Peeter Helme soovitab: C. C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang" ({{commentsTotal}})

Kosmoselaev
Kosmoselaev Autor/allikas: AFP/Scanpix

C. C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang"
Kirjastus Fantaasia, 2016. 152lk.

Juba 2011. aastast annab kirjastus Fantaasia välja suurepärast tõlkekirjanduse sarja Orpheuse Raamatukogu. Mingis mõttes on see väga isiklik sari. Selles mõttes, et nagu sarjas tutvustusest võib lugeda, on Orpheuse Raamatukogu kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele.

Niisiis peegeldavad teosed Sulbi valikut ja maitset, kuigi on näha, et ta maitse on kas äärmiselt lai või oskab ta hästi arvestada eri lugejatega. Sarjas on ilmunud ja ilmub nii suurte klassikute seniavaldamata teoseid kui ka vähemtuntud autorite põnevaid pärle.

2016. aasta esimese numbrina ilmus Orpheuse Raamatukogus Charles Coleman Finlay kahest lühiromaanist koosnev teos "Poliitohvitser, poliitvang". Tõlkinud on selle Kati Karu, järelsõnaga varustanud – nagu sarjas kombeks – Raul Sulbi ise. Nagu teistegi sarja teoste puhul, väärib saatesõna eraldi esile tõstmist: see on informatiivne ja aitab paigutada teose maailma ulme- ja üldse kirjandusmaastikule. Tõlge on talutav, kuigi näiteks mõiste "sensoorse deprivatsiooni tank" asemel leheküljel 30 oleks võinud luua midagi suupärasemat, näiteks "tajukaotuspaak". Sarnaseid anglitsisme leiab teosest veel, kuid et Finlay teos on üsna narratiivikeskne, siis need väga ei häiri.

Nimetatud väide ei tähenda siiski, nagu oleks tegu tavalise seiklusulmega. 1964. aastal sündinud ning rohkem Ameerika ulmeelu korraldaja ja ajakirjatoimetajana tuntud autori teos on tegelikult vägagi ideedekeskne. Autor on õppinud ajalugu ja nii võib kumbagi lugu, nii "Poliitohvitseri" kui "Poliitvangi" vaadelda aruteluna 20. sajandi totalitaarsete süsteemide üle. Finlay katsub mõtestada inimsusevastaste kuritegude saatanlikku loomust, kus pahatihti ei ole ohvri ja kurjategija roll üldse selge, see võib kergesti muutuda ning sageli tuleb ühel ja samal inimesel olla mõlemas rollis. Äärmuslikel juhtudel isegi samal ajal.

Teoste tegevus toimub kauges tulevikus. Esimeses loos salamissioonile suunduva kosmoselaeva pardal ning see keskendub psühholoogiale, tõe ja vale ning truuduse ja reetmise keerulisele vahekorrale. Ametkondadevahelisse võimuvõitlusse takerdunud diktatuur on see üks segane ja muutlik värk.

"Poliitvangi" peategelane on sama, mis esimesel – poliitohvitser Maxim Nikomedes –  kes satub sedapuhku oma totalitaarse koduplaneedi võimuvõitluse ohvriks. Sõbra ja vaenlase rollid hägustuvad, esimestest saavad teised, teistest esimesed ning lõpuks hõõrutakse kõik puruks süsteemi masinavärgis, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb.

Finlay kirjeldab ja mõistab totalitaarse riigi olemust hästi. Ta oskab ka veenvalt kirjeldada üksikisiku valikuid olukorras, kus iga vale valik tähendab surma, samal ajal kui tihti pole aru saada, kumb on kumb. Võib öelda, et raamatul on õnnelik lõpp – peategelane tuleb hakklihamasinast eluga välja ning nagu Raul Sulbi teab saatesõnas öelda, on Finlay'l kavas sarja jätkata. Jääb üle vaid loota, et teose veel ilmumata järg tõlgitakse ühel päeval ka eesti keelde.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.