Andres Mustoneni kontserdimaraton 2017 jätkub hooga ({{commentsTotal}})

Andres Mustonen Autor: Klaaspärlimäng

Dirigendi ja viiuldaja Andres Mustoneni esinemiste graafik on selle aasta esimestel kuudel ebatavaliselt pingeline, täis kontserte mitmel maal, sealhulgas koos tema enda juhitud kahe festivaliga.

Meenutame huvitavamat toimunust ja vaatame ka meie tippmuusiku edasist esinemisplaani.

Järjekordne Mustonenfest leidis aset 28-ndat korda, kontsertidega Tallinnas, Pärnus, Peterburis ja Jõhvis 27. jaanuarist kuni 5. veebruarini. Nädal varem oli Hortus Musicus kutsutud erikontserdiga Moskvasse Tretjakovi galeriisse. Eesti muusikud mängisid harukordsel külalisnäitusel, mille maalidest eksponaadid olid toodud Vatikani pinakoteegist. Andres Mustonen pakkus oma kavas muusikat samadelt kaugetelt sajanditelt, mil kuulsad taiesed on sündinud. Kontsert toimus galerii Mihhail Vrubeli nime kandvas suures saalis.

Mustonenfesti avakontserti Estonias dirigeeris Andres Mustonen ERSO ees, kutsunud solistideks trompetist Sergei Nakarjakovi ja pianist Maria Mejerovitši, Ferenc Liszti harvaesitatud „Dante sümfoonias“ olid kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein ja TMKK noortekoor. Pidustuste avateoseks oli Aleksander Artjunjani Trompetikontsert maailmanimega trompetisti Nakarjakovi soleerimisel.

30..jaanuaril Peterburi Jaani kirikus ning kahel järgmisel päeval Tartus ja Tallinnas Mustpeade majas esitab Mustonen Antonio Vivaldit ja Georg Friedrich Händelit Iisraeli barokkansambliga Barrocade ning meie kammerkooriga Voces Musicales. 3. veebruaril mängib ta kaasa ettekannetel Johann Sebastian Bachi muusikast jazzivõtmes. Ta on viiulisolist Venemaa Riikliku Kammerorkestri kontsertidel, mis lõpetasid festivali 4. ja 5. veebruaril Tallinnas ja Jõhvis ning kus kavas oli ka Arvo Pärdi ja Peeter Vähi teoseid. Meenutaksin, et see on sama Rudolf Baršai juhatusel tegutsenud Moskva Kammerorkester, kes 1963. aastal alustas Jaan Räätsa Kontserdi kammerorkestrile maailma lennutamist. Festivali kavas oli ka sünagoogimuusikat, Pärnus ja Tallinnas laulis Rumeenia koor Byzantion Adrian Sirbu juhatusel kava bütsantsi muusikast. Andres Mustonen oli ise interpreedina seotud dirigendi või solistina seekord seitsmel kontserdil 12-st.

Mustonenfest korraldati juba neljandat aastat järjest pärast Eestit ka Iisraelis. Mõlema pidusarja kunstiliseks juhiks ning dirigendiks ja solistikski on Andres Mustonen ise nende algatajana. Iga festival vajab läbimõeldud ja dramaturgiliselt löövat kunstilist kokkupanekut ja kooskõla. Pole kahtlust, et Mustonenil on erakordne kogemus ning muusikute tutvusringkond, mis on kujunenud 45 aasta jooksul Hortus Musicuse asutamisest peale.

Mustonenfesti „Tallinn – Tel Aviv 2017“ kontserdid toimusid Iisraelis Tel Avivis ja Jeruusalemmas ning teisteski keskustes 13. veebruarist kuni 1. märtsini. Pidusari Iisraelis oli mahukamgi, kui see õnnestus teha Eestis – kontserte oli kokku 21, kunstiline juht Andres Mustonen dirigeeris või oli viiulisolist neist kokku kaheteistkümnel. Tel Avivi festival sündis erakordse osalusega Eestist. Mustonen oli kutsunud Iisraeli esinema sadakond meie muusikut(!), kes enamuses kavadest esinesid koos Iisraeli parimate muusikutega. Rahvusvahelisele kontserdipublikule tutvustati kaheksat erinevat programmi, mis nüüd kandsid ingliskeelseid pealkirju.

