Aivar Kull: Herbert Wells ja pagulased ({{commentsTotal}})

Iraagi väed vs ISIS.
Iraagi väed vs ISIS. Autor: Zohra Bensemra/Reuters/Scanpix

Herbert Wellsi 150. sünnipäeva aegu (see oli 21. septembril 2016) hakkasin mäluvärskenduseks tema teoseid üle lugema ning jäin lõpuks pikemalt peatuma mulle juba koolipoisina sügavat muljet avaldanud utoopilisel romaanil "Inimjumalad" (Men Like Gods, 1923, eesti keeles koos "Nähtamatuga" 1968, järgnevad tsitaadid on sellest väljaandest).

Järele mõeldes leidsin sealt terve rea mõttekäike, mis võiksid üllatavalt hästi haakuda praeguse terava pagulaskriisiga.

Suur ulmekirjanik manab me silme ette kauge tuleviku ideaalriigi, kus on juba ammu seljataha jäetud sõjad ja haigused, vaesus ja vägivald, egoism ja kõik tumedad kired.

Wellsi romaani süžee on ju küll hoopis kaugel sellest, mis toimub praeguse Euroopa piiridel. Ent temagi teose tegelased – väike inglise seltskond, kes oma autodega maanteel sõites satuvad teadusliku eksperimendi tulemusel ootamatult paralleelmaailma Utoopiasse – osutuvad omamoodi pagulasteks, kes põrkavad kokku enda omast koguni mitu tuhat aastat kaugemale arenenud tsivilisatsiooniga.

Vastuvõtt on igati külalislahke ja esimesed mõttevahetused kõigiti viisakad, Maa esindajad pole mingi pätikamp, siin on lorde ja seltsidaame, ent ometi asendub maalaste esialgne üllatus ja imetlus kõrgema tsivilisatsiooni vastu üsna pea umbusu ja kahtlustustega.

Wells kujutab psühholoogiliselt veenvalt maalaste ebalust, võõristust ja vastumeelsust, mis kasvab ootamatult kärmelt üle pimedaks agressiivsuseks ja vallutushimuks.

Raamatu koloriitseim tegelane on pöörase õhinaga oma tõde ja õigust kuulutav isa Amerton, tema metsik religioosne fanatism sillutab teed järgnevatele sündmustele, tõelisele tsivilisatsioonide kokkupõrkele. "See teie nõndanimetatud vabadus pole muud kui kõlvatus," teatab ta utooplastele, kes vabalt ja sundimatult üsna napis riietuses ringi liiguvad. "Ma näen selgesti, et see teie niinimetatud Utoopia pole midagi muud kui ohjeldamatu häbituse põrgu!" (lk 220). Algab ehtne maailmade sõda.

Kuivõrd maalased kannavad endaga mitmete Utoopias juba unustatud haiguste pisikuid, isoleeritakse nad kõrgele karantiinikaljule, mis osutub ideaalseks paigaks alustamaks sõjategevust Utoopia vastu ülemjuhataja mr. Catskilli käe all. Tõsi, algul on tosinkonnal sõjakal maalasel vaid viis revolvrit, kuid kohe plaanivad nad ka pantvange võtta ja kohalikus keemialaboris pomme valmistada. Üks tegelane, monsieur Dupont, on relvastatud jämeda lauajalaga...

See arutu avantüür lõpeb siiski ruttu, kõrgeltarenenud teaduse meetodite abil saadakse maalastest mässajatega kergelt hakkama.

Wellsi eesmärk pole niivõrd imetabase Utoopia ülistamine (mis on ka raamatu nõrgem külg, tänase pilguga vaadates mõjuvad autori mitmed tulevikukirjeldused üsna naiivselt), vaid just meie tsivilisatsiooni puuduste ja varjukülgede põhjalik väljatoomine. "Kui öö Maale laskub, leidub seal alati sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad uinuda, kuid lamavad ärkvel. Nad kardavad türanniseerivaid kaasinimesi, halastamatut võistlust, on hirmul, et nad võiksid millestki ilma jääda või haigestuda seletamatusse tõppe; mõni pidurdatud instinkt, mahasurutud või perversne soov ajab nad hulluks." (lk 353). Oma vaimusilmas terenduvat säravat Utoopiat seirav kirjanik näikse seejuures tõsimeeli uskuvat: "...lühinägeliku inimliku vägivalla rämps sammus vastu lõplikule lüüasaamisele." (lk 328).

Utoopia sarnaneb mõneti kommunistlikule unelmriigile, ent samas on Wells ülimalt kriitiline marksistliku bolševismi suhtes (ja päris ime, et see meil 1968. aastal ära trükiti): "Marksistid olid asunud sotsiaalset ühtsust ehitama vihkamisele ning eitanud kõiki teisi liikumapanevaid jõude peale terava klassivõitluse." (lk 390).

Romaani ainus tegelane, kes suudab Utoopiasse viha ja umbusuta sisse elada, on ajakirjanik, mässulistest maalastest distantseerunud tasakaalukas juurdleja mr. Barnstaple, ent temagi leiab pärast pikki mõtisklusi ja siseheitlusi, et on arukam Maale tagasi pöörduda.

Wellsi teos pakub rikkalikku mõttematerjali tsivilisatsioonide konfliktide vallas. "Teie ja mina, kaks üksikolendit, võime olla sõbrad ja teineteist mõista" (lk 377), arutlevad maalane ja utooplane. Barbaritest maalaste massiline ümberkasvatamine aga ei näi olevat võimalik, sellest võiksid unistada vaid veel suuremad utopistid kui Wells.

Nii annab Herbert Wellsi ühiskonnakriitiline romaan tänagi kainestava ja kosutava impulsi. Tõepoolest, meie hiljutiste kurnavate presidendivalimiste taustal tundus mulle eriti tähenduslik järgmine tulevikunägemus: "Viimane poliitik (---) suri Utoopias umbes tuhat aastat tagasi. See oli omapärane lobisev vanamees, ta oli ainus kandidaat ning tema poolt hääletas üksainus inimene." (lk 368).

Toimetaja: Valner Valme



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk