavaid gravüüre. Leidub ka kauneid renessanss- ja kullatud mustriga nahkköiteid.

Kirikuraamatukogu säilimisele on aidanud kaasa õnnelikud juhused. Viimases sõjas, eriti 1944. aasta lahingutes, hävis peaaegu kogu Narva vanalinn. Enne sõda oli Narvas 12 kirikut, alles jäi vaid kaks. Hävis ka saksa luteri kogudusele kuulunud Narva Jaani ehk Püha Johannese kirik, üks tähtsamaid Narva arhitektuurimälestisi, ehitatud aastail 1641-1651. Rootsi kogudusele ehitatud kirik anti 1733. aastal Põhjasõja ja võimuvahetuste tõttu kirikuta jäänud saksa kogudusele. Kirikuhoone sai koduks ka raamatukogule, mille alged kogudusel juba olemas olid. Nagu näitavad endiste omanike sissekirjutused, täiendati 18. sajandil kogu eriti aktiivselt. 19. sajandil liideti sellega kõrvalmajas tegutsenud linnakooli raamatukogu, arvatavasti seoses kooli tegevuse lõpetamisega 1843. aastal.

Sõjatules hävisid küll sajandite jooksul Narva Jaani kirikusse kogutud kunsti- ja kultuuriväärtused, kuid raamatukogu oli juba Tallinnas. Kuna kirik oli saanud suurtükitules kannatada ka Vabadussõjas (pihta said katus ja torni puuosa), toodi kirikus leidunud raamatud kultuurivarade kaitse komisjoni eestvõttel 1919. aastal Tallinna. Pärast sõda sattus vaimulik raamatukogu rahvusraamatukokku. Praegustel andmetel on rahvusraamatukogu harulduste kogus hoiul 2770 16.-18. sajandil ilmunud, kirikuraamatukogule kuulunud trükist 1385 köites.

Näitusel eksponeeritud esemed pärinevad Eesti Ajaloomuuseumi kultuuriloolisest kogust.

Näituse on koostanud Sirje Lusmägi ja kujundanud Inga Heamägi.

Seminarile palutakse registreeruda e-posti aadressil expo@nlib.ee.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?