Andres Mustonen dirigeeris Tel Avivis avaõhtut „Beethoven Celebration“, samuti teisi kavu „I Am Bach“, „The New Jerusalem“, „St John Passion“, „Bach Mustonen Style“ (siin ka viiulisolistina), „Bells and Orchestra“. Omaette kontserdid said lisaks Eesti „Klassikatähtede“ trio, kammerkoor Collegium Musicale („Estonian a cappella Experience“ ja Veljo Tormise kava), Arsise käsikellade ansambel. Festivalikavas oli kolm vabaõhukontserti Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Andres Mustoneni käe all mängisid Iisraeli Sümfooniaorkester Rishon LeZion, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Tel Avivi solistideansambel, ansambel Barrocade, Iisraeli Kammerorkester, Camerata Jerusalem, laulsid iisraeli koorid ning meie Collegium Musicale ja Tallinna Poistekoor.

Väga õnnestunud valikuks osutusid klassikatähtede trio Sten Heinoja (klaver), Katariina Maria Kitse (viiul) ja Marcel Johannes Kitse (tšello) esmakordsed koosesinemised, Collegium Musicale mitmed ülesastumised, Arsise käsikellade ansambel, või näiteks Tõnis Kaumanni seade Bachi „Chaconne'ist“ viiulile ja keelpilliorkestrile. Kui palju uusi Eesti märke on festivalijuht nüüd taas kauge kultuuriga maale viinud! Neid märke jagab ja kinnistab Mustonen juba aastakümnete jooksul.

Festivali Iisraeli-poolseks korraldajaks oli management Carousel. Andres Mustonenil on käsil juba festivali „Tallinn – Tel Aviv 2018“ ettevalmistused.

Mustonenfest Tel Avivis meenutab mulle pisut René Martini maailmakuulsat festivali „La Folle Journée“ Prantsusmaal Nantes'is, mis pärast kodust seeriat viib pärast oma lühikavad mujale maailmas. Mustoneni kontserdiprogrammid on aga mahukamad ning rohkem süvitsiminevad.

Liites Moskva Tretjakovi galerii ning Tallinna ja Tel Avivi festivalid, sai Andres Mustoneni osaks ülesastumisi kokku 20-l kontserdil(!). Lisaks vastutus teiste kontsertide eest, mis ta festivalile kavandas, aga millel ta ise ei esinenud.

Tagasiteel Iisraelist Eestisse toimus 3. märtsil aga veel ülesastumine festivalil Istanbulis, kuhu Mustonenile olid vastu tulnud pianist-klavessinist Ivo Sillamaa ja bassist Taavo Remmel. Trio kontsert toimus 13. Istanbuli Bachi päevadel Bachi ja Vivaldi sonaatidega, festivali teemaks oli sel aastal „Bach and Love“.

Koduses residentsis Tallinna Väravatornis on Andres Mustonenil plaanitud Hortus Musicusega kolm kava: 11. märtsil esitati kava „If music be the food of love“ Henry Purcelli muusikast, 25. märtsi laupäeval on Väravatornis ettekandel Antonio Vivaldi ja Georg Philipp Telemanni looming ning 1. aprillil juba Niguliste kirikus Arvo Pärdi ja Tõnis Kaumanni ning Tomás Luis de Vittoria teosed.

Festivalil Iisraelis väga menukana möödunud Bachi „Johannese passiooni“ esitus tuuakse 7. aprillil Leedus Klaipedas ja 9. aprillil Tallinna Nigulistes taas publiku ette peaaegu sama koosseisuga, sh koos Tallinna Poistekooriga. Aprillikuu teisel poolel seisab ansamblil Hortus Musicus ees esinemisreis Petlemma. 

Toimetaja: Valner Valme



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.