Peeter Helme soovitab: C. C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang" ({{commentsTotal}})

Kosmoselaev
Kosmoselaev Autor/allikas: AFP/Scanpix

C. C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang"
Kirjastus Fantaasia, 2016. 152lk.

Juba 2011. aastast annab kirjastus Fantaasia välja suurepärast tõlkekirjanduse sarja Orpheuse Raamatukogu. Mingis mõttes on see väga isiklik sari. Selles mõttes, et nagu sarjas tutvustusest võib lugeda, on Orpheuse Raamatukogu kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele.

Niisiis peegeldavad teosed Sulbi valikut ja maitset, kuigi on näha, et ta maitse on kas äärmiselt lai või oskab ta hästi arvestada eri lugejatega. Sarjas on ilmunud ja ilmub nii suurte klassikute seniavaldamata teoseid kui ka vähemtuntud autorite põnevaid pärle.

2016. aasta esimese numbrina ilmus Orpheuse Raamatukogus Charles Coleman Finlay kahest lühiromaanist koosnev teos "Poliitohvitser, poliitvang". Tõlkinud on selle Kati Karu, järelsõnaga varustanud – nagu sarjas kombeks – Raul Sulbi ise. Nagu teistegi sarja teoste puhul, väärib saatesõna eraldi esile tõstmist: see on informatiivne ja aitab paigutada teose maailma ulme- ja üldse kirjandusmaastikule. Tõlge on talutav, kuigi näiteks mõiste "sensoorse deprivatsiooni tank" asemel leheküljel 30 oleks võinud luua midagi suupärasemat, näiteks "tajukaotuspaak". Sarnaseid anglitsisme leiab teosest veel, kuid et Finlay teos on üsna narratiivikeskne, siis need väga ei häiri.

Nimetatud väide ei tähenda siiski, nagu oleks tegu tavalise seiklusulmega. 1964. aastal sündinud ning rohkem Ameerika ulmeelu korraldaja ja ajakirjatoimetajana tuntud autori teos on tegelikult vägagi ideedekeskne. Autor on õppinud ajalugu ja nii võib kumbagi lugu, nii "Poliitohvitseri" kui "Poliitvangi" vaadelda aruteluna 20. sajandi totalitaarsete süsteemide üle. Finlay katsub mõtestada inimsusevastaste kuritegude saatanlikku loomust, kus pahatihti ei ole ohvri ja kurjategija roll üldse selge, see võib kergesti muutuda ning sageli tuleb ühel ja samal inimesel olla mõlemas rollis. Äärmuslikel juhtudel isegi samal ajal.

Teoste tegevus toimub kauges tulevikus. Esimeses loos salamissioonile suunduva kosmoselaeva pardal ning see keskendub psühholoogiale, tõe ja vale ning truuduse ja reetmise keerulisele vahekorrale. Ametkondadevahelisse võimuvõitlusse takerdunud diktatuur on see üks segane ja muutlik värk.

"Poliitvangi" peategelane on sama, mis esimesel – poliitohvitser Maxim Nikomedes –  kes satub sedapuhku oma totalitaarse koduplaneedi võimuvõitluse ohvriks. Sõbra ja vaenlase rollid hägustuvad, esimestest saavad teised, teistest esimesed ning lõpuks hõõrutakse kõik puruks süsteemi masinavärgis, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb.

Finlay kirjeldab ja mõistab totalitaarse riigi olemust hästi. Ta oskab ka veenvalt kirjeldada üksikisiku valikuid olukorras, kus iga vale valik tähendab surma, samal ajal kui tihti pole aru saada, kumb on kumb. Võib öelda, et raamatul on õnnelik lõpp – peategelane tuleb hakklihamasinast eluga välja ning nagu Raul Sulbi teab saatesõnas öelda, on Finlay'l kavas sarja jätkata. Jääb üle vaid loota, et teose veel ilmumata järg tõlgitakse ühel päeval ka eesti keelde.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: