Mihhail Trunin küsib Sirbis, kas eesti lasteaiad on vene lastele kohutavad ({{commentsTotal}})

Lasteaed.
Lasteaed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tutvustame 17. märtsi Sirpi. Sel reedel Sirbi vahel ka Diplomaatia nr 3.

MIHHAIL TRUNIN: Üks laps, kaks keelt ehk Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?

Kuna käesolev tekst ei ole analüütiline artikkel, vaid arvamuslugu, alustan, nagu kombeks öelda, radikaalsest arutlusest. Mina ei saa aru, milleks on Eestis vaja riigi raha eest eksisteerivaid vene lasteaedu. Oleks minu olemine, alustaksin haridusreformi just nende likvideerimisest …

Näen, kuidas mõned härrased meediaeksperdid nüüd sebima hakkavad, kaadri tagant välja hüppavad ning „asjatundja targal ilmel“ oma sihtauditooriumile pajatavad, millist provokatsioonilist jubedust pritsitakse mõne kultuuriväljaande lehekülgedel. Ühtaegu näen, kuidas mainitud meediaekspertide kaasajooksjad ja austajad vahetavad Facebooki lehekülgedel arvamusi ning räägivad mingist „episoodist vapustavas sotsiaalses eksperimendis“, kus peituvat tuntud „lugupidamatus“. See ei ole siinkohal aga üldsegi tähtis.

 

MARIA MÖLDER: Väike kõrgkool, suured linnalegendid

31. märtsini saab esitada Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektori kandidaate. Kui Tartu ülikooli rektoriks pürgijate käest pärib ajakirjandus nende visiooni kohta tihedalt aru, siis EMTA rektor on seni püünele pääsenud vaid formaalseid protseduure täites. Kes tahakski muusikukarjääri kontoritööga rikkuda? Kust neid häid juhte muusikavaldkonnas nii väga võtta? Ikkagi väike kõrgkool. Sõltumatu. Aga kas selles mõttes, et EMTAst ei sõltu mitte midagi? Muusikarahvas üldiselt nii ei arva.

 

ANDREI LIIMETS: Vähe küpsenud auhinnagala

Kuigi pärast Oscarite galaõhtul parima filmi auhindamisega kaasnenud fopaad ei julge ilmselt ükski välja kuulutatud laureaat esimese tunnikese jooksul oma võitu usaldada, said Eesti esimