HÕFF võtab fookusesse kultusfilmi "Võõrkeha" ({{commentsTotal}})

John Carpenter
John Carpenter "Võõrkeha" ("The Thing") Autor/allikas: Kaader filmist

28.–30. aprillil toimuva Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festivali fookus on seekord fantaasia-, õudus- ja ulmefilmidel, kus on kujutatud erinevaid fantastilisi olendeid.

"Anname uhkusega tänavuse festivali sümboolse elutööauhinna kõigile neile meestele ja naistele, kes on meile kinkinud siira usu fantastilisse maailma ning aidanud mõista, millist rolli meie enda eksistentsi lahtimõtestamises nende loodud filmiolevused mängivad," rõhutasid fookuse olulisust festivali programmikoostajad Helmut Jänes ja Maria Reinup.

HÕFFil linastuva prantsuse dokumentaalfilmi "Filmiolevuste disainerid: Frankensteini kompleks" kõrval demonstreeritakse ka ulmefilmide absoluutsesse tippu kuuluvat John Carpenteri linateost "Võõrkeha" ("The Thing", 1982), mis tõstis 35 aastat tagasi lati visuaalsete efektide kujutamisel täiesti uuele kõrgusele.

"Kindlasti saaks just 1980. aastatest leida kümmekond suurepärast filmi, mis oleksid sobinud meie tänavust fookust kaunistama. Siiski on John Carpenteri linateos teistest niivõrd erinevam ja mitmekihilisem, et seda ei saagi vaadata pelgalt õudusfilmina, vaid pigem kui efektiderohket mõistulugu inimese eksistentsiaalsest olemisest," kirjeldas linaloo tähtsust Helmut Jänes.

"Ennio Morricone kriipiv muusika, Kurt Russelli karune osatäitmine ning muidugi Robin Bottini ja tema efektimeistrite meeskonna hirmutavate mutatsioonide tõepärane kujutamine ajal, mil filmide loomisel praktiliselt veel ei kasutatud arvuteid – kõik see teeb "Võõrkehast" ühe kõigi aegade parima žanrifilmi ja sobib filmiolevustele keskendunud teemat suurepäraselt illustreerima," lisas Maria Reinup.

Kaheksakümnendatest aastatest on pärit ka tänavune ekstreemfilmi eriseanss – 1985. aastal Moskva filmifestivalil parima filmi auhinna võitnud ja tänaseni maailma üheks parimaks (sõja)filmiks peetav vene režissööri Elem Klimovi luupainajalik "Mine ja vaata" ("Idi i smotri").

"Alates HÕFFi esimesest tegutsemisaastast, kui näitasime šokifilmi "Cannibal Holocaust" (1980), on festival pööranud tähelepanu filmidele, mille vaatamine võib nende intensiivse ja harjumatu stiili tõttu osutuda osale publikust väljakannatamatuks. Selliste filmide näitamise eesmärk on olnud soov algatada publikuga diskussiooni, tekitada arutelusid erinevatel päevakajalistel teemadel ja tõestada, kuivõrd võimas meedium film on," kommenteeris linateost Helmut Jänes.

"Usun, et Elem Klimovi "Mine ja vaata" on üks nendest filmidest, mis ei paku kellelegi mugavat äraolemist, vaid suisa vastupidi: ma ei tea ühtki sarnast linateost, mis ka tänasel päeval, mitukümmend aastat pärast valmimist, lajatab vastu pead nagu haamrilöök, millest taastumine võtab aega. See vapustavalt valus film suudab vaataja viia niivõrd ebamugavasse olekusse, et ekraanil kujutatu tekitab sügavat soovi nutta ja täiest jõust karjuda," lisab ta.

Filmile järgneb arutelu Eesti Ekspressi ajakirjaniku Andrei Hvostoviga. Publikuga kohtub ka filmis üht tegelast kehastanud Tartu Vanemuise näitleja Jüri Lumiste.

Tänaseks on selgunud ka festivali lõpufilm, milleks on Oscari-nominendi Morgan Spurlocki ("Ülisuur mina") uus pseudodokumentaal "Rotid" (Rats, 2016). Provokatiivse lavastajamaine saanud autori uus film tutvustab laia haardega fenomeni, miks rotid on nii vastupidavad loomad ja kuidas tuleks nende massidesse suhtuda. Need väikesed, kuid tohutu kohanemisvõimega närilised suudavad üle elada haigusi ja nälga ning taluda kohutavaid elamistingimusi. Nii sukeldumegi pea ees kogu planeeti haaravasse rotipalavikku.

Programmikoostaja Maria Reinupi sõnul on tegemist õõvastava elamusfilmiga, mida peab koos publikuga saalis vaatama ja omal nahal tundma. "Morgan Spurlocki uus ja põnevalt lavastatud uuriv dokfilm on kummardus ühele inimkonna suurimale hirmule – rotifoobiale. Näha ja tunnetada läbi suure ekraani oma hirme nende näriliste näol on omalaadne kogemus, mida niisama ei unusta," kirjeldab Reinup.

Lisaks väljakuulutatud filmidele on programm saanud täiendust allolevate filmidega:

Põhiprogramm

EVOLUTSIOON / Evolution (Prantsusmaa 2015)
Režissöör Lucile Hadzihalilovic

Prantsuse naisrežissööri Lucile Hadzihalilovici ("Süütus") isiklikel noorpõlvekogemustel põhinev imekauni pildikeelega õõvamüsteerium on kui sümbioos David Cronenbergi, H.P. Lovecrafti ja Jacques Cousteau’ loomingust – siin segunevad ookean, lapsepõlvemaailm, fantaasiad ja meie suurimad hirmud, millele pole seletust…

NÄHTAMATU KÜLALINE / The Invisible Guest (Hispaania 2016)

Režissöör Oriol Paulo

Stiilsete hispaania põnevike "Julia silmad" (HÕFF 2011) ja "Surnukeha" (HÕFF 2013) lavastaja uus thriller pakub meile täpselt seda, mida temalt oodatakse – kiire tempoga ja ootamatu lõpplahendusega põnevuslugu koos suurepärase produktsiooni, näitlejate ja kaameratööga.  

XII HÕFF toimub 28. - 30. aprillini Haapsalu kultuurikeskuses.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: