Daniele Monticelli: kantseliidist ei saa ma aru ei eesti ega itaalia keeles ({{commentsTotal}})

"Hommik Anuga" saates oli külas Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, kes rääkis enda elust Eestis ning sellest, miks ta siia juba kahekümneks aastaks pidama on jäänud.

Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli ütles saates "Hommik Anuga", et tema ei oska võrrelda, kas ilusam on eesti või itaalia keel. "Kõik keeled on ilusad, kuid mis puudutab kõla, siis eesti ja itaalia keelel on mingi sarnasus, mõlemad on täishäälikurohkem ja sobivad hästi laulmiseks."

"Muusika, mood ja toit on need valdkonnad, kus võib eesti ja itaalia keele vahel leida palju sarnasusi," sõnas Monticelli ja tõdes, et eriti levinud ka sõna "tsau". "Kui ma kakskümmend aastat tagasi Eestisse tulin, siis öeldi ka "paka", aga enam seda ei ole," lisas ta ja nentis, et kui algselt öeldi "tsau" ainult hüvastijätuks, siis nüüd öeldakse seda ka "tere" asemel. "See sõna tuleb Veneetsia keelest "s-ciào", mis tähendab "sinu ori"."

"Mulle meeldib, kuidas inimesed kasutavad fraasi "mamma mia", sest ma ei kujuta ette, et siinsed inimesed hädaolukorras oma ema poole pöörduksid," ütles Tallinna Ülikooli professor ja selgitas, et see fraas tähendabki ema poole pöördumist.

Monticelli sõnul on eesti keelt algul väga raske õppida. "Sa pead selle süsteemi sisse murdma, selle omandama ning alles siis sa hakkad rääkima," tõdes ta ja lisas, et itaalia keelega on vastupidi. "Ta tuleb kergesti ning ergutab edasi õppima, aga hiljem tulevad erandid ja rasked vormid, mis muudavad edasiõppimise keerukaks," kinnitas Monticelli ja selgitas, et eesti keelde peaks suhtuma niiviisi, et seda on täiesti võimalik õppida. "Peab lihtsalt olema hea meetod selle õpetamiseks."

"See keel, mille ma ei saa aru ei eesti ega itaalia keeles, on kantseliit," selgitas Daniele Monticelli ja lisas, et ta luges hiljuti artiklit, kus selgitati, kuidas Tallinna Ülikooli õppejõud peavad vabariigi aastapäeva aktusel salli kanda. "Seda oli võimatu aru saada, kuidas salli õigesti kandma peab."

Põhjuseid, miks Monticelli juba kahekümneks aastaks Eestisse on jäänud, on kaks. "Üks neist on lähedus loodusega, siin on tänaseni veel niivõrd palju loodust, aga teine külg on üksikisiku vabadus ja võimalus ennast teostada," ütles ta ja tõdes, et seda on eestlasel raske mõista, kui ei ole ise elanud Itaalia ühiskonnas. "Seal on need rollid sajandeid määratud ning on küllalt raske väljuda oma keskkonnas ja olla keegi teine," selgitas professor ja nentis, et Eesti oli tema jaoks justkui võimaluste maa, kus inimene võib oma vabaduse realiseerida.

"Itaaliast igatsen ma inimeste vahelist lähedust, just see, kui sa kohtud inimesega ning kallistad, musitad ja võtad ümber kinni, see on kohe väga vahetu kontakt," tõdes ta ja lisas, et samas see võib olla vahel ahistav. "Eestis mulle meeldib see võimalus olla üksi."

"Ei tasu üldse mõelda, et kes sa oled olnud või kes sa oled praegu, vaid just niiviisi, et kes sa võid olla," sõnas Daniele Monticelli lõpetuseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Hommik Anuga"



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: