Aivar Kull: Herbert Wells ja pagulased ({{commentsTotal}})

Iraagi väed vs ISIS.
Iraagi väed vs ISIS. Autor/allikas: Zohra Bensemra/Reuters/Scanpix

Herbert Wellsi 150. sünnipäeva aegu (see oli 21. septembril 2016) hakkasin mäluvärskenduseks tema teoseid üle lugema ning jäin lõpuks pikemalt peatuma mulle juba koolipoisina sügavat muljet avaldanud utoopilisel romaanil "Inimjumalad" (Men Like Gods, 1923, eesti keeles koos "Nähtamatuga" 1968, järgnevad tsitaadid on sellest väljaandest).

Järele mõeldes leidsin sealt terve rea mõttekäike, mis võiksid üllatavalt hästi haakuda praeguse terava pagulaskriisiga.

Suur ulmekirjanik manab me silme ette kauge tuleviku ideaalriigi, kus on juba ammu seljataha jäetud sõjad ja haigused, vaesus ja vägivald, egoism ja kõik tumedad kired.

Wellsi romaani süžee on ju küll hoopis kaugel sellest, mis toimub praeguse Euroopa piiridel. Ent temagi teose tegelased – väike inglise seltskond, kes oma autodega maanteel sõites satuvad teadusliku eksperimendi tulemusel ootamatult paralleelmaailma Utoopiasse – osutuvad omamoodi pagulasteks, kes põrkavad kokku enda omast koguni mitu tuhat aastat kaugemale arenenud tsivilisatsiooniga.

Vastuvõtt on igati külalislahke ja esimesed mõttevahetused kõigiti viisakad, Maa esindajad pole mingi pätikamp, siin on lorde ja seltsidaame, ent ometi asendub maalaste esialgne üllatus ja imetlus kõrgema tsivilisatsiooni vastu üsna pea umbusu ja kahtlustustega.

Wells kujutab psühholoogiliselt veenvalt maalaste ebalust, võõristust ja vastumeelsust, mis kasvab ootamatult kärmelt üle pimedaks agressiivsuseks ja vallutushimuks.

Raamatu koloriitseim tegelane on pöörase õhinaga oma tõde ja õigust kuulutav isa Amerton, tema metsik religioosne fanatism sillutab teed järgnevatele sündmustele, tõelisele tsivilisatsioonide kokkupõrkele. "See teie nõndanimetatud vabadus pole muud kui kõlvatus," teatab ta utooplastele, kes vabalt ja sundimatult üsna napis riietuses ringi liiguvad. "Ma näen selgesti, et see teie niinimetatud Utoopia pole midagi muud kui ohjeldamatu häbituse põrgu!" (lk 220). Algab ehtne maailmade sõda.

Kuivõrd maalased kannavad endaga mitmete Utoopias juba unustatud haiguste pisikuid, isoleeritakse nad kõrgele karantiinikaljule, mis osutub ideaalseks paigaks alustamaks sõjategevust Utoopia vastu ülemjuhataja mr. Catskilli käe all. Tõsi, algul on tosinkonnal sõjakal maalasel vaid viis revolvrit, kuid kohe plaanivad nad ka pantvange võtta ja kohalikus keemialaboris pomme valmistada. Üks tegelane, monsieur Dupont, on relvastatud jämeda lauajalaga...

See arutu avantüür lõpeb siiski ruttu, kõrgeltarenenud teaduse meetodite abil saadakse maalastest mässajatega kergelt hakkama.

Wellsi eesmärk pole niivõrd imetabase Utoopia ülistamine (mis on ka raamatu nõrgem külg, tänase pilguga vaadates mõjuvad autori mitmed tulevikukirjeldused üsna naiivselt), vaid just meie tsivilisatsiooni puuduste ja varjukülgede põhjalik väljatoomine. "Kui öö Maale laskub, leidub seal alati sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad uinuda, kuid lamavad ärkvel. Nad kardavad türanniseerivaid kaasinimesi, halastamatut võistlust, on hirmul, et nad võiksid millestki ilma jääda või haigestuda seletamatusse tõppe; mõni pidurdatud instinkt, mahasurutud või perversne soov ajab nad hulluks." (lk 353). Oma vaimusilmas terenduvat säravat Utoopiat seirav kirjanik näikse seejuures tõsimeeli uskuvat: "...lühinägeliku inimliku vägivalla rämps sammus vastu lõplikule lüüasaamisele." (lk 328).

Utoopia sarnaneb mõneti kommunistlikule unelmriigile, ent samas on Wells ülimalt kriitiline marksistliku bolševismi suhtes (ja päris ime, et see meil 1968. aastal ära trükiti): "Marksistid olid asunud sotsiaalset ühtsust ehitama vihkamisele ning eitanud kõiki teisi liikumapanevaid jõude peale terava klassivõitluse." (lk 390).

Romaani ainus tegelane, kes suudab Utoopiasse viha ja umbusuta sisse elada, on ajakirjanik, mässulistest maalastest distantseerunud tasakaalukas juurdleja mr. Barnstaple, ent temagi leiab pärast pikki mõtisklusi ja siseheitlusi, et on arukam Maale tagasi pöörduda.

Wellsi teos pakub rikkalikku mõttematerjali tsivilisatsioonide konfliktide vallas. "Teie ja mina, kaks üksikolendit, võime olla sõbrad ja teineteist mõista" (lk 377), arutlevad maalane ja utooplane. Barbaritest maalaste massiline ümberkasvatamine aga ei näi olevat võimalik, sellest võiksid unistada vaid veel suuremad utopistid kui Wells.

Nii annab Herbert Wellsi ühiskonnakriitiline romaan tänagi kainestava ja kosutava impulsi. Tõepoolest, meie hiljutiste kurnavate presidendivalimiste taustal tundus mulle eriti tähenduslik järgmine tulevikunägemus: "Viimane poliitik (---) suri Utoopias umbes tuhat aastat tagasi. See oli omapärane lobisev vanamees, ta oli ainus kandidaat ning tema poolt hääletas üksainus inimene." (lk 368).

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.