Peeter Helme soovitab: C. C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang" ({{commentsTotal}})

Kosmoselaev
Kosmoselaev Autor/allikas: AFP/Scanpix

C. C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang"
Kirjastus Fantaasia, 2016. 152lk.

Juba 2011. aastast annab kirjastus Fantaasia välja suurepärast tõlkekirjanduse sarja Orpheuse Raamatukogu. Mingis mõttes on see väga isiklik sari. Selles mõttes, et nagu sarjas tutvustusest võib lugeda, on Orpheuse Raamatukogu kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele.

Niisiis peegeldavad teosed Sulbi valikut ja maitset, kuigi on näha, et ta maitse on kas äärmiselt lai või oskab ta hästi arvestada eri lugejatega. Sarjas on ilmunud ja ilmub nii suurte klassikute seniavaldamata teoseid kui ka vähemtuntud autorite põnevaid pärle.

2016. aasta esimese numbrina ilmus Orpheuse Raamatukogus Charles Coleman Finlay kahest lühiromaanist koosnev teos "Poliitohvitser, poliitvang". Tõlkinud on selle Kati Karu, järelsõnaga varustanud – nagu sarjas kombeks – Raul Sulbi ise. Nagu teistegi sarja teoste puhul, väärib saatesõna eraldi esile tõstmist: see on informatiivne ja aitab paigutada teose maailma ulme- ja üldse kirjandusmaastikule. Tõlge on talutav, kuigi näiteks mõiste "sensoorse deprivatsiooni tank" asemel leheküljel 30 oleks võinud luua midagi suupärasemat, näiteks "tajukaotuspaak". Sarnaseid anglitsisme leiab teosest veel, kuid et Finlay teos on üsna narratiivikeskne, siis need väga ei häiri.

Nimetatud väide ei tähenda siiski, nagu oleks tegu tavalise seiklusulmega. 1964. aastal sündinud ning rohkem Ameerika ulmeelu korraldaja ja ajakirjatoimetajana tuntud autori teos on tegelikult vägagi ideedekeskne. Autor on õppinud ajalugu ja nii võib kumbagi lugu, nii "Poliitohvitseri" kui "Poliitvangi" vaadelda aruteluna 20. sajandi totalitaarsete süsteemide üle. Finlay katsub mõtestada inimsusevastaste kuritegude saatanlikku loomust, kus pahatihti ei ole ohvri ja kurjategija roll üldse selge, see võib kergesti muutuda ning sageli tuleb ühel ja samal inimesel olla mõlemas rollis. Äärmuslikel juhtudel isegi samal ajal.

Teoste tegevus toimub kauges tulevikus. Esimeses loos salamissioonile suunduva kosmoselaeva pardal ning see keskendub psühholoogiale, tõe ja vale ning truuduse ja reetmise keerulisele vahekorrale. Ametkondadevahelisse võimuvõitlusse takerdunud diktatuur on see üks segane ja muutlik värk.

"Poliitvangi" peategelane on sama, mis esimesel – poliitohvitser Maxim Nikomedes –  kes satub sedapuhku oma totalitaarse koduplaneedi võimuvõitluse ohvriks. Sõbra ja vaenlase rollid hägustuvad, esimestest saavad teised, teistest esimesed ning lõpuks hõõrutakse kõik puruks süsteemi masinavärgis, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb.

Finlay kirjeldab ja mõistab totalitaarse riigi olemust hästi. Ta oskab ka veenvalt kirjeldada üksikisiku valikuid olukorras, kus iga vale valik tähendab surma, samal ajal kui tihti pole aru saada, kumb on kumb. Võib öelda, et raamatul on õnnelik lõpp – peategelane tuleb hakklihamasinast eluga välja ning nagu Raul Sulbi teab saatesõnas öelda, on Finlay'l kavas sarja jätkata. Jääb üle vaid loota, et teose veel ilmumata järg tõlgitakse ühel päeval ka eesti keelde.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.