Aivar Kull: Herbert Wells ja pagulased ({{commentsTotal}})

Iraagi väed vs ISIS.
Iraagi väed vs ISIS. Autor/allikas: Zohra Bensemra/Reuters/Scanpix

Herbert Wellsi 150. sünnipäeva aegu (see oli 21. septembril 2016) hakkasin mäluvärskenduseks tema teoseid üle lugema ning jäin lõpuks pikemalt peatuma mulle juba koolipoisina sügavat muljet avaldanud utoopilisel romaanil "Inimjumalad" (Men Like Gods, 1923, eesti keeles koos "Nähtamatuga" 1968, järgnevad tsitaadid on sellest väljaandest).

Järele mõeldes leidsin sealt terve rea mõttekäike, mis võiksid üllatavalt hästi haakuda praeguse terava pagulaskriisiga.

Suur ulmekirjanik manab me silme ette kauge tuleviku ideaalriigi, kus on juba ammu seljataha jäetud sõjad ja haigused, vaesus ja vägivald, egoism ja kõik tumedad kired.

Wellsi romaani süžee on ju küll hoopis kaugel sellest, mis toimub praeguse Euroopa piiridel. Ent temagi teose tegelased – väike inglise seltskond, kes oma autodega maanteel sõites satuvad teadusliku eksperimendi tulemusel ootamatult paralleelmaailma Utoopiasse – osutuvad omamoodi pagulasteks, kes põrkavad kokku enda omast koguni mitu tuhat aastat kaugemale arenenud tsivilisatsiooniga.

Vastuvõtt on igati külalislahke ja esimesed mõttevahetused kõigiti viisakad, Maa esindajad pole mingi pätikamp, siin on lorde ja seltsidaame, ent ometi asendub maalaste esialgne üllatus ja imetlus kõrgema tsivilisatsiooni vastu üsna pea umbusu ja kahtlustustega.

Wells kujutab psühholoogiliselt veenvalt maalaste ebalust, võõristust ja vastumeelsust, mis kasvab ootamatult kärmelt üle pimedaks agressiivsuseks ja vallutushimuks.

Raamatu koloriitseim tegelane on pöörase õhinaga oma tõde ja õigust kuulutav isa Amerton, tema metsik religioosne fanatism sillutab teed järgnevatele sündmustele, tõelisele tsivilisatsioonide kokkupõrkele. "See teie nõndanimetatud vabadus pole muud kui kõlvatus," teatab ta utooplastele, kes vabalt ja sundimatult üsna napis riietuses ringi liiguvad. "Ma näen selgesti, et see teie niinimetatud Utoopia pole midagi muud kui ohjeldamatu häbituse põrgu!" (lk 220). Algab ehtne maailmade sõda.

Kuivõrd maalased kannavad endaga mitmete Utoopias juba unustatud haiguste pisikuid, isoleeritakse nad kõrgele karantiinikaljule, mis osutub ideaalseks paigaks alustamaks sõjategevust Utoopia vastu ülemjuhataja mr. Catskilli käe all. Tõsi, algul on tosinkonnal sõjakal maalasel vaid viis revolvrit, kuid kohe plaanivad nad ka pantvange võtta ja kohalikus keemialaboris pomme valmistada. Üks tegelane, monsieur Dupont, on relvastatud jämeda lauajalaga...

See arutu avantüür lõpeb siiski ruttu, kõrgeltarenenud teaduse meetodite abil saadakse maalastest mässajatega kergelt hakkama.

Wellsi eesmärk pole niivõrd imetabase Utoopia ülistamine (mis on ka raamatu nõrgem külg, tänase pilguga vaadates mõjuvad autori mitmed tulevikukirjeldused üsna naiivselt), vaid just meie tsivilisatsiooni puuduste ja varjukülgede põhjalik väljatoomine. "Kui öö Maale laskub, leidub seal alati sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad uinuda, kuid lamavad ärkvel. Nad kardavad türanniseerivaid kaasinimesi, halastamatut võistlust, on hirmul, et nad võiksid millestki ilma jääda või haigestuda seletamatusse tõppe; mõni pidurdatud instinkt, mahasurutud või perversne soov ajab nad hulluks." (lk 353). Oma vaimusilmas terenduvat säravat Utoopiat seirav kirjanik näikse seejuures tõsimeeli uskuvat: "...lühinägeliku inimliku vägivalla rämps sammus vastu lõplikule lüüasaamisele." (lk 328).

Utoopia sarnaneb mõneti kommunistlikule unelmriigile, ent samas on Wells ülimalt kriitiline marksistliku bolševismi suhtes (ja päris ime, et see meil 1968. aastal ära trükiti): "Marksistid olid asunud sotsiaalset ühtsust ehitama vihkamisele ning eitanud kõiki teisi liikumapanevaid jõude peale terava klassivõitluse." (lk 390).

Romaani ainus tegelane, kes suudab Utoopiasse viha ja umbusuta sisse elada, on ajakirjanik, mässulistest maalastest distantseerunud tasakaalukas juurdleja mr. Barnstaple, ent temagi leiab pärast pikki mõtisklusi ja siseheitlusi, et on arukam Maale tagasi pöörduda.

Wellsi teos pakub rikkalikku mõttematerjali tsivilisatsioonide konfliktide vallas. "Teie ja mina, kaks üksikolendit, võime olla sõbrad ja teineteist mõista" (lk 377), arutlevad maalane ja utooplane. Barbaritest maalaste massiline ümberkasvatamine aga ei näi olevat võimalik, sellest võiksid unistada vaid veel suuremad utopistid kui Wells.

Nii annab Herbert Wellsi ühiskonnakriitiline romaan tänagi kainestava ja kosutava impulsi. Tõepoolest, meie hiljutiste kurnavate presidendivalimiste taustal tundus mulle eriti tähenduslik järgmine tulevikunägemus: "Viimane poliitik (---) suri Utoopias umbes tuhat aastat tagasi. See oli omapärane lobisev vanamees, ta oli ainus kandidaat ning tema poolt hääletas üksainus inimene." (lk 368).

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: