Pille-Riin Larm: keegi ei jää auhinnata ({{commentsTotal}})

Kirjanduspreemia nominent Mihkel Mutt
Kirjanduspreemia nominent Mihkel Mutt Autor/allikas: PM/Scanpix

On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega.

Eduard Laugaste raamatust "Eesti kirjandus karikatuuris" (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks muutunud kirjaniku renomee ja kirjandussündmuse uudisväärtus ning paika loksunud kirjanduse rahastamise skeem. Emakeelepäeva eel väga sobiv lektüür!

Teisipäeval, 14. märtsil kuulutatakse niisiis välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad. Mina ei soovi žüriide valikuid kahtluse alla seada, kuigi imestust on avaldatud küll – kuidas siis nii, et proosa kategoorias ei osutunud nominatsiooni vääriliseks näiteks Kai Aareleiu, Andrei Hvostovi ega Mihkel Muti romaan? Kas need autorid siis tõesti kirjutasid pelgalt tuntud headuses ja mõni esiletõstetu mitte, kas ei ole nende teosed sama sümptomaatilised kui väljavalitute omad? Jaan Unduski suurteos „Eesti kirjanike ilmavaatest“ puudub nimekirjast põhjendusega, et see juba sai Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia. Ka seda otsust ma ei vaidlusta, juhin vaid tähelepanu sellele, et mõne aasta eest ei takistanud suur auhind Andrus Kivirähal romaaniga "Maailma otsas" saamast ka sihtkapitali aastaauhinda, ning sellele, et Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse ajalugu", mille leiame vabaauhinna kategooriast, on täpselt sama auhinna saksakeelsena korra juba võitnud.

Ütlen kõike seda ainult sellepärast, et rõhutada iga žürii suveräänsust. Kivirähk on üldse erandlik autor, keda armastavad kõik, nii raamatuostjad, -laenutajad kui ka auhindajad. Ta on sihtkapitali auhinna võitnud neli korda, ehkki mitte "Piiririigi" eest, nagu Eesti Kultuurkapitali veebilehel ekslikult väidetakse. Laureaatide nimekirjas jääb teravamalt silma hoopis muu: võime rääkida hulgast auhinnalemmikutest, peale Kiviräha näiteks "Piiririigi" õige autor Emil Tode / Tõnu Õnnepalu (kuus korda), ja õigusega – ta ongi väga hea kirjanik, aga ka reast ilmajäänutest. Neid esindab näiteks üks meie säravamaid prosaiste Mihkel Mutt – Kultuurkapitali aastaauhindade ülevaate järgi pigem esseist kui romaanikirjanik. Aga mis siis, auhindu on ometi veel, keegi ei jää päris auhinnata. Ja näe, Mutt saigi romaaniga "Eesti ümberlõikaja" eelmisel nädalal Eduard Vilde nimelise. Aasta kirjanik Aareleid sai suvel Juhan Liivi saapad. Klassiku nimega auhind võib veel oodata ka Hvostovi. Äsja avaldas ta ise Friedebert Tuglase novelliauhinna žüriis tunnustust Mudlumile, kelle kogumikku "Linnu silmad" me kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nimekirjast ei leia. See on Mudlumi esimene auhind üldse, seevastu novelliauhinna teisel võitjal Urmas Vadil on "rind ordeneid täis". Ärge mõistke mind valesti: novelliauhinna žürii otsust kiidan lausa takka.

Hea tekst Eestis päris auhinnata ei jää. Murekoht on hoopis see, kuidas kõik need auhinnateosed lugejateni viia. Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist? Nagu teame raamatupoodide ja kirjastuste liidu edetabelitest, troonivad seal aasta läbi eneseabi ja esoteerika, kuigi nädala-edetabelites suudavad eesti kirjanikud kõrgetele kohtadele murda küll. Seetõttu on rõõmustav näha, et sel aastal on sihtkapitali aastaauhinna kandidaatide tutvustamisega vaeva nähtud – Rahva Raamatu poodides on eraldi väljapanekud, ERRi kultuuriportaal avaldab iga päev intervjuu ühe kandidaadiga, tulekul on erileht jne. Siit saaks järgmisel aastal edasi minna näiteks nii, et väljapanek (ribareklaam) oleks ka raamatupoe veebis, miks mitte näiteks korraldada katkendite lugemist nendest teostest, teha tõeline lugejamäng jne. Ka ERRiga saaks koostööd parandada, väga hea oleks kas või üks erisaade ja/või raadios.

Ja ka kirjutav meedia vähemalt proosa ja luule aastaauhinna võitjaile tähelepanu ikkagi ju pöörab. Ilmub intervjuusid, "galeriisid" jne. Alles hiljuti ei olnud see üldse enesestmõistetav. Isegi pinnapealne kajastus on parem kui mitte midagi. Veel valusam hinnang kui karikatuur oleks ju vaikus.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



VanglaVangla
Arvustus. Vanglaelu puhastustuli

Mai, 2017I. V. Aedniku päevik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 140 lk. 15.95 €.

"Hiiu luule raamat""Hiiu luule raamat"
Hiiumaa luule sai kaante vahele

"Hiiu luule raamat" on antoloogia, mis koondab 56 autori sulest ilmunud Hiiumaast rääkiva luule.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk