Arvustus. Friigifilm leinavast beibest ({{commentsTotal}})

Pablo Larrain "Jackie" Autor: Kaader filmist

Uus film kinodes
"Jackie"
Režissöör: Pablo Larraín
Osades: Natalie Portman, Peter Sarsgaard, Billy Crudup
4/10

"Jackie" on film, mis tavalisele kinokülastajale ei sobi. Kui seda üldse kellelgi soovitada või kui see film kellelegi meeldida võiks, siis ilmselt neile sobiks, kes on kuidagi otsapidi filmikunstiga professionaalselt seotud või kes on kannatliku meele ja peene maitsega filmifriigid. 

Lihtsalt ja lühidalt võib öelda, et film on leinavast beibest, kes kujutab endale ette, et tema on maailma naba. Ta on oma olekult ebameeldiv, näib täiesti sisutühi, hoolimata ahastavast ilmest ja pisaraist silmis. Mina sain filmi vaadates pigem negatiivse emotsiooni osaliseks. Ega mul ei olnud algselt mingeid erilisi eelarvamusi või ootusi, teada ju oli, et film räägib USA president Kennedy surmast ja tema leinavast lesest. Aga et see kõik nii lõpmata tüütu on, seda, et Jackie Kennedyt serveeritakse seal ikka üsna nõmeda bimbona, seda ma küll ei oodanud. Mine tea, äkki ta oligi ennasttäis rumalavõitu tibi ka päriselus, kuid filmis niisugust kujutamist tõesti poleks oodanud. 

Filmi kesksel kohal ongi Jackie, raamiks on tema abikaasa mõrv, pärast mida on Jackiet intervjueerima tulnud ajakirjanik, keda Jackie sisuliselt mõnitab, elades end žurnalisti peal välja (loe: kaeveldes ja tihkudes), samal ajal raiudes, et midagi sellest kirja panna ei tohi ja tema pole mitte midagi sellist öelnud.

Naisest jääb mulje kui labiilsest salatürannist, kes peab end teistest paremaks (ta on ju aristokraat, seda ta rõhutab), ei ole korrakski päris ehe, vaid etendab pidevalt mingit tolle aja beiberolli, olgu siis üksi või kaamerate ees. Ühtlasi püüab ta jätta muljet, et ta on kohutav märter, täielik ingel ja vaikne kannataja… öäk.


Pablo Larraín "Jackie" Autor: Kaader filmist

Portman muidugi saavutab uue taseme kurblike ja valulike grimasside näole manamises, ega rolliesitusele iseenesest ei saa midagi ette heita, kuid kogu see soust, kuidas lugu esitatakse ja Jackiet serveeritakse, see muutus minu jaoks õige kiiresti lihtsalt tülgastavaks. 

Mis on filmis huvitavat, miks just filmifriiki see asi köita võiks? Kadreeringud, kaameratöö, pikad ujuvad stseenid, ülesehitus, helitaust - iseenesest tehniliselt on film väga hästi buketiks kokku pandud. Tšiili režissöör Pablo Larraín on meiegi kinopublikule varasemast tuttav, näiteks filmiga "Klubi" (2015), teatakse ehk ka portreefilmi luuletaja Pablo Nerudast. Larraínil on oma tugev selge käekiri, kuid kahjuks "Jackie" puhul ta on liiga unelema kippunud ja mul on tunne, et ta on unustanud vaataja. Film on üksluine. 

Montaaži poole pealt on küll kerge hüplemine huvitav, huvitav on vaadata ka seda, et kohati jääb mulje, nagu antaks filmi edasi läbi surnud presidendi silmade, see on kuidagi heitunud, kohati on kaadris kellegi õlad, seljad, kohati palju suuri plaane, siis kerge mälulünk, siis hüpe hoopis teise kohta. Valitseb tõesti selline kurnav leinameeleolu, mis kellegi elust lahkumisega kaasas käib. Kuid sellest üksi ei piisa. 

"Jackie" on niisugune film, et näeb küll üldmuljes hea välja, kuid see jääb tuimaks, elutuks, heal juhul võtab lihtsalt õlgu kehitama, halvemal juhul paneb teid poole filmi pealt kinosaalist välja jalutama.

Kui vaatate treilerit, siis treiler on filmil väga hea, meelitaks kinno küll ja jätab ka mulje, et tasub vaadata. Film ise on selle kõrval hõre ja kahvatu.  Kui tahate oma kannatust proovile panna, minge vaatama. On küll võimalik, et saate filmielamuse, kuid suurem on tõenäosus, et te olete siiski täiesti tavaline kinokülastaja ja see film võtab teid lihtsalt haigutama. 

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.