Mihhail Trunin küsib Sirbis, kas eesti lasteaiad on vene lastele kohutavad ({{commentsTotal}})

Lasteaed.
Lasteaed. Autor: Postimees/Scanpix

Tutvustame 17. märtsi Sirpi. Sel reedel Sirbi vahel ka Diplomaatia nr 3.

MIHHAIL TRUNIN: Üks laps, kaks keelt ehk Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?

Kuna käesolev tekst ei ole analüütiline artikkel, vaid arvamuslugu, alustan, nagu kombeks öelda, radikaalsest arutlusest. Mina ei saa aru, milleks on Eestis vaja riigi raha eest eksisteerivaid vene lasteaedu. Oleks minu olemine, alustaksin haridusreformi just nende likvideerimisest …

Näen, kuidas mõned härrased meediaeksperdid nüüd sebima hakkavad, kaadri tagant välja hüppavad ning „asjatundja targal ilmel“ oma sihtauditooriumile pajatavad, millist provokatsioonilist jubedust pritsitakse mõne kultuuriväljaande lehekülgedel. Ühtaegu näen, kuidas mainitud meediaekspertide kaasajooksjad ja austajad vahetavad Facebooki lehekülgedel arvamusi ning räägivad mingist „episoodist vapustavas sotsiaalses eksperimendis“, kus peituvat tuntud „lugupidamatus“. See ei ole siinkohal aga üldsegi tähtis.

 

MARIA MÖLDER: Väike kõrgkool, suured linnalegendid

31. märtsini saab esitada Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektori kandidaate. Kui Tartu ülikooli rektoriks pürgijate käest pärib ajakirjandus nende visiooni kohta tihedalt aru, siis EMTA rektor on seni püünele pääsenud vaid formaalseid protseduure täites. Kes tahakski muusikukarjääri kontoritööga rikkuda? Kust neid häid juhte muusikavaldkonnas nii väga võtta? Ikkagi väike kõrgkool. Sõltumatu. Aga kas selles mõttes, et EMTAst ei sõltu mitte midagi? Muusikarahvas üldiselt nii ei arva.

 

ANDREI LIIMETS: Vähe küpsenud auhinnagala

Kuigi pärast Oscarite galaõhtul parima filmi auhindamisega kaasnenud fopaad ei julge ilmselt ükski välja kuulutatud laureaat esimese tunnikese jooksul oma võitu usaldada, said Eesti esimesed filmi- ja teleauhinnad läinud pühapäeva õhtul lõpuks antud. Küll 87 aastat pärast Ameerika Filmiakadeemia iga-aastasi auhindu, kuid kohalikule meediatööstusele siiski värske sõõmuna – on ju sellest juba ammu mõeldud ja unistatud nii kohalikul tasandil parimate pärgamiseks kui ka üle piiri tähelepanu tõmbamiseks. Ega seetõttu tahagi kaua tehtud kaunikest liialt katkuda, aga just see tõsiasi, et aeg on küps hinnata kohaliku tele- ja filmitöö jõudsalt kerkinud kvaliteeti, seab lati kõrgemale ka suurele peole endale.

 

AURELIA AASA: Ekraaniühiskond põgeneb üheksakümnendatesse

Üheksakümnendad teevad comeback’i. Seda lubab järeldada esimene Eesti filmi- ja teleauhindade määramine, sest koore riisus „Päevad, mis ajasid segadusse“. Suure ülekaalu põhjuseks polnud pelgalt näitlejameisterlikkus või efektne kaameratöö, pigem määras selle sisu. 1990ndate banaanivabariik on jäänud piisavalt kaugele, et seda romantiseerida, õhata toonase ühiskonna järele, mis toimis pigem kirjutamata reeglite kui seaduse najal. Kes norme ei tundnud, sai peksa, ja aidata sai peksupoiss end vaid ise: õigeid kaaslasi valides, reegleid tundma õppides. Senised raamid olid lagunenud koos NSV Liiduga ja uued alles tellingute faasis. Ruumeti filmis väljendub see rajudes ja ennastunustavates pidudes: elati julgelt homsele, mõtlemata või eilses tuhnimata. Unistused olid suured ja keegi ei kahelnud nende täitumises.

 

Grotowski kaasteeline. Laura Viidebaumi intervjuu Richard Schechneriga. RICHARD SCHECHNER: „Tekst on nagu kivi, lavastus aga nagu laava, mis purskab välja vulkaanist ja muutub alles seejärel kiviks.“

New Yorgi ülikooli professor Richard Schechner (sünd 1934) on tunnustatud lavastaja ja Ameerika performance’i-kultuuri rajajaid. Kuulsaks sai ta 1968. aastal New Yorgis tehtud lavastusega „Dionysus in 69“, mis kujutas endast väga omanäolist ja provokatiivset adaptsiooni Euripidese „Bakhantidest“. „Dionysus in 69“ oli epohhiloov nii New Yorgis, kus seda etendati poolteist aastat täissaalidele, kui ka mujal Ameerikas.

 

ANDREI HVOSTOV: Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

Ettekanne 14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäeva seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“

Saanud kutse osaleda seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“, panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab taas eesti keelele kadu. Hoolimata sellest, et konverentsi pealkiri on korraldajatelt, mitte minult.

 

MARGUS MAIDLA: Insener kui loovisik

Vestlusringist insenerikutse olemuse ja rolli üle võtsid osa küsijana Margus Maidla ja vestlejatena akadeemik Jakob Kübarsepp – teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja, Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor, metallide tehnoloogia professor Arvi Hamburg – Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi liige, energiasüsteemide õppetooli professor, Eesti Inseneride Liidu president ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees; ehitusinsener, dotsent Tõnu Peipman – lõpetanud 1978. aastal Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina. Töötas TPIs (Tallinna tehnikaülikoolis) assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina, õpetades teoreetilist mehaanikat ja tugevusõpetust. Alates 1998. Aastast on Inseneribüroo Printsiip OÜ vastutav projekteerija. Samast aastast õpetab osalise koormusega ka Eesti kunstiakadeemias inseneriaineid.

 

JOEL KOTSJUBA: Unistajate ja piirajate maailm

Veebruaris toimus neljandat korda häkkimise ja tarkvaraarenduse maraton „Garaaž48 riistvara ja kunstid“ (Garage48 Hardware & Arts*), mis tõi 48 tunniks kokku tehnoloogia-, disaini- ning turundusinimesed. Sel aastal palusid korraldajad mõned arendusnädalavahetuse mentorid vestlusringi, et arutada inseneride ja disainerite tegevusvälja integratsiooni üle. Keskustelus osalesid Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor Nithikul Nimkulrat, Pipedrive’i tarkvarainsener Sven Kirsimäe, 1oT juhtinsener Marko Peterson, Design Provisioni disainistrateeg Weronika Rochacka Gagliardi, Läti Ülikooli professor ning elektroonika ja arvutiteaduste instituudi vanemteadur Leo Seļāvo ning Hedgehogi elektroonikainsener Indrek Rebane. Vestlust juhtis arhitekt ja kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur Renee Puusepp.

 

PIRET KARRO: Keha võimu vastu

„LadyFesti“ avapeole Kraamis oli naistepäeval kogunenud mitukümmend inimest. Tundus, et just nemad annavad näo uuele võrdõiguslikkust kuulutavale põlvkonnale: noored naised ja mehed ning mittebinaarse soo esindajad elasid entusiastlikult kaasa drag show’le, kus esitati ameerika tuntud poplugude järgi tantsukavu ning astuti niimoodi põlvkondadeülesesse dialoogiruumi vastasseinal eksponeeritud fotodel portreteeritavaga

 

Intervjuud

Kulka kirjanduse vabaauhinna võitja Tõnis Tootseniga

New Yorgi ülikooli professori, lavastaja Richard Schechneriga

California ülikooli professori, kultuurimälu uurija Michael Rothbergiga

Eesti lavastajate liidu juhi Jaanika Juhansoniga

Maastikuarhitektide liidu juhi Kristiina Kupperiga

 

Arvustamisel

III feministlik kultuurifestival „LadyFest“

„Tudengijazz 35“

Tõnis Vilu luulekogu „Kink psühholoogile“

Näitus „Uue ida lapsed“ ja Liisa Kruusmäe näitus „Neetud!“

Jüri Lippingu „Raamat nimega Iha“ 

Toimetaja: Valner Valme



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
Apollo avas Tartus kinoApollo avas Tartus kino
Galerii: Tartu kuulutati Eesti kinopealinnaks

Apollo Kino avas nädalavahetusel Tartus kinokeskuse. Pidulikul avamisel kuulutas linnapea Urmas Klaas Tartu Eesti kinopealinnaks.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk