Arvustus. Kadunud kunsti kroonika ({{commentsTotal}})

Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast
Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast "Eesti kunst". 196 Autor/allikas: Toomas Tuul

Uus raamat

Jüri Arrak, Ilmar Vene

"Kiri ei peta"

Ilmamaa

548 lk.

Võõraid kirju pole ilus lugeda. Vana, väga vana, 90 aastat tagasi välja antud kommeteõpik "Peen mees" ütleb, et kui märkad, et sinuni on jõudnud kiri, mis polnud sulle mõeldud, jäta kohe lugemine järele, pane ümbrikku, saada saatjale tagasi. Sellist võis juhtuda, kui inimene kirjutas mitu kirja korraga, kirjutas ka ümbrikud aadresse täis, kleepis margid peale ja, kui läks korrespondentsi saatmiseks, võis midagi segi ajada.

Ajastul, kui veel kirjutati kirju.

Servapidi isegi sellal veel elatud. On kirju kirjutatud, saadetud, saadud. Oodatud, veel enam. Mõni kiri on vist isegi alles, ei, vist ikka ei ole. Nüüd küll ei oota. Lähed postkasti manu, näed ümbrikku, kohe tuju läinud.

Kes tänapäeval neid saadab – pank, teatega, et limiidid üle, pane nüüd ruttu tenga arve peale, muidu saame pahaseks. Inkasso triiaseaegsete võlgadega, mis kriidiajastul ära makstud, aga ega nemad taipa, et lolli peaga tühja võla ostsid. Vist ongi kõik. Maksuamet saadab vist ka kirju. Ja kaitsevägi, toda küll pole üle 40 meesterahval põhjust enam peljata. Ehk kiri ei too väga tõenäoliselt tänapäeval midagi head, vaid kohustusi, meeldetuletusi, ähvardusi kaela.

Aga küll oli tore neid kunagi saada. Isegi kui algas väljendiga: tere, mudaööbik ja lõppes: rutta, pask, me peame veel palju kurja korda saatma.

Nii kaugeks on kirjakirjutamine jäänud, et paar aastat tagasi üks tütarlaps arvas, loomulikult lõustaraamatus, et ma võiks talle kirja saata. Ärge nüüd üle mõelge, ma olen ringitillutamiseks juba liiga vana ja laisk. Nimelt neiu nii noor, et pole kunagi kirja saanud. Mitte kunagi. Mailid, ülepea interneedus ei loe. Mitte kunagi.

Kaduv kunst.

Mispärast selle raamatu suurim põmakas ei ole niipalju sisu, kui just, et auväärsed on kõik need kirjad kirjutanud käsitsi ja saatnud postiga. Tõsi, aastatel 2001-2008 ei olnud see vist veel nii keeruline kui nüüd. Kaege, tollele piigale mul jäigi kiri saatmata, sest paberit ja ümbrikke müügivõrkudest veel leiab, aga marke saab – jälle vist – ainult postkontorist. Keegi ei usu enam, et need kaubaks läheks.

Natuke kurb. Midagi pole alles hoida, mailid ju võivad igavesti püsida, aga kes neid otsida viitsib.

Sisust kah. Tekitab oletuse, et vanamoeline paberi ja kirjapulga pruukimine teeb kirjutaja peenemaks. Päris kirjas näib kohatu: õu, kuis läheb, eile oli raske pidu. Kiri on mõtete vahetamiseks. Kaks peent ja haritud härrasmeest võivad mõtteid vahetada ükskõik mille üle. Inimese päritolust Jumala olemasoluni. Et paberil pole kustutamisklahvi, peab lause olema peas valmis enne, kui see kirja pannakse. Mispärast jutt tuleb täiesti teisel, ütleksin võibolla liiga palju näppu võttes, kõrgtasemel. Suur heameel asub vanameelsesse hinge, et võibolla ei ole kirjakirjutamise kunst veel täiesti kadunud.

Peaks sellele tibile ikka kirja saatma, kui lubatud.

PS: Kui keegi ei tea, kes on Ilmar Vene ja Jüri Arrak, kaegu entsüklopeediast. Raamatust, ma mõtlen. Kah üks kaduv riistapuu majapidamistes.

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: