Emakeelepäeval kõlab Vikerraadios taas e-etteütlus ({{commentsTotal}})

Trükimasin
Trükimasin Autor/allikas: AFP/ Scanpix

Eesti kõige kuulatavam raadiojaam Vikerraadio tähistab vähem kui kuu aja pärast oma 50. sünnipäeva, kuid veel enne juubelipidustusi korraldatakse juba kümnendat korda e-etteütluse võistlus.

Tänavune etteütlus kõlab raadioeetris 14. märtsil kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub Vikerraadio kodulehele sama päeva hommikul. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Saate alguses, kell 10.05 antakse kirjutajatele veel viimaseid juhiseid.

Võitjad kuulutatakse välja saates "Uudis+", mis algab kell 12.15.

E-etteütluse võitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Tänavu antakse uuendusena eriauhind parimale nutiseadme vahendusel kirjutajale.

2017. aasta e-etteütluse teksti koostavad:
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Edward Kess, Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige
Martin Ehala, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur
Merilin Aruvee TLÜ emakeeledidaktika lektor
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja

2008. aasta 14. märtsil toimus kõige esimene e-etteütlus, kus osalejaid oli 277. Aastatega kasvas see arv jõudsalt, 2011. aastast loodi neli kategooriat (filoloogid, õpilased, täiskasvanud ja muu emakeelega inimesed) ning esmakordselt ületas osalejate arv tuhande osaleja piiri. Möödunud aastal oli osalejaid juba 5573. Paar aastat tagasi tuli juurde ka viies kategooria välismaal elavatele eestlastele. Kokku on aastate jooksul Vikerraadio toimetusse jõudnud ligi 24 000 etteütlust ning paljud koolid on võtnud võistluse oma emakeelepäeva tähistamise traditsiooniks.

E-etteütlust korraldavad Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut. Auhinnad on välja pannud haridus- ja teadusministeerium ja Rahva Raamat.

Kõik küsimused on oodatud aadressile laura.teder@err.ee.

Toimetaja: Madis Järvekülg



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.