Aivar Kull: Herbert Wells ja pagulased ({{commentsTotal}})

Iraagi väed vs ISIS.
Iraagi väed vs ISIS. Autor/allikas: Zohra Bensemra/Reuters/Scanpix

Herbert Wellsi 150. sünnipäeva aegu (see oli 21. septembril 2016) hakkasin mäluvärskenduseks tema teoseid üle lugema ning jäin lõpuks pikemalt peatuma mulle juba koolipoisina sügavat muljet avaldanud utoopilisel romaanil "Inimjumalad" (Men Like Gods, 1923, eesti keeles koos "Nähtamatuga" 1968, järgnevad tsitaadid on sellest väljaandest).

Järele mõeldes leidsin sealt terve rea mõttekäike, mis võiksid üllatavalt hästi haakuda praeguse terava pagulaskriisiga.

Suur ulmekirjanik manab me silme ette kauge tuleviku ideaalriigi, kus on juba ammu seljataha jäetud sõjad ja haigused, vaesus ja vägivald, egoism ja kõik tumedad kired.

Wellsi romaani süžee on ju küll hoopis kaugel sellest, mis toimub praeguse Euroopa piiridel. Ent temagi teose tegelased – väike inglise seltskond, kes oma autodega maanteel sõites satuvad teadusliku eksperimendi tulemusel ootamatult paralleelmaailma Utoopiasse – osutuvad omamoodi pagulasteks, kes põrkavad kokku enda omast koguni mitu tuhat aastat kaugemale arenenud tsivilisatsiooniga.

Vastuvõtt on igati külalislahke ja esimesed mõttevahetused kõigiti viisakad, Maa esindajad pole mingi pätikamp, siin on lorde ja seltsidaame, ent ometi asendub maalaste esialgne üllatus ja imetlus kõrgema tsivilisatsiooni vastu üsna pea umbusu ja kahtlustustega.

Wells kujutab psühholoogiliselt veenvalt maalaste ebalust, võõristust ja vastumeelsust, mis kasvab ootamatult kärmelt üle pimedaks agressiivsuseks ja vallutushimuks.

Raamatu koloriitseim tegelane on pöörase õhinaga oma tõde ja õigust kuulutav isa Amerton, tema metsik religioosne fanatism sillutab teed järgnevatele sündmustele, tõelisele tsivilisatsioonide kokkupõrkele. "See teie nõndanimetatud vabadus pole muud kui kõlvatus," teatab ta utooplastele, kes vabalt ja sundimatult üsna napis riietuses ringi liiguvad. "Ma näen selgesti, et see teie niinimetatud Utoopia pole midagi muud kui ohjeldamatu häbituse põrgu!" (lk 220). Algab ehtne maailmade sõda.

Kuivõrd maalased kannavad endaga mitmete Utoopias juba unustatud haiguste pisikuid, isoleeritakse nad kõrgele karantiinikaljule, mis osutub ideaalseks paigaks alustamaks sõjategevust Utoopia vastu ülemjuhataja mr. Catskilli käe all. Tõsi, algul on tosinkonnal sõjakal maalasel vaid viis revolvrit, kuid kohe plaanivad nad ka pantvange võtta ja kohalikus keemialaboris pomme valmistada. Üks tegelane, monsieur Dupont, on relvastatud jämeda lauajalaga...

See arutu avantüür lõpeb siiski ruttu, kõrgeltarenenud teaduse meetodite abil saadakse maalastest mässajatega kergelt hakkama.

Wellsi eesmärk pole niivõrd imetabase Utoopia ülistamine (mis on ka raamatu nõrgem külg, tänase pilguga vaadates mõjuvad autori mitmed tulevikukirjeldused üsna naiivselt), vaid just meie tsivilisatsiooni puuduste ja varjukülgede põhjalik väljatoomine. "Kui öö Maale laskub, leidub seal alati sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad uinuda, kuid lamavad ärkvel. Nad kardavad türanniseerivaid kaasinimesi, halastamatut võistlust, on hirmul, et nad võiksid millestki ilma jääda või haigestuda seletamatusse tõppe; mõni pidurdatud instinkt, mahasurutud või perversne soov ajab nad hulluks." (lk 353). Oma vaimusilmas terenduvat säravat Utoopiat seirav kirjanik näikse seejuures tõsimeeli uskuvat: "...lühinägeliku inimliku vägivalla rämps sammus vastu lõplikule lüüasaamisele." (lk 328).

Utoopia sarnaneb mõneti kommunistlikule unelmriigile, ent samas on Wells ülimalt kriitiline marksistliku bolševismi suhtes (ja päris ime, et see meil 1968. aastal ära trükiti): "Marksistid olid asunud sotsiaalset ühtsust ehitama vihkamisele ning eitanud kõiki teisi liikumapanevaid jõude peale terava klassivõitluse." (lk 390).

Romaani ainus tegelane, kes suudab Utoopiasse viha ja umbusuta sisse elada, on ajakirjanik, mässulistest maalastest distantseerunud tasakaalukas juurdleja mr. Barnstaple, ent temagi leiab pärast pikki mõtisklusi ja siseheitlusi, et on arukam Maale tagasi pöörduda.

Wellsi teos pakub rikkalikku mõttematerjali tsivilisatsioonide konfliktide vallas. "Teie ja mina, kaks üksikolendit, võime olla sõbrad ja teineteist mõista" (lk 377), arutlevad maalane ja utooplane. Barbaritest maalaste massiline ümberkasvatamine aga ei näi olevat võimalik, sellest võiksid unistada vaid veel suuremad utopistid kui Wells.

Nii annab Herbert Wellsi ühiskonnakriitiline romaan tänagi kainestava ja kosutava impulsi. Tõepoolest, meie hiljutiste kurnavate presidendivalimiste taustal tundus mulle eriti tähenduslik järgmine tulevikunägemus: "Viimane poliitik (---) suri Utoopias umbes tuhat aastat tagasi. See oli omapärane lobisev vanamees, ta oli ainus kandidaat ning tema poolt hääletas üksainus inimene." (lk 368).

Toimetaja: Valner Valme



Kendrick LamarKendrick Lamar
Arvustus. Raskekaallaseks olemise talutav kergus

Uus plaat

Kendrick Lamar

"DAMN." (Interscope)

9/10

Graeme Macrae BurnetGraeme Macrae Burnet
Graeme Macrae Burnet oma raamatust: lugeja muutub ise detektiiviks

Äsja ilmus eesti keeles šoti kirjaniku Graeme Macrae Burneti romaan "Tema verine sepitsus", mis kuulutati eelmisel aastal kuulsa Man Bookeri auhinna kandidaadiks. Autor jõudis täna Tallinnasse ning esineb pühapäeval festivalil HeadRead.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Leonhard Lapin
Leonhard Lapin: Suumani Sass oli sõltumatu ja omaette mees

Leonhard Lapin meenutas hooaja viimases "Kirjandusministeeriumis" oma sõpra ja koostööpartnerit Aleksander Suumani, sest äsja ilmus Tõnu Õnnepalu koostatud Suumani-kogumik "Et valgusest vestelda".

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk