Arvustus. Kadunud kunsti kroonika ({{commentsTotal}})

Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast "Eesti kunst". 196 Autor: Toomas Tuul

Uus raamat

Jüri Arrak, Ilmar Vene

"Kiri ei peta"

Ilmamaa

548 lk.

Võõraid kirju pole ilus lugeda. Vana, väga vana, 90 aastat tagasi välja antud kommeteõpik "Peen mees" ütleb, et kui märkad, et sinuni on jõudnud kiri, mis polnud sulle mõeldud, jäta kohe lugemine järele, pane ümbrikku, saada saatjale tagasi. Sellist võis juhtuda, kui inimene kirjutas mitu kirja korraga, kirjutas ka ümbrikud aadresse täis, kleepis margid peale ja, kui läks korrespondentsi saatmiseks, võis midagi segi ajada.

Ajastul, kui veel kirjutati kirju.

Servapidi isegi sellal veel elatud. On kirju kirjutatud, saadetud, saadud. Oodatud, veel enam. Mõni kiri on vist isegi alles, ei, vist ikka ei ole. Nüüd küll ei oota. Lähed postkasti manu, näed ümbrikku, kohe tuju läinud.

Kes tänapäeval neid saadab – pank, teatega, et limiidid üle, pane nüüd ruttu tenga arve peale, muidu saame pahaseks. Inkasso triiaseaegsete võlgadega, mis kriidiajastul ära makstud, aga ega nemad taipa, et lolli peaga tühja võla ostsid. Vist ongi kõik. Maksuamet saadab vist ka kirju. Ja kaitsevägi, toda küll pole üle 40 meesterahval põhjust enam peljata. Ehk kiri ei too väga tõenäoliselt tänapäeval midagi head, vaid kohustusi, meeldetuletusi, ähvardusi kaela.

Aga küll oli tore neid kunagi saada. Isegi kui algas väljendiga: tere, mudaööbik ja lõppes: rutta, pask, me peame veel palju kurja korda saatma.

Nii kaugeks on kirjakirjutamine jäänud, et paar aastat tagasi üks tütarlaps arvas, loomulikult lõustaraamatus, et ma võiks talle kirja saata. Ärge nüüd üle mõelge, ma olen ringitillutamiseks juba liiga vana ja laisk. Nimelt neiu nii noor, et pole kunagi kirja saanud. Mitte kunagi. Mailid, ülepea interneedus ei loe. Mitte kunagi.

Kaduv kunst.

Mispärast selle raamatu suurim põmakas ei ole niipalju sisu, kui just, et auväärsed on kõik need kirjad kirjutanud käsitsi ja saatnud postiga. Tõsi, aastatel 2001-2008 ei olnud see vist veel nii keeruline kui nüüd. Kaege, tollele piigale mul jäigi kiri saatmata, sest paberit ja ümbrikke müügivõrkudest veel leiab, aga marke saab – jälle vist – ainult postkontorist. Keegi ei usu enam, et need kaubaks läheks.

Natuke kurb. Midagi pole alles hoida, mailid ju võivad igavesti püsida, aga kes neid otsida viitsib.

Sisust kah. Tekitab oletuse, et vanamoeline paberi ja kirjapulga pruukimine teeb kirjutaja peenemaks. Päris kirjas näib kohatu: õu, kuis läheb, eile oli raske pidu. Kiri on mõtete vahetamiseks. Kaks peent ja haritud härrasmeest võivad mõtteid vahetada ükskõik mille üle. Inimese päritolust Jumala olemasoluni. Et paberil pole kustutamisklahvi, peab lause olema peas valmis enne, kui see kirja pannakse. Mispärast jutt tuleb täiesti teisel, ütleksin võibolla liiga palju näppu võttes, kõrgtasemel. Suur heameel asub vanameelsesse hinge, et võibolla ei ole kirjakirjutamise kunst veel täiesti kadunud.

Peaks sellele tibile ikka kirja saatma, kui lubatud.

PS: Kui keegi ei tea, kes on Ilmar Vene ja Jüri Arrak, kaegu entsüklopeediast. Raamatust, ma mõtlen. Kah üks kaduv riistapuu majapidamistes.

Toimetaja: Valner Valme



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?