Aasta betoonehitis on Eesti Rahva Muuseum ({{commentsTotal}})

{{1489502880000 | amCalendar}}

Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tartus, Eesti Rahva Muuseumis välja konkursi „Aasta betoonehitis 2016” võitjad.  

Aasta betoonehitis 2016 on Eesti Rahva Muuseum Tartus.

Konkursi peaauhinna saab DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane).

Tellija auhind – Riigi Kinnisvara AS;

Konstruktori auhind – Novarc Group AS;

Ehitustööde auhind – Fund Ehitus OÜ;

Betoonitööde auhind – Alusehitus OÜ, BGM Ehitus OÜ, K-Most AS;

Betoonelementide auhind – TMB Element OÜ;

Betooni auhind – Rudus AS, TM Betoon OÜ;

Raketiste auhind – Ramirent Baltic AS. 

Vt. lühivideot ERM-ist siit: 

Originaalne, kaasaegse arhitektuuriga, oma keskkonnas uusi seoseid loov ehitis, mis toob elegantsel moel esile betooni, kui tänapäevase struktuurmaterjali eelised.

Žürii kommentaar: „See maja on auahne arhitektuuriga, mille kogu kontseptsioon lähtub betoonist. Betoon astub selles majas suursugusesse dialoogi terase ja klaasiga.  

Žürii esimees Aadu Kana: „Betoonitööde kvaliteet on samuti väga hea – ja veel millises mahus! Sealjuures kõige viimaste tagaruumide ja „pimedate” hoidlateni välja. Kuni betoontreppide käsitsi lihvimiseni. Kõik selle maja ehitamise osapooled on teinud suurepärast tööd – kiituseks eesti rahvale!”

Eriauhind arhitektuuri eest – Narva rannahoone.

Arhitektuuribüroo JVR OÜ – Kalle Vellevoog, Andrus Andrejev, Martin Prommik.

Žürii kommentaar: „Arhitektid on arvestanud, et betoonhoone sulanduks maastikusse ega domineeriks liigselt, samas oleks aga eri tasapindadelt aktiivselt kasutatav. Keerulise konfiguratsiooniga puhasvalu betoonhoone.”

Žürii esimees Aadu Kana: „Vaated, mis siit avanevad, on erakordsed. Huvitav maastikureljeef ning ajaloolised ja poliitilised sümbolid – nüüdisaegselt mõtestatud ajalooline ja looduslik keskkond.”

Eriauhind arhitektuurse fassaadilahenduse kavandamise eest: Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ tootmis-, teenindus- ja büroohoonele.

Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ.

Žürii kommentaar: „Läbimõeldud sisuga elementhoone, mille välisilme mitmekesistamiseks on paneelide väliskoor jagatud horisontaalselt valevuukidega ristkülikuteks. Mängulise fassaadi tagab kahe erineva mustriga matriitside kasutamine, millele lisanduvad siledad töötlemata pinnad.”

Žürii esimees Aadu Kana: „Hoone fassaadielementide tootmisel kasutas E-Betoonelement titaandioksiidi. Arhitektide sõnul oli eesmärk saavutada hele, naturaalse ilmega nägus betoonpind.”

Eriauhind tellija, arhitekti ja betoonelementide tootja koostöö eest – Villa ehitamisel Lääne-Virumaal.

Tellija: eraisik.

Arhitektuur: Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ (Emil Urbel, Aleksandr Zverev).

Betoonelemendid: Swetrak AS.

Žürii kommentaar: „Lisaks betoonisele välisilmele on monteeritavate betoonelementide pinda jäetud ohtralt nähtavale ka interjööris. Samuti on pööratud tähelepanu detailidele, mille ilmekaks näiteks on betoonist uksepiidad.”

Žüriile imponeerinud betoonelementide suurepärase teostuse eest vastutas Consolise gruppi kuuluv Swetrak AS.

www.Ehitusuudised.ee eriauhinna lugejaküstluse võitjale sai – Eesti Rahva Muuseum ja selle ehitaja – Fund Ehitus OÜ.  

Tänavu seitsmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss Aasta Betoonehitis on ellu kutsutud tutvustama avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 20 tööd. Konkursile sai esitada 2016. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Aasta Betoonehitis 2016 võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Ülar Mark, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Aivar Lukk, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Liivi Tamm ajakirjast „EhitusEST”, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”. 

Toimetaja: Valner Valme



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?