Arvustus. Kadunud kunsti kroonika ({{commentsTotal}})

Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast
Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast "Eesti kunst". 196 Autor/allikas: Toomas Tuul

Uus raamat

Jüri Arrak, Ilmar Vene

"Kiri ei peta"

Ilmamaa

548 lk.

Võõraid kirju pole ilus lugeda. Vana, väga vana, 90 aastat tagasi välja antud kommeteõpik "Peen mees" ütleb, et kui märkad, et sinuni on jõudnud kiri, mis polnud sulle mõeldud, jäta kohe lugemine järele, pane ümbrikku, saada saatjale tagasi. Sellist võis juhtuda, kui inimene kirjutas mitu kirja korraga, kirjutas ka ümbrikud aadresse täis, kleepis margid peale ja, kui läks korrespondentsi saatmiseks, võis midagi segi ajada.

Ajastul, kui veel kirjutati kirju.

Servapidi isegi sellal veel elatud. On kirju kirjutatud, saadetud, saadud. Oodatud, veel enam. Mõni kiri on vist isegi alles, ei, vist ikka ei ole. Nüüd küll ei oota. Lähed postkasti manu, näed ümbrikku, kohe tuju läinud.

Kes tänapäeval neid saadab – pank, teatega, et limiidid üle, pane nüüd ruttu tenga arve peale, muidu saame pahaseks. Inkasso triiaseaegsete võlgadega, mis kriidiajastul ära makstud, aga ega nemad taipa, et lolli peaga tühja võla ostsid. Vist ongi kõik. Maksuamet saadab vist ka kirju. Ja kaitsevägi, toda küll pole üle 40 meesterahval põhjust enam peljata. Ehk kiri ei too väga tõenäoliselt tänapäeval midagi head, vaid kohustusi, meeldetuletusi, ähvardusi kaela.

Aga küll oli tore neid kunagi saada. Isegi kui algas väljendiga: tere, mudaööbik ja lõppes: rutta, pask, me peame veel palju kurja korda saatma.

Nii kaugeks on kirjakirjutamine jäänud, et paar aastat tagasi üks tütarlaps arvas, loomulikult lõustaraamatus, et ma võiks talle kirja saata. Ärge nüüd üle mõelge, ma olen ringitillutamiseks juba liiga vana ja laisk. Nimelt neiu nii noor, et pole kunagi kirja saanud. Mitte kunagi. Mailid, ülepea interneedus ei loe. Mitte kunagi.

Kaduv kunst.

Mispärast selle raamatu suurim põmakas ei ole niipalju sisu, kui just, et auväärsed on kõik need kirjad kirjutanud käsitsi ja saatnud postiga. Tõsi, aastatel 2001-2008 ei olnud see vist veel nii keeruline kui nüüd. Kaege, tollele piigale mul jäigi kiri saatmata, sest paberit ja ümbrikke müügivõrkudest veel leiab, aga marke saab – jälle vist – ainult postkontorist. Keegi ei usu enam, et need kaubaks läheks.

Natuke kurb. Midagi pole alles hoida, mailid ju võivad igavesti püsida, aga kes neid otsida viitsib.

Sisust kah. Tekitab oletuse, et vanamoeline paberi ja kirjapulga pruukimine teeb kirjutaja peenemaks. Päris kirjas näib kohatu: õu, kuis läheb, eile oli raske pidu. Kiri on mõtete vahetamiseks. Kaks peent ja haritud härrasmeest võivad mõtteid vahetada ükskõik mille üle. Inimese päritolust Jumala olemasoluni. Et paberil pole kustutamisklahvi, peab lause olema peas valmis enne, kui see kirja pannakse. Mispärast jutt tuleb täiesti teisel, ütleksin võibolla liiga palju näppu võttes, kõrgtasemel. Suur heameel asub vanameelsesse hinge, et võibolla ei ole kirjakirjutamise kunst veel täiesti kadunud.

Peaks sellele tibile ikka kirja saatma, kui lubatud.

PS: Kui keegi ei tea, kes on Ilmar Vene ja Jüri Arrak, kaegu entsüklopeediast. Raamatust, ma mõtlen. Kah üks kaduv riistapuu majapidamistes.

Toimetaja: Valner Valme



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!