Aivar Kull: Herbert Wells ja pagulased ({{commentsTotal}})

Iraagi väed vs ISIS. Autor: Zohra Bensemra/Reuters/Scanpix

Herbert Wellsi 150. sünnipäeva aegu (see oli 21. septembril 2016) hakkasin mäluvärskenduseks tema teoseid üle lugema ning jäin lõpuks pikemalt peatuma mulle juba koolipoisina sügavat muljet avaldanud utoopilisel romaanil "Inimjumalad" (Men Like Gods, 1923, eesti keeles koos "Nähtamatuga" 1968, järgnevad tsitaadid on sellest väljaandest).

Järele mõeldes leidsin sealt terve rea mõttekäike, mis võiksid üllatavalt hästi haakuda praeguse terava pagulaskriisiga.

Suur ulmekirjanik manab me silme ette kauge tuleviku ideaalriigi, kus on juba ammu seljataha jäetud sõjad ja haigused, vaesus ja vägivald, egoism ja kõik tumedad kired.

Wellsi romaani süžee on ju küll hoopis kaugel sellest, mis toimub praeguse Euroopa piiridel. Ent temagi teose tegelased – väike inglise seltskond, kes oma autodega maanteel sõites satuvad teadusliku eksperimendi tulemusel ootamatult paralleelmaailma Utoopiasse – osutuvad omamoodi pagulasteks, kes põrkavad kokku enda omast koguni mitu tuhat aastat kaugemale arenenud tsivilisatsiooniga.

Vastuvõtt on igati külalislahke ja esimesed mõttevahetused kõigiti viisakad, Maa esindajad pole mingi pätikamp, siin on lorde ja seltsidaame, ent ometi asendub maalaste esialgne üllatus ja imetlus kõrgema tsivilisatsiooni vastu üsna pea umbusu ja kahtlustustega.

Wells kujutab psühholoogiliselt veenvalt maalaste ebalust, võõristust ja vastumeelsust, mis kasvab ootamatult kärmelt üle pimedaks agressiivsuseks ja vallutushimuks.

Raamatu koloriitseim tegelane on pöörase õhinaga oma tõde ja õigust kuulutav isa Amerton, tema metsik religioosne fanatism sillutab teed järgnevatele sündmustele, tõelisele tsivilisatsioonide kokkupõrkele. "See teie nõndanimetatud vabadus pole muud kui kõlvatus," teatab ta utooplastele, kes vabalt ja sundimatult üsna napis riietuses ringi liiguvad. "Ma näen selgesti, et see teie niinimetatud Utoopia pole midagi muud kui ohjeldamatu häbituse põrgu!" (lk 220). Algab ehtne maailmade sõda.

Kuivõrd maalased kannavad endaga mitmete Utoopias juba unustatud haiguste pisikuid, isoleeritakse nad kõrgele karantiinikaljule, mis osutub ideaalseks paigaks alustamaks sõjategevust Utoopia vastu ülemjuhataja mr. Catskilli käe all. Tõsi, algul on tosinkonnal sõjakal maalasel vaid viis revolvrit, kuid kohe plaanivad nad ka pantvange võtta ja kohalikus keemialaboris pomme valmistada. Üks tegelane, monsieur Dupont, on relvastatud jämeda lauajalaga...

See arutu avantüür lõpeb siiski ruttu, kõrgeltarenenud teaduse meetodite abil saadakse maalastest mässajatega kergelt hakkama.

Wellsi eesmärk pole niivõrd imetabase Utoopia ülistamine (mis on ka raamatu nõrgem külg, tänase pilguga vaadates mõjuvad autori mitmed tulevikukirjeldused üsna naiivselt), vaid just meie tsivilisatsiooni puuduste ja varjukülgede põhjalik väljatoomine. "Kui öö Maale laskub, leidub seal alati sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad uinuda, kuid lamavad ärkvel. Nad kardavad türanniseerivaid kaasinimesi, halastamatut võistlust, on hirmul, et nad võiksid millestki ilma jääda või haigestuda seletamatusse tõppe; mõni pidurdatud instinkt, mahasurutud või perversne soov ajab nad hulluks." (lk 353). Oma vaimusilmas terenduvat säravat Utoopiat seirav kirjanik näikse seejuures tõsimeeli uskuvat: "...lühinägeliku inimliku vägivalla rämps sammus vastu lõplikule lüüasaamisele." (lk 328).

Utoopia sarnaneb mõneti kommunistlikule unelmriigile, ent samas on Wells ülimalt kriitiline marksistliku bolševismi suhtes (ja päris ime, et see meil 1968. aastal ära trükiti): "Marksistid olid asunud sotsiaalset ühtsust ehitama vihkamisele ning eitanud kõiki teisi liikumapanevaid jõude peale terava klassivõitluse." (lk 390).

Romaani ainus tegelane, kes suudab Utoopiasse viha ja umbusuta sisse elada, on ajakirjanik, mässulistest maalastest distantseerunud tasakaalukas juurdleja mr. Barnstaple, ent temagi leiab pärast pikki mõtisklusi ja siseheitlusi, et on arukam Maale tagasi pöörduda.

Wellsi teos pakub rikkalikku mõttematerjali tsivilisatsioonide konfliktide vallas. "Teie ja mina, kaks üksikolendit, võime olla sõbrad ja teineteist mõista" (lk 377), arutlevad maalane ja utooplane. Barbaritest maalaste massiline ümberkasvatamine aga ei näi olevat võimalik, sellest võiksid unistada vaid veel suuremad utopistid kui Wells.

Nii annab Herbert Wellsi ühiskonnakriitiline romaan tänagi kainestava ja kosutava impulsi. Tõepoolest, meie hiljutiste kurnavate presidendivalimiste taustal tundus mulle eriti tähenduslik järgmine tulevikunägemus: "Viimane poliitik (---) suri Utoopias umbes tuhat aastat tagasi. See oli omapärane lobisev vanamees, ta oli ainus kandidaat ning tema poolt hääletas üksainus inimene." (lk 368).

Toimetaja: Valner Valme



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.