Pille-Riin Larm: keegi ei jää auhinnata ({{commentsTotal}})

Kirjanduspreemia nominent Mihkel Mutt Autor: PM/Scanpix

On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega.

Eduard Laugaste raamatust "Eesti kirjandus karikatuuris" (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks muutunud kirjaniku renomee ja kirjandussündmuse uudisväärtus ning paika loksunud kirjanduse rahastamise skeem. Emakeelepäeva eel väga sobiv lektüür!

Teisipäeval, 14. märtsil kuulutatakse niisiis välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad. Mina ei soovi žüriide valikuid kahtluse alla seada, kuigi imestust on avaldatud küll – kuidas siis nii, et proosa kategoorias ei osutunud nominatsiooni vääriliseks näiteks Kai Aareleiu, Andrei Hvostovi ega Mihkel Muti romaan? Kas need autorid siis tõesti kirjutasid pelgalt tuntud headuses ja mõni esiletõstetu mitte, kas ei ole nende teosed sama sümptomaatilised kui väljavalitute omad? Jaan Unduski suurteos „Eesti kirjanike ilmavaatest“ puudub nimekirjast põhjendusega, et see juba sai Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia. Ka seda otsust ma ei vaidlusta, juhin vaid tähelepanu sellele, et mõne aasta eest ei takistanud suur auhind Andrus Kivirähal romaaniga "Maailma otsas" saamast ka sihtkapitali aastaauhinda, ning sellele, et Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse ajalugu", mille leiame vabaauhinna kategooriast, on täpselt sama auhinna saksakeelsena korra juba võitnud.

Ütlen kõike seda ainult sellepärast, et rõhutada iga žürii suveräänsust. Kivirähk on üldse erandlik autor, keda armastavad kõik, nii raamatuostjad, -laenutajad kui ka auhindajad. Ta on sihtkapitali auhinna võitnud neli korda, ehkki mitte "Piiririigi" eest, nagu Eesti Kultuurkapitali veebilehel ekslikult väidetakse. Laureaatide nimekirjas jääb teravamalt silma hoopis muu: võime rääkida hulgast auhinnalemmikutest, peale Kiviräha näiteks "Piiririigi" õige autor Emil Tode / Tõnu Õnnepalu (kuus korda), ja õigusega – ta ongi väga hea kirjanik, aga ka reast ilmajäänutest. Neid esindab näiteks üks meie säravamaid prosaiste Mihkel Mutt – Kultuurkapitali aastaauhindade ülevaate järgi pigem esseist kui romaanikirjanik. Aga mis siis, auhindu on ometi veel, keegi ei jää päris auhinnata. Ja näe, Mutt saigi romaaniga "Eesti ümberlõikaja" eelmisel nädalal Eduard Vilde nimelise. Aasta kirjanik Aareleid sai suvel Juhan Liivi saapad. Klassiku nimega auhind võib veel oodata ka Hvostovi. Äsja avaldas ta ise Friedebert Tuglase novelliauhinna žüriis tunnustust Mudlumile, kelle kogumikku "Linnu silmad" me kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nimekirjast ei leia. See on Mudlumi esimene auhind üldse, seevastu novelliauhinna teisel võitjal Urmas Vadil on "rind ordeneid täis". Ärge mõistke mind valesti: novelliauhinna žürii otsust kiidan lausa takka.

Hea tekst Eestis päris auhinnata ei jää. Murekoht on hoopis see, kuidas kõik need auhinnateosed lugejateni viia. Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist? Nagu teame raamatupoodide ja kirjastuste liidu edetabelitest, troonivad seal aasta läbi eneseabi ja esoteerika, kuigi nädala-edetabelites suudavad eesti kirjanikud kõrgetele kohtadele murda küll. Seetõttu on rõõmustav näha, et sel aastal on sihtkapitali aastaauhinna kandidaatide tutvustamisega vaeva nähtud – Rahva Raamatu poodides on eraldi väljapanekud, ERRi kultuuriportaal avaldab iga päev intervjuu ühe kandidaadiga, tulekul on erileht jne. Siit saaks järgmisel aastal edasi minna näiteks nii, et väljapanek (ribareklaam) oleks ka raamatupoe veebis, miks mitte näiteks korraldada katkendite lugemist nendest teostest, teha tõeline lugejamäng jne. Ka ERRiga saaks koostööd parandada, väga hea oleks kas või üks erisaade ja/või raadios.

Ja ka kirjutav meedia vähemalt proosa ja luule aastaauhinna võitjaile tähelepanu ikkagi ju pöörab. Ilmub intervjuusid, "galeriisid" jne. Alles hiljuti ei olnud see üldse enesestmõistetav. Isegi pinnapealne kajastus on parem kui mitte midagi. Veel valusam hinnang kui karikatuur oleks ju vaikus.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?