Andres Mustoneni kontserdimaraton 2017 jätkub hooga ({{commentsTotal}})

Andres Mustonen
Andres Mustonen Autor: Klaaspärlimäng

Dirigendi ja viiuldaja Andres Mustoneni esinemiste graafik on selle aasta esimestel kuudel ebatavaliselt pingeline, täis kontserte mitmel maal, sealhulgas koos tema enda juhitud kahe festivaliga.

Meenutame huvitavamat toimunust ja vaatame ka meie tippmuusiku edasist esinemisplaani.

Järjekordne Mustonenfest leidis aset 28-ndat korda, kontsertidega Tallinnas, Pärnus, Peterburis ja Jõhvis 27. jaanuarist kuni 5. veebruarini. Nädal varem oli Hortus Musicus kutsutud erikontserdiga Moskvasse Tretjakovi galeriisse. Eesti muusikud mängisid harukordsel külalisnäitusel, mille maalidest eksponaadid olid toodud Vatikani pinakoteegist. Andres Mustonen pakkus oma kavas muusikat samadelt kaugetelt sajanditelt, mil kuulsad taiesed on sündinud. Kontsert toimus galerii Mihhail Vrubeli nime kandvas suures saalis.

Mustonenfesti avakontserti Estonias dirigeeris Andres Mustonen ERSO ees, kutsunud solistideks trompetist Sergei Nakarjakovi ja pianist Maria Mejerovitši, Ferenc Liszti harvaesitatud „Dante sümfoonias“ olid kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein ja TMKK noortekoor. Pidustuste avateoseks oli Aleksander Artjunjani Trompetikontsert maailmanimega trompetisti Nakarjakovi soleerimisel.

30..jaanuaril Peterburi Jaani kirikus ning kahel järgmisel päeval Tartus ja Tallinnas Mustpeade majas esitab Mustonen Antonio Vivaldit ja Georg Friedrich Händelit Iisraeli barokkansambliga Barrocade ning meie kammerkooriga Voces Musicales. 3. veebruaril mängib ta kaasa ettekannetel Johann Sebastian Bachi muusikast jazzivõtmes. Ta on viiulisolist Venemaa Riikliku Kammerorkestri kontsertidel, mis lõpetasid festivali 4. ja 5. veebruaril Tallinnas ja Jõhvis ning kus kavas oli ka Arvo Pärdi ja Peeter Vähi teoseid. Meenutaksin, et see on sama Rudolf Baršai juhatusel tegutsenud Moskva Kammerorkester, kes 1963. aastal alustas Jaan Räätsa Kontserdi kammerorkestrile maailma lennutamist. Festivali kavas oli ka sünagoogimuusikat, Pärnus ja Tallinnas laulis Rumeenia koor Byzantion Adrian Sirbu juhatusel kava bütsantsi muusikast. Andres Mustonen oli ise interpreedina seotud dirigendi või solistina seekord seitsmel kontserdil 12-st.

Mustonenfest korraldati juba neljandat aastat järjest pärast Eestit ka Iisraelis. Mõlema pidusarja kunstiliseks juhiks ning dirigendiks ja solistikski on Andres Mustonen ise nende algatajana. Iga festival vajab läbimõeldud ja dramaturgiliselt löövat kunstilist kokkupanekut ja kooskõla. Pole kahtlust, et Mustonenil on erakordne kogemus ning muusikute tutvusringkond, mis on kujunenud 45 aasta jooksul Hortus Musicuse asutamisest peale.

Mustonenfesti „Tallinn – Tel Aviv 2017“ kontserdid toimusid Iisraelis Tel Avivis ja Jeruusalemmas ning teisteski keskustes 13. veebruarist kuni 1. märtsini. Pidusari Iisraelis oli mahukamgi, kui see õnnestus teha Eestis – kontserte oli kokku 21, kunstiline juht Andres Mustonen dirigeeris või oli viiulisolist neist kokku kaheteistkümnel. Tel Avivi festival sündis erakordse osalusega Eestist. Mustonen oli kutsunud Iisraeli esinema sadakond meie muusikut(!), kes enamuses kavadest esinesid koos Iisraeli parimate muusikutega. Rahvusvahelisele kontserdipublikule tutvustati kaheksat erinevat programmi, mis nüüd kandsid ingliskeelseid pealkirju.

Andres Mustonen dirigeeris Tel Avivis avaõhtut „Beethoven Celebration“, samuti teisi kavu „I Am Bach“, „The New Jerusalem“, „St John Passion“, „Bach Mustonen Style“ (siin ka viiulisolistina), „Bells and Orchestra“. Omaette kontserdid said lisaks Eesti „Klassikatähtede“ trio, kammerkoor Collegium Musicale („Estonian a cappella Experience“ ja Veljo Tormise kava), Arsise käsikellade ansambel. Festivalikavas oli kolm vabaõhukontserti Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Andres Mustoneni käe all mängisid Iisraeli Sümfooniaorkester Rishon LeZion, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Tel Avivi solistideansambel, ansambel Barrocade, Iisraeli Kammerorkester, Camerata Jerusalem, laulsid iisraeli koorid ning meie Collegium Musicale ja Tallinna Poistekoor.

Väga õnnestunud valikuks osutusid klassikatähtede trio Sten Heinoja (klaver), Katariina Maria Kitse (viiul) ja Marcel Johannes Kitse (tšello) esmakordsed koosesinemised, Collegium Musicale mitmed ülesastumised, Arsise käsikellade ansambel, või näiteks Tõnis Kaumanni seade Bachi „Chaconne'ist“ viiulile ja keelpilliorkestrile. Kui palju uusi Eesti märke on festivalijuht nüüd taas kauge kultuuriga maale viinud! Neid märke jagab ja kinnistab Mustonen juba aastakümnete jooksul.

Festivali Iisraeli-poolseks korraldajaks oli management Carousel. Andres Mustonenil on käsil juba festivali „Tallinn – Tel Aviv 2018“ ettevalmistused.

Mustonenfest Tel Avivis meenutab mulle pisut René Martini maailmakuulsat festivali „La Folle Journée“ Prantsusmaal Nantes'is, mis pärast kodust seeriat viib pärast oma lühikavad mujale maailmas. Mustoneni kontserdiprogrammid on aga mahukamad ning rohkem süvitsiminevad.

Liites Moskva Tretjakovi galerii ning Tallinna ja Tel Avivi festivalid, sai Andres Mustoneni osaks ülesastumisi kokku 20-l kontserdil(!). Lisaks vastutus teiste kontsertide eest, mis ta festivalile kavandas, aga millel ta ise ei esinenud.

Tagasiteel Iisraelist Eestisse toimus 3. märtsil aga veel ülesastumine festivalil Istanbulis, kuhu Mustonenile olid vastu tulnud pianist-klavessinist Ivo Sillamaa ja bassist Taavo Remmel. Trio kontsert toimus 13. Istanbuli Bachi päevadel Bachi ja Vivaldi sonaatidega, festivali teemaks oli sel aastal „Bach and Love“.

Koduses residentsis Tallinna Väravatornis on Andres Mustonenil plaanitud Hortus Musicusega kolm kava: 11. märtsil esitati kava „If music be the food of love“ Henry Purcelli muusikast, 25. märtsi laupäeval on Väravatornis ettekandel Antonio Vivaldi ja Georg Philipp Telemanni looming ning 1. aprillil juba Niguliste kirikus Arvo Pärdi ja Tõnis Kaumanni ning Tomás Luis de Vittoria teosed.

Festivalil Iisraelis väga menukana möödunud Bachi „Johannese passiooni“ esitus tuuakse 7. aprillil Leedus Klaipedas ja 9. aprillil Tallinna Nigulistes taas publiku ette peaaegu sama koosseisuga, sh koos Tallinna Poistekooriga. Aprillikuu teisel poolel seisab ansamblil Hortus Musicus ees esinemisreis Petlemma. 

Toimetaja: Valner Valme



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk