Voronja avab Vaksali kandi korterites Kiwa mikrorajooni ({{commentsTotal}})

Kiwa installib näitust.
Kiwa installib näitust.

Täna, 15. märtsil kell 18, avatakse Tartus Vaksali linnaosas, Vabriku 3, kolmes korteris korraga, Kiwa näitus "mikrorajoon. valitud seosed".

Korteris nr 19 võtab teid vastu Bua, kes on seal elanud pool aastat. See oli esimene korter, mida ta vaatamas käis, kui ilmnes, et tuleb hakata endale uut kodu otsima. Millises 30 ruuduses korteris on 5 kõrget akent? Ning need suured aknalauad, mis on just unistavaks väljavaatamiseks loodud. Kulunud pudisev roosa fassaad, keerdtrepid, imelikud rõdud, uhked ovaalsed nurgad. Kõik see meeldis talle kohe ning sisse kolides on maja muutunud Buale aina armsamaks.

Korteris nr 20 elab Jaanus. Ta on väikeste mööndustega seal olnud alates 2013. aastast. Sellesse majja kiindus ta ühel palaval juunipäeval minutitega ning kui ta sisenes oma tulevasse korterisse, oligi kohe kõik selge. See eriti hubane kodu on ta alati enda rüppe tagasi tõmmanud. See koht on parim paik, kus oma igapäevase teatritöö juurest naasta mõnusalt puhkama ja olema.

Korteris nr 21 elab aga Urmas, kes kolis Vabriku tänavale juba eelmisel sajandil, siis kui maja ees oli munakivisillutis ja mustlaste hobused jooksid hommikuti juridicumi taha koplisse. Alates 1999. aasta suvest on selles korteris elanud kokku 16 inimest, kes kõik on sinna jätnud oma jälje. Nüüd on see Urmase kodu. Tema jaoks on seal eriti olulised raamatukogu, kus maailma poliitiliste teemade üle mõelda, ja köök, kus maailma maitseid kokku segada. See korter võtab alati kõik head inimesed rõõmuga vastu.

"Läbi kolme korteri esitleme sel korral Kiwa loomingut, mille üle on meil väga hea meel. Kiwa oli, on ja jääb Voronja galerii jaoks märgilise tähendusega kunstnikuks. Tänu Kiwale sai Voronja galerii neli aastat tagasi Peipsiveerel hoo sisse, kui me avasime vana kalurimaja paadikuuris tema kureeritud näituse "Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki.", kus tollal osales üle 60 kunstniku ja punkari," meenutavad Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin ning lisavad: "Nüüd, neli aastat hiljem ootame teid näitusele, kus on eksponeeritud ainult Kiwa teosed."

Kiwa õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja Tartu Ülikoolis filosoofiat. Esimese kunstnikuna Eestis hakkas ta oma loomingus järjekindlalt läbi viima eklektika ja interdistsiplinaarsuse põhimõtteid, töötades iga teose puhul erinevas meediumis. Alates 1990. aastate algusest on ta praktiseerunud eksperimentaalse multichannel kunstnikuna ja sünteesinud erinevaid valdkondasid: tegevuslikkus (performance, multimeediaetendused), tekst (kriitika, teooria, kontseptuaalsed kirjutamispraktikad, tekstikunst, indie-kirjastamine), heli (sound-art), visuaal (digimeedia, anti-maal, galeriiprojektid), organisatoorne (kureerimine, kirjastustegevus).

Alates 1995. aastast on Kiwal toimunud enam kui 30 personaalnäitust ning ta on osalenud enam kui 300 näitusel ja festivalil Euroopas, Ameerikas ja Aasias. 2008. aastal sai ta Vaal galerii noore kunstniku preemia ja 2014. aastal Tallinna Rahvusvahelise Graafikatriennaali kunstnikupreemia. 2014. aastal nomineeriti Kiwa Köler Prize’ile. Käesoleva aasta alguses avati tema generatiivne heliinstallatsioon Lugulaul (koostöös Martin Kikasega) Eesti Rahvusarhiivi uues peahoones. Lisaks saab Kiwa alates aasta algusest kunstnikuna riigipalka. Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Carousel Collectioni ning Euroopa ja Ameerika erakogudesse.

Näitus "mikrorajoon. valitud seosed" on omamütoloogilistest seostest moodustatud võrgustik, kus kohtuvad mitmed Kiwa lemmikteemad: üheltpoolt raskesti käsitletav "eimiski" ja määramatus, teisalt psühhedeelia ja kõikide võimaluste üheaegne kohalolu. Näitusele on lisatud ka kirjastuse ;paranoia toodete väljapanek, mida on võimalik näituselt kaasa osta.

Näituse avatakse toimub 15. märtsil kella 18-21 ning näitust saab veel näha 18. ja 19. märtsil, kell 12-17 ning 1. ja 2. aprillil, kell 12-17.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: