Arvustus. "Jäneseurg" näitab pimedal hetkel valgust ({{commentsTotal}})

"Jäneseurg" Autor/allikas: Siim Vahur

Uuslavastus
Tallinna Linnateater "Jäneseurg"
Autor: David Lindsay-Abaire
Lavastaja: Madis Kalmet
Mängivad Elisabet Reinsalu, Epp Eespäev, Liis Lass, Rain Simmul ja Mikk Jürjens
Esietendus 11. veebruaril Tallinna Linnateatri väikeses saalis

Ameerika näitekirjaniku David Lindsay-Abaire'i "Jäneseurg" on lugu ühe perekonna leinast ja süütundest. Kuidas hakkama saada perekonda tabanud tragöödiaga – väikese poisi surmaga?

Kui mõelda Madis Kalmeti viimaste lavastuste peale Linnateatri lavalaudadel, siis meenub Jon Fosse "Sügise unenägu", Richard Kalinoski "Koletis kuu peal", Marina Carri "Kassirabal" – kõik traagikanootidega psühholoogilised draamad. Näidendid, millega ühes rütmis tundub Madis Kalmeti süda tuksuvat, vajavad väga tugevaid näitlejatöid. Ja selles mõttes ei vali Kalmet kindlasti lihtsama vastupanu teed ja ei tee ka mugavaid valikuid: "Jäneseurg" on tükk, mille väärtus kahaneks pea olematuks kui seda ei kannaks silmatorkavalt tugevad rollilahendused.

"Jäneseuru" teema on käsitlemiseks keeruline ning näitlejad vahetavad emotsionaalse registri skaalasid mänglevalt ja kiiresti. Lavatajana Kalmet allahindlust ei tee – ei tekstile ega näitlejatele – kõik peab maksimumi peal töötama: kohaolek, emotsionaalsus, partneri tunnetus. Üks libastumine ja kaardimaja kukub kokku.

Elisabet Reinsalu Beccas on vaatamata sügavale leinale näha sisemist sära ja energiat, mis ränga katsumuse taaga all vaid veidi vaiksema ja järelemõtlevama tooni võtab. Väga veenvalt mõjub ka lavaline partnerlus Rain Simmuli Howiega. Abielupaar elab oma leina läbi pea vastandlikel viisidel, kuid lavalist ühtsust ja sünergiat see ei heiduta. Siit koorub veel üks tüki tugevusi: pealtnäha väga erinevad tegelaskujud sobivad kokku nagu pusletükid, erinevus täiustab, mitte ei lahuta.

Becca (Elisabet Reinsalu) ja Howie (Rain Simmul). Foto: Siim Vahur

Liis Lassi Izzy on üks komplekssemaid rolle. Vaatamata veidi rabedale algusele, suudab Lass Izzy meeldejäävaks tegelaskujuks kehastada. Ta leiab hästi tasakaalu kahe pooluse vahe: spontaansed ja pealtnäha läbimõtlematud teod ning väljaütlemised tõlgendavad samas ausust ja "lisafiltri" puudumist, et asjade olemust siiral ja otsekohesel moel mõista.

Epp Eespäev on kindlasti näitlejanna, kes ükskõik millise rolli tingimustes suudab selle nähtavaks mängida. Vaatamata väga tugevale näitlejate ansamblile, tuleb tunnistada, et Eespäev toob lavale astudes hetkega kohale ühe korraliku doosi lisaenergiat ja -väärtust. Jälle meenub Fosse "Sügise unenägu", kus Eespäeva kõrvalosa oli lavastuse üks meeldejäävamaid, mille energia, vaatamata tüki üldisele kõhetumedale atmosfäärile, soojalt ka saali viimasesse ritta kiirgas.

Eespäevale sobivad ekstsentrilise domineeriva femme fatale´i rollid (meenub näiteks eksabikaasa roll Alo Kõrve lavastatud tükis "See hetk"). Ainus risk, mis selliste rollidega kipub tekkima, on oht asi üle võlli keerata. "Jäneseurus" valitseb Eespäev aga oma rolli täpselt, teades, kus lõppeb särav ja domineeriv elumere laineid murdev primadonna, ja kust algab tundlikum ja mõtlikum väärikas naine, kes vahel, nagu kõik lihtsurelikud, peab tunnistama elu suurust inimese väiksuse ees.

Mikk Jürjensi kehastatud Jason on kindlasti kõva pähkel lavale toomiseks. Erinevalt teistest rollidest, tundub Jasoni puhul nagu oleks näitekirjanik lavastajale vabad käed ja tekstiraamatusse sulgude vahele tühjuse jätnud. Mis ei ole ka üllatav, kuna tegelaskuju ilmudes tekib korraks kahtlus, kas ta üldse teiste hulka kuulub. On tegu fantoomi või tõelise inimesega? Tundub nagu oleks Jasoni missioon tükis muutuda "võõrast omaks", inimeste sekka "sisse imbuda" ja omale koht tekitada. Iga Jürjensi lavaletulek on isesuguse iseloomuga ning lõpuks tekib mosaiigi mitmest tükist ühtne tervik.

Mikk Jürjens Jasonina. Foto: Siim Vahur

Vaatamata raskele teemale ja rõhuvale emotsionaalsele laengule, suutis Kalmet tükki sisse pikkida elegantse "eluga hakkama saamise" kerguse, huumori ja intelligentse hoiaku, mis kõnniks vaatamata elu keerdkäikudele alati justkui veidi jalad maapinnast kõrgemal, mitte silmini mudas. "Jäneseurg" on oma paradoksaalsel moel ka üdini positiivne tükk: tegelasi hoiab püsti justkui seletamatu hakkama saamise jõud ja see kannab ka tervet lavastust. Olgu see jõud teraapia, andestamine või olukorra aktsepteerimine. Jõud elada. Või elu jõud.

Tükist tuleb kaasa seletamatu ja kummaline lootuse noot, segu mõrust ja magusast, valusast ja helgest samal ajal. Seda toetas ka lava- ja valguskujundus, mis aitas kaasa atmosfääri, visuaalse lavapildi ja näitlejate vahelise sümbioosi ja ühtse terviku loomele.

Ainus bemoll, kui sedagi, on tõdemus, et tegu on üdini Ameerika näidendiga. Kordagi ei tekkinud tunnet, et see lavastuse tegevus võiks toimuda kuskil mujal kui Ameerikas. Vaatamata õnnestunud tõlkele ja suurepärastele näitlejatöödele, oli iga lause ja teksti stiil kantud võõrapärasusest. Loomulikult, ühe ameerika autori teos ei peagi kõlama nagu eesti teos, kuid kui rääkida puhtalt alateadlikus võtmes, siis tekitas see barjääri ja riigipiirilisest kontekstist tükk välja astuda siiski ei lubanud.

Kalmet näitab "Jäneseuruga", et valdab psühholoogilist sõnateatrit par excellence: elegantselt ja intelligentselt. Lavastusest jäävad meelde intensiivsed ja nauditavad sõnavahetused ja rütmimuutused kui pingpongi mängus. "Jäneseurg" on igas mõttes kõrge laenguga nii teema kui sõna poolest ning Kalmet lisab sinna juurde veel ka emotsionaalse ja rütmilise jõu.

Kalmet tõestab, et tasub vaid viimastel aastatel "moest läinud" psühholoogiliselt teatrilt meisterliku lavastuse ja õnnestunud näitlejatöödega tolm pealt ära pühkida ning sellest saab, nagu ajatule klassikale omane, taasavastatud uus.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kendrick LamarKendrick Lamar
Arvustus. Raskekaallaseks olemise talutav kergus

Uus plaat

Kendrick Lamar

"DAMN." (Interscope)

9/10

Graeme Macrae BurnetGraeme Macrae Burnet
Graeme Macrae Burnet oma raamatust: lugeja muutub ise detektiiviks

Äsja ilmus eesti keeles šoti kirjaniku Graeme Macrae Burneti romaan "Tema verine sepitsus", mis kuulutati eelmisel aastal kuulsa Man Bookeri auhinna kandidaadiks. Autor jõudis täna Tallinnasse ning esineb pühapäeval festivalil HeadRead.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Leonhard Lapin
Leonhard Lapin: Suumani Sass oli sõltumatu ja omaette mees

Leonhard Lapin meenutas hooaja viimases "Kirjandusministeeriumis" oma sõpra ja koostööpartnerit Aleksander Suumani, sest äsja ilmus Tõnu Õnnepalu koostatud Suumani-kogumik "Et valgusest vestelda".

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk