Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega vesteldi tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule.

Hiljuti ilmus Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“, mille peamine idee on leida sarnasusi erinevate süsteemide intelligentsuses.

„Mind ajendas seda raamatut kirjutama see tunne, et ma nägin tehisintellekti maailma oma tuttavatest erinevalt, kellega vesteldes jääb mulje, et nende arust on maailmas ainult üks intelligentne organism – inimene. Minule kui loodus-, tehnoloogia- ja matemaatikahuvilisele on jäänud vastupidine mulje. Omalaadseid intelligentsuse märke on näha kõikides loomades, ka kärbestes ja isegi ümarussides. Mis teeb just inimese eriliseks on see, et inimeses on väga palju kontseptuaalsel tasandil erinevaid intelligentsuse algoritme kokku tulnud. Evolutsioon on pannud need algoritmid omavahel mängima, nii et sellest on saanud see võimas ja majesteetlik inimkultuur. Ma tahtsin inimestele selgitada seda, et me oleme loomariigi ja tehismaailmaga mitmeski mõttes samal tasandil,” rääkis Laan.

Tehisintellekt on agent, mis ammutab ümbritsevast keskkonnast informatsiooni ja teeb selle põhjal kasulikke otsuseid. Laane sõnul ei ole aga niivõrd oluline eristada süsteemide „tehislikkust”, kuna tehisintellekti uuringud on näidanud, et nii tehislik kui looduslik intellekt on oma algoritmides üha sarnasemad.

„Vanasti ajaloos tehti ju ka selliseid väiteid asjade kohta, mis tunduvad praegu väga lihtsad, nagu näiteks biokeemia ja haigused. Arvati, et meil on küll võimalik teha plastiliini ja äädikhapet, aga me ei saa kunagi aru inimkeha sisemisest keemiast. Tänapäeval on biokeemia ravimite kaudu meile intuitiivselt kõigile tuttav. Ma arvan, et tehisintellekt on ajaloolises perspektiivis samas sammus, kus biokeemia oli umbes 100 aastat tagasi. Samas me peame olema ettevaatlikud, kuna see, et me saame mingi asja simulatsioonis või teoreetilisel ja isegi praktilisel tasandil taasluua, ei tähenda, et ta töötab samamoodi nagu bioloogia. Aga meil on veenvaid tõendusmaterjale, mis annavad alust arvata, et nad on väga sarnased. Tehisintellektiga paistab, et mõned algoritmid mõtlevad sarnaselt kui inimene,” selgitas ta.

Tehisintellekti uurimine ongi oluline just seetõttu, et see aitab mõista inimest ennast. „Selle uurimine on mulle õpetanud, et inimene ei ole tegelikult nii keeruline, kui ta tundub. Keeruline on meid ümbritsev maailm, aga see inimese sisemine algoritm, mis aitab meil sellest maailmast aru saada, on üllatavalt lihtne. See tehisintellekti areng on üks nendest suurtest intellektuaalsetest revolutsioonidest, nagu kunagi evolutsiooniteooria või biokeemia õitsele puhkemine, midagi sellist, mis muudab inimest vähem müstiliseks ja iseenda igapäevane mõtlemine saab mõistetavamaks,” selgitas ta.

Inimese intellekt on kombinatsioon neljast algoritmist: „Kõige madalamal tasandil on negatiivne tagasiside, mis muretseb lihtsate funktsioonide eest, et sul süda tuksuks ja hingamine töötaks. Sellest kõrgemal on sellised protsessid, mis võimaldavad visuaalsest- ja helimaailmast aru saada, ka näiteks refleksid, mis võimaldavad vältida näkku lendavat jalgpalli. Sellest natuke kõrgemal on veel innustusõppe algoritmid, mis aitavad korrata neid tegevusi, mis meile on meeldivaks osutunud ja vältida neid, mis on ebameeldivad. Aga kõige selle otsas on veel see kõige mõistatuslikum asi – meie maailma simuleerimise mudel. Me võtame otsuseid vastu oma peas, maailma simulatsioonis ja vaatame, mis tagajärjed meie otsusel seal on. Selle asemel, et raisata oma aega maailmas tegutsemisele, me tegutseme peaaegu ainult oma ajus ja võib-olla ainult 5% otsustest teeme reaalses maailmas.”

Tehnoloogia areng muudab Laane sõnul ka seda, kuidas inimese aju toimib: „Inimese mõtlemine on nagu kümnevõistleja keha, kui sa treenid liiga palju odaviset, siis selle arvelt kaugushüpe läheb viletsamaks. Kui sa veedad liiga palju aega oma nutitelefonis, siis su sügav mõtlemine ja pikaajaline mälu muutuvad viletsemaks. Sa paigutad kogu oma intellektuaalse energia sellele, kuidas kiiresti reageerida sündmustele, mis toimuvad kümne sekundi või kümne minuti raames, mitte 20 tunni raames, mida on vaja näiteks raamatusse süvenemisel. Kuna inimese aju on plastiline, ta muutub ja kohaneb pidevalt, eelkõige selliseks, et ta oleks võimalikult hea nendes asjades, mida sa päeva jooksul kõige rohkem teed, siis loomulikult kui muutuvad sinu aju kasutamise mustrid, muutub ka sinu aju võimekus erinevate ülesannete lahendamisel.”

Inimese manipuleeritavus erinevate kanalite ja vahendite kaudu on Laane arvates tõsine oht, mida saaks samuti maandada tehisintellekti uurimise kaudu. „Tehisintellekti häkkimine on sarnane sellele, kuidas on võimalik ka inimesi häkkida. Me peame uurima, kuidas inimese emotsioonide ja ihaluste häkkimine käib. Tehisintellekt on hea tööriist, kuidas seda uurida,” rääkis Laan.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?