Pille-Riin Larm: keegi ei jää auhinnata ({{commentsTotal}})

Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjanik Mihkel Mutt. Autor/allikas: PM/Scanpix

On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega.

Eduard Laugaste raamatust "Eesti kirjandus karikatuuris" (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks muutunud kirjaniku renomee ja kirjandussündmuse uudisväärtus ning paika loksunud kirjanduse rahastamise skeem. Emakeelepäeva eel väga sobiv lektüür!

Teisipäeval, 14. märtsil kuulutatakse niisiis välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad. Mina ei soovi žüriide valikuid kahtluse alla seada, kuigi imestust on avaldatud küll – kuidas siis nii, et proosa kategoorias ei osutunud nominatsiooni vääriliseks näiteks Kai Aareleiu, Andrei Hvostovi ega Mihkel Muti romaan? Kas need autorid siis tõesti kirjutasid pelgalt tuntud headuses ja mõni esiletõstetu mitte, kas ei ole nende teosed sama sümptomaatilised kui väljavalitute omad? Jaan Unduski suurteos „Eesti kirjanike ilmavaatest“ puudub nimekirjast põhjendusega, et see juba sai Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia. Ka seda otsust ma ei vaidlusta, juhin vaid tähelepanu sellele, et mõne aasta eest ei takistanud suur auhind Andrus Kivirähal romaaniga "Maailma otsas" saamast ka sihtkapitali aastaauhinda, ning sellele, et Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse ajalugu", mille leiame vabaauhinna kategooriast, on täpselt sama auhinna saksakeelsena korra juba võitnud.

Ütlen kõike seda ainult sellepärast, et rõhutada iga žürii suveräänsust. Kivirähk on üldse erandlik autor, keda armastavad kõik, nii raamatuostjad, -laenutajad kui ka auhindajad. Ta on sihtkapitali auhinna võitnud neli korda, ehkki mitte "Piiririigi" eest, nagu Eesti Kultuurkapitali veebilehel ekslikult väidetakse. Laureaatide nimekirjas jääb teravamalt silma hoopis muu: võime rääkida hulgast auhinnalemmikutest, peale Kiviräha näiteks "Piiririigi" õige autor Emil Tode / Tõnu Õnnepalu (kuus korda), ja õigusega – ta ongi väga hea kirjanik, aga ka reast ilmajäänutest. Neid esindab näiteks üks meie säravamaid prosaiste Mihkel Mutt – Kultuurkapitali aastaauhindade ülevaate järgi pigem esseist kui romaanikirjanik. Aga mis siis, auhindu on ometi veel, keegi ei jää päris auhinnata. Ja näe, Mutt saigi romaaniga "Eesti ümberlõikaja" eelmisel nädalal Eduard Vilde nimelise. Aasta kirjanik Aareleid sai suvel Juhan Liivi saapad. Klassiku nimega auhind võib veel oodata ka Hvostovi. Äsja avaldas ta ise Friedebert Tuglase novelliauhinna žüriis tunnustust Mudlumile, kelle kogumikku "Linnu silmad" me kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nimekirjast ei leia. See on Mudlumi esimene auhind üldse, seevastu novelliauhinna teisel võitjal Urmas Vadil on "rind ordeneid täis". Ärge mõistke mind valesti: novelliauhinna žürii otsust kiidan lausa takka.

Hea tekst Eestis päris auhinnata ei jää. Murekoht on hoopis see, kuidas kõik need auhinnateosed lugejateni viia. Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist? Nagu teame raamatupoodide ja kirjastuste liidu edetabelitest, troonivad seal aasta läbi eneseabi ja esoteerika, kuigi nädala-edetabelites suudavad eesti kirjanikud kõrgetele kohtadele murda küll. Seetõttu on rõõmustav näha, et sel aastal on sihtkapitali aastaauhinna kandidaatide tutvustamisega vaeva nähtud – Rahva Raamatu poodides on eraldi väljapanekud, ERRi kultuuriportaal avaldab iga päev intervjuu ühe kandidaadiga, tulekul on erileht jne. Siit saaks järgmisel aastal edasi minna näiteks nii, et väljapanek (ribareklaam) oleks ka raamatupoe veebis, miks mitte näiteks korraldada katkendite lugemist nendest teostest, teha tõeline lugejamäng jne. Ka ERRiga saaks koostööd parandada, väga hea oleks kas või üks erisaade ja/või raadios.

Ja ka kirjutav meedia vähemalt proosa ja luule aastaauhinna võitjaile tähelepanu ikkagi ju pöörab. Ilmub intervjuusid, "galeriisid" jne. Alles hiljuti ei olnud see üldse enesestmõistetav. Isegi pinnapealne kajastus on parem kui mitte midagi. Veel valusam hinnang kui karikatuur oleks ju vaikus.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: