Arvustus. Friigifilm leinavast beibest ({{commentsTotal}})

Pablo Larrain
Pablo Larrain "Jackie" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes
"Jackie"
Režissöör: Pablo Larraín
Osades: Natalie Portman, Peter Sarsgaard, Billy Crudup
4/10

"Jackie" on film, mis tavalisele kinokülastajale ei sobi. Kui seda üldse kellelgi soovitada või kui see film kellelegi meeldida võiks, siis ilmselt neile sobiks, kes on kuidagi otsapidi filmikunstiga professionaalselt seotud või kes on kannatliku meele ja peene maitsega filmifriigid. 

Lihtsalt ja lühidalt võib öelda, et film on leinavast beibest, kes kujutab endale ette, et tema on maailma naba. Ta on oma olekult ebameeldiv, näib täiesti sisutühi, hoolimata ahastavast ilmest ja pisaraist silmis. Mina sain filmi vaadates pigem negatiivse emotsiooni osaliseks. Ega mul ei olnud algselt mingeid erilisi eelarvamusi või ootusi, teada ju oli, et film räägib USA president Kennedy surmast ja tema leinavast lesest. Aga et see kõik nii lõpmata tüütu on, seda, et Jackie Kennedyt serveeritakse seal ikka üsna nõmeda bimbona, seda ma küll ei oodanud. Mine tea, äkki ta oligi ennasttäis rumalavõitu tibi ka päriselus, kuid filmis niisugust kujutamist tõesti poleks oodanud. 

Filmi kesksel kohal ongi Jackie, raamiks on tema abikaasa mõrv, pärast mida on Jackiet intervjueerima tulnud ajakirjanik, keda Jackie sisuliselt mõnitab, elades end žurnalisti peal välja (loe: kaeveldes ja tihkudes), samal ajal raiudes, et midagi sellest kirja panna ei tohi ja tema pole mitte midagi sellist öelnud.

Naisest jääb mulje kui labiilsest salatürannist, kes peab end teistest paremaks (ta on ju aristokraat, seda ta rõhutab), ei ole korrakski päris ehe, vaid etendab pidevalt mingit tolle aja beiberolli, olgu siis üksi või kaamerate ees. Ühtlasi püüab ta jätta muljet, et ta on kohutav märter, täielik ingel ja vaikne kannataja… öäk.


Pablo Larraín "Jackie" Autor: Kaader filmist

Portman muidugi saavutab uue taseme kurblike ja valulike grimasside näole manamises, ega rolliesitusele iseenesest ei saa midagi ette heita, kuid kogu see soust, kuidas lugu esitatakse ja Jackiet serveeritakse, see muutus minu jaoks õige kiiresti lihtsalt tülgastavaks. 

Mis on filmis huvitavat, miks just filmifriiki see asi köita võiks? Kadreeringud, kaameratöö, pikad ujuvad stseenid, ülesehitus, helitaust - iseenesest tehniliselt on film väga hästi buketiks kokku pandud. Tšiili režissöör Pablo Larraín on meiegi kinopublikule varasemast tuttav, näiteks filmiga "Klubi" (2015), teatakse ehk ka portreefilmi luuletaja Pablo Nerudast. Larraínil on oma tugev selge käekiri, kuid kahjuks "Jackie" puhul ta on liiga unelema kippunud ja mul on tunne, et ta on unustanud vaataja. Film on üksluine. 

Montaaži poole pealt on küll kerge hüplemine huvitav, huvitav on vaadata ka seda, et kohati jääb mulje, nagu antaks filmi edasi läbi surnud presidendi silmade, see on kuidagi heitunud, kohati on kaadris kellegi õlad, seljad, kohati palju suuri plaane, siis kerge mälulünk, siis hüpe hoopis teise kohta. Valitseb tõesti selline kurnav leinameeleolu, mis kellegi elust lahkumisega kaasas käib. Kuid sellest üksi ei piisa. 

"Jackie" on niisugune film, et näeb küll üldmuljes hea välja, kuid see jääb tuimaks, elutuks, heal juhul võtab lihtsalt õlgu kehitama, halvemal juhul paneb teid poole filmi pealt kinosaalist välja jalutama.

Kui vaatate treilerit, siis treiler on filmil väga hea, meelitaks kinno küll ja jätab ka mulje, et tasub vaadata. Film ise on selle kõrval hõre ja kahvatu.  Kui tahate oma kannatust proovile panna, minge vaatama. On küll võimalik, et saate filmielamuse, kuid suurem on tõenäosus, et te olete siiski täiesti tavaline kinokülastaja ja see film võtab teid lihtsalt haigutama. 

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Eesti kunstnik Katja Novitskova.
New Yorgis avati Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus

New Yorgis Manhattani lõunaosas Linnavalitsuse pargis avati eelmisel nädalal Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus - "Maa potentsiaal".

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.