Andres Mustoneni kontserdimaraton 2017 jätkub hooga ({{commentsTotal}})

Andres Mustonen
Andres Mustonen Autor/allikas: Klaaspärlimäng

Dirigendi ja viiuldaja Andres Mustoneni esinemiste graafik on selle aasta esimestel kuudel ebatavaliselt pingeline, täis kontserte mitmel maal, sealhulgas koos tema enda juhitud kahe festivaliga.

Meenutame huvitavamat toimunust ja vaatame ka meie tippmuusiku edasist esinemisplaani.

Järjekordne Mustonenfest leidis aset 28-ndat korda, kontsertidega Tallinnas, Pärnus, Peterburis ja Jõhvis 27. jaanuarist kuni 5. veebruarini. Nädal varem oli Hortus Musicus kutsutud erikontserdiga Moskvasse Tretjakovi galeriisse. Eesti muusikud mängisid harukordsel külalisnäitusel, mille maalidest eksponaadid olid toodud Vatikani pinakoteegist. Andres Mustonen pakkus oma kavas muusikat samadelt kaugetelt sajanditelt, mil kuulsad taiesed on sündinud. Kontsert toimus galerii Mihhail Vrubeli nime kandvas suures saalis.

Mustonenfesti avakontserti Estonias dirigeeris Andres Mustonen ERSO ees, kutsunud solistideks trompetist Sergei Nakarjakovi ja pianist Maria Mejerovitši, Ferenc Liszti harvaesitatud „Dante sümfoonias“ olid kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein ja TMKK noortekoor. Pidustuste avateoseks oli Aleksander Artjunjani Trompetikontsert maailmanimega trompetisti Nakarjakovi soleerimisel.

30..jaanuaril Peterburi Jaani kirikus ning kahel järgmisel päeval Tartus ja Tallinnas Mustpeade majas esitab Mustonen Antonio Vivaldit ja Georg Friedrich Händelit Iisraeli barokkansambliga Barrocade ning meie kammerkooriga Voces Musicales. 3. veebruaril mängib ta kaasa ettekannetel Johann Sebastian Bachi muusikast jazzivõtmes. Ta on viiulisolist Venemaa Riikliku Kammerorkestri kontsertidel, mis lõpetasid festivali 4. ja 5. veebruaril Tallinnas ja Jõhvis ning kus kavas oli ka Arvo Pärdi ja Peeter Vähi teoseid. Meenutaksin, et see on sama Rudolf Baršai juhatusel tegutsenud Moskva Kammerorkester, kes 1963. aastal alustas Jaan Räätsa Kontserdi kammerorkestrile maailma lennutamist. Festivali kavas oli ka sünagoogimuusikat, Pärnus ja Tallinnas laulis Rumeenia koor Byzantion Adrian Sirbu juhatusel kava bütsantsi muusikast. Andres Mustonen oli ise interpreedina seotud dirigendi või solistina seekord seitsmel kontserdil 12-st.

Mustonenfest korraldati juba neljandat aastat järjest pärast Eestit ka Iisraelis. Mõlema pidusarja kunstiliseks juhiks ning dirigendiks ja solistikski on Andres Mustonen ise nende algatajana. Iga festival vajab läbimõeldud ja dramaturgiliselt löövat kunstilist kokkupanekut ja kooskõla. Pole kahtlust, et Mustonenil on erakordne kogemus ning muusikute tutvusringkond, mis on kujunenud 45 aasta jooksul Hortus Musicuse asutamisest peale.

Mustonenfesti „Tallinn – Tel Aviv 2017“ kontserdid toimusid Iisraelis Tel Avivis ja Jeruusalemmas ning teisteski keskustes 13. veebruarist kuni 1. märtsini. Pidusari Iisraelis oli mahukamgi, kui see õnnestus teha Eestis – kontserte oli kokku 21, kunstiline juht Andres Mustonen dirigeeris või oli viiulisolist neist kokku kaheteistkümnel. Tel Avivi festival sündis erakordse osalusega Eestist. Mustonen oli kutsunud Iisraeli esinema sadakond meie muusikut(!), kes enamuses kavadest esinesid koos Iisraeli parimate muusikutega. Rahvusvahelisele kontserdipublikule tutvustati kaheksat erinevat programmi, mis nüüd kandsid ingliskeelseid pealkirju.

Andres Mustonen dirigeeris Tel Avivis avaõhtut „Beethoven Celebration“, samuti teisi kavu „I Am Bach“, „The New Jerusalem“, „St John Passion“, „Bach Mustonen Style“ (siin ka viiulisolistina), „Bells and Orchestra“. Omaette kontserdid said lisaks Eesti „Klassikatähtede“ trio, kammerkoor Collegium Musicale („Estonian a cappella Experience“ ja Veljo Tormise kava), Arsise käsikellade ansambel. Festivalikavas oli kolm vabaõhukontserti Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Andres Mustoneni käe all mängisid Iisraeli Sümfooniaorkester Rishon LeZion, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Tel Avivi solistideansambel, ansambel Barrocade, Iisraeli Kammerorkester, Camerata Jerusalem, laulsid iisraeli koorid ning meie Collegium Musicale ja Tallinna Poistekoor.

Väga õnnestunud valikuks osutusid klassikatähtede trio Sten Heinoja (klaver), Katariina Maria Kitse (viiul) ja Marcel Johannes Kitse (tšello) esmakordsed koosesinemised, Collegium Musicale mitmed ülesastumised, Arsise käsikellade ansambel, või näiteks Tõnis Kaumanni seade Bachi „Chaconne'ist“ viiulile ja keelpilliorkestrile. Kui palju uusi Eesti märke on festivalijuht nüüd taas kauge kultuuriga maale viinud! Neid märke jagab ja kinnistab Mustonen juba aastakümnete jooksul.

Festivali Iisraeli-poolseks korraldajaks oli management Carousel. Andres Mustonenil on käsil juba festivali „Tallinn – Tel Aviv 2018“ ettevalmistused.

Mustonenfest Tel Avivis meenutab mulle pisut René Martini maailmakuulsat festivali „La Folle Journée“ Prantsusmaal Nantes'is, mis pärast kodust seeriat viib pärast oma lühikavad mujale maailmas. Mustoneni kontserdiprogrammid on aga mahukamad ning rohkem süvitsiminevad.

Liites Moskva Tretjakovi galerii ning Tallinna ja Tel Avivi festivalid, sai Andres Mustoneni osaks ülesastumisi kokku 20-l kontserdil(!). Lisaks vastutus teiste kontsertide eest, mis ta festivalile kavandas, aga millel ta ise ei esinenud.

Tagasiteel Iisraelist Eestisse toimus 3. märtsil aga veel ülesastumine festivalil Istanbulis, kuhu Mustonenile olid vastu tulnud pianist-klavessinist Ivo Sillamaa ja bassist Taavo Remmel. Trio kontsert toimus 13. Istanbuli Bachi päevadel Bachi ja Vivaldi sonaatidega, festivali teemaks oli sel aastal „Bach and Love“.

Koduses residentsis Tallinna Väravatornis on Andres Mustonenil plaanitud Hortus Musicusega kolm kava: 11. märtsil esitati kava „If music be the food of love“ Henry Purcelli muusikast, 25. märtsi laupäeval on Väravatornis ettekandel Antonio Vivaldi ja Georg Philipp Telemanni looming ning 1. aprillil juba Niguliste kirikus Arvo Pärdi ja Tõnis Kaumanni ning Tomás Luis de Vittoria teosed.

Festivalil Iisraelis väga menukana möödunud Bachi „Johannese passiooni“ esitus tuuakse 7. aprillil Leedus Klaipedas ja 9. aprillil Tallinna Nigulistes taas publiku ette peaaegu sama koosseisuga, sh koos Tallinna Poistekooriga. Aprillikuu teisel poolel seisab ansamblil Hortus Musicus ees esinemisreis Petlemma. 

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: