Kirjanduspreemia nominent Leo Luks: Eestis pole elukutselisi esseiste ({{commentsTotal}})

14. märtsil kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab selle eel nominente. Esseistika kategoorias konkureerib Leo Luks teosega "40 kiri".

Leo Luks ütles ERR kultuuriportaalile antud intervjuus, et tema raamat "40 kiri" on väga kontseptuaalne teos, kuhu on koondatud nelikümmend teksti, mis keskenduvad mingile isikule. "Enamasti on need tekstid arvustused, aga on ka pikemaid käsitlusi," tõdes Luks ja ütles, et välja on jäänud üldisemad käsitlused. "Teose pealkiri on selline tore Eesti kultuurilooline viide, millega mängida."

"Ma tahtsin, et see kirjatükk, mille ma olen isikust kirjutanud, mind kõnetaks ja meeldiks ka tagantjärgi lugedes" selgitas Leo Luks tekstide valikuprotsessi ja kinnitas, et kui arvustus tuleb negatiivne, siis hiljem ei ole ta loomingulises plaanis ka ise sellega enam rahul. "Tekstid on seega inimestest, keda mulle on meeldinud lugeda."

"Nii palju kui ma aru saan, siis Eestis ei ole pea kellegi jaoks esseistka eraldiseisev töö," ütles Luks ja lisas, et oma esimese arvustuse kirjutas ta 2001. aastal Vikerkaarde. "Kõige vanemad kirjatükid selle raamatus on samuti umbes viisteist aastat tagasi kirjutatud."

Eredamatest lugemiselamustest tõi Leo Luks välja Veikko Huovineni teos "Koeraküünte lõikaja", mille ta leidis uuskasutuskeskuses olematu hinna eest. "Seal teoses leiutati palju sõnu, mida tavakeeles ei kuulegi."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: