Daniele Monticelli: kantseliidist ei saa ma aru ei eesti ega itaalia keeles ({{commentsTotal}})

"Hommik Anuga" saates oli külas Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, kes rääkis enda elust Eestis ning sellest, miks ta siia juba kahekümneks aastaks pidama on jäänud.

Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli ütles saates "Hommik Anuga", et tema ei oska võrrelda, kas ilusam on eesti või itaalia keel. "Kõik keeled on ilusad, kuid mis puudutab kõla, siis eesti ja itaalia keelel on mingi sarnasus, mõlemad on täishäälikurohkem ja sobivad hästi laulmiseks."

"Muusika, mood ja toit on need valdkonnad, kus võib eesti ja itaalia keele vahel leida palju sarnasusi," sõnas Monticelli ja tõdes, et eriti levinud ka sõna "tsau". "Kui ma kakskümmend aastat tagasi Eestisse tulin, siis öeldi ka "paka", aga enam seda ei ole," lisas ta ja nentis, et kui algselt öeldi "tsau" ainult hüvastijätuks, siis nüüd öeldakse seda ka "tere" asemel. "See sõna tuleb Veneetsia keelest "s-ciào", mis tähendab "sinu ori"."

"Mulle meeldib, kuidas inimesed kasutavad fraasi "mamma mia", sest ma ei kujuta ette, et siinsed inimesed hädaolukorras oma ema poole pöörduksid," ütles Tallinna Ülikooli professor ja selgitas, et see fraas tähendabki ema poole pöördumist.

Monticelli sõnul on eesti keelt algul väga raske õppida. "Sa pead selle süsteemi sisse murdma, selle omandama ning alles siis sa hakkad rääkima," tõdes ta ja lisas, et itaalia keelega on vastupidi. "Ta tuleb kergesti ning ergutab edasi õppima, aga hiljem tulevad erandid ja rasked vormid, mis muudavad edasiõppimise keerukaks," kinnitas Monticelli ja selgitas, et eesti keelde peaks suhtuma niiviisi, et seda on täiesti võimalik õppida. "Peab lihtsalt olema hea meetod selle õpetamiseks."

"See keel, mille ma ei saa aru ei eesti ega itaalia keeles, on kantseliit," selgitas Daniele Monticelli ja lisas, et ta luges hiljuti artiklit, kus selgitati, kuidas Tallinna Ülikooli õppejõud peavad vabariigi aastapäeva aktusel salli kanda. "Seda oli võimatu aru saada, kuidas salli õigesti kandma peab."

Põhjuseid, miks Monticelli juba kahekümneks aastaks Eestisse on jäänud, on kaks. "Üks neist on lähedus loodusega, siin on tänaseni veel niivõrd palju loodust, aga teine külg on üksikisiku vabadus ja võimalus ennast teostada," ütles ta ja tõdes, et seda on eestlasel raske mõista, kui ei ole ise elanud Itaalia ühiskonnas. "Seal on need rollid sajandeid määratud ning on küllalt raske väljuda oma keskkonnas ja olla keegi teine," selgitas professor ja nentis, et Eesti oli tema jaoks justkui võimaluste maa, kus inimene võib oma vabaduse realiseerida.

"Itaaliast igatsen ma inimeste vahelist lähedust, just see, kui sa kohtud inimesega ning kallistad, musitad ja võtad ümber kinni, see on kohe väga vahetu kontakt," tõdes ta ja lisas, et samas see võib olla vahel ahistav. "Eestis mulle meeldib see võimalus olla üksi."

"Ei tasu üldse mõelda, et kes sa oled olnud või kes sa oled praegu, vaid just niiviisi, et kes sa võid olla," sõnas Daniele Monticelli lõpetuseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Hommik Anuga"



Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?