Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega vesteldi tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule.

Hiljuti ilmus Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“, mille peamine idee on leida sarnasusi erinevate süsteemide intelligentsuses.

„Mind ajendas seda raamatut kirjutama see tunne, et ma nägin tehisintellekti maailma oma tuttavatest erinevalt, kellega vesteldes jääb mulje, et nende arust on maailmas ainult üks intelligentne organism – inimene. Minule kui loodus-, tehnoloogia- ja matemaatikahuvilisele on jäänud vastupidine mulje. Omalaadseid intelligentsuse märke on näha kõikides loomades, ka kärbestes ja isegi ümarussides. Mis teeb just inimese eriliseks on see, et inimeses on väga palju kontseptuaalsel tasandil erinevaid intelligentsuse algoritme kokku tulnud. Evolutsioon on pannud need algoritmid omavahel mängima, nii et sellest on saanud see võimas ja majesteetlik inimkultuur. Ma tahtsin inimestele selgitada seda, et me oleme loomariigi ja tehismaailmaga mitmeski mõttes samal tasandil,” rääkis Laan.

Tehisintellekt on agent, mis ammutab ümbritsevast keskkonnast informatsiooni ja teeb selle põhjal kasulikke otsuseid. Laane sõnul ei ole aga niivõrd oluline eristada süsteemide „tehislikkust”, kuna tehisintellekti uuringud on näidanud, et nii tehislik kui looduslik intellekt on oma algoritmides üha sarnasemad.

„Vanasti ajaloos tehti ju ka selliseid väiteid asjade kohta, mis tunduvad praegu väga lihtsad, nagu näiteks biokeemia ja haigused. Arvati, et meil on küll võimalik teha plastiliini ja äädikhapet, aga me ei saa kunagi aru inimkeha sisemisest keemiast. Tänapäeval on biokeemia ravimite kaudu meile intuitiivselt kõigile tuttav. Ma arvan, et tehisintellekt on ajaloolises perspektiivis samas sammus, kus biokeemia oli umbes 100 aastat tagasi. Samas me peame olema ettevaatlikud, kuna see, et me saame mingi asja simulatsioonis või teoreetilisel ja isegi praktilisel tasandil taasluua, ei tähenda, et ta töötab samamoodi nagu bioloogia. Aga meil on veenvaid tõendusmaterjale, mis annavad alust arvata, et nad on väga sarnased. Tehisintellektiga paistab, et mõned algoritmid mõtlevad sarnaselt kui inimene,” selgitas ta.

Tehisintellekti uurimine ongi oluline just seetõttu, et see aitab mõista inimest ennast. „Selle uurimine on mulle õpetanud, et inimene ei ole tegelikult nii keeruline, kui ta tundub. Keeruline on meid ümbritsev maailm, aga see inimese sisemine algoritm, mis aitab meil sellest maailmast aru saada, on üllatavalt lihtne. See tehisintellekti areng on üks nendest suurtest intellektuaalsetest revolutsioonidest, nagu kunagi evolutsiooniteooria või biokeemia õitsele puhkemine, midagi sellist, mis muudab inimest vähem müstiliseks ja iseenda igapäevane mõtlemine saab mõistetavamaks,” selgitas ta.

Inimese intellekt on kombinatsioon neljast algoritmist: „Kõige madalamal tasandil on negatiivne tagasiside, mis muretseb lihtsate funktsioonide eest, et sul süda tuksuks ja hingamine töötaks. Sellest kõrgemal on sellised protsessid, mis võimaldavad visuaalsest- ja helimaailmast aru saada, ka näiteks refleksid, mis võimaldavad vältida näkku lendavat jalgpalli. Sellest natuke kõrgemal on veel innustusõppe algoritmid, mis aitavad korrata neid tegevusi, mis meile on meeldivaks osutunud ja vältida neid, mis on ebameeldivad. Aga kõige selle otsas on veel see kõige mõistatuslikum asi – meie maailma simuleerimise mudel. Me võtame otsuseid vastu oma peas, maailma simulatsioonis ja vaatame, mis tagajärjed meie otsusel seal on. Selle asemel, et raisata oma aega maailmas tegutsemisele, me tegutseme peaaegu ainult oma ajus ja võib-olla ainult 5% otsustest teeme reaalses maailmas.”

Tehnoloogia areng muudab Laane sõnul ka seda, kuidas inimese aju toimib: „Inimese mõtlemine on nagu kümnevõistleja keha, kui sa treenid liiga palju odaviset, siis selle arvelt kaugushüpe läheb viletsamaks. Kui sa veedad liiga palju aega oma nutitelefonis, siis su sügav mõtlemine ja pikaajaline mälu muutuvad viletsemaks. Sa paigutad kogu oma intellektuaalse energia sellele, kuidas kiiresti reageerida sündmustele, mis toimuvad kümne sekundi või kümne minuti raames, mitte 20 tunni raames, mida on vaja näiteks raamatusse süvenemisel. Kuna inimese aju on plastiline, ta muutub ja kohaneb pidevalt, eelkõige selliseks, et ta oleks võimalikult hea nendes asjades, mida sa päeva jooksul kõige rohkem teed, siis loomulikult kui muutuvad sinu aju kasutamise mustrid, muutub ka sinu aju võimekus erinevate ülesannete lahendamisel.”

Inimese manipuleeritavus erinevate kanalite ja vahendite kaudu on Laane arvates tõsine oht, mida saaks samuti maandada tehisintellekti uurimise kaudu. „Tehisintellekti häkkimine on sarnane sellele, kuidas on võimalik ka inimesi häkkida. Me peame uurima, kuidas inimese emotsioonide ja ihaluste häkkimine käib. Tehisintellekt on hea tööriist, kuidas seda uurida,” rääkis Laan.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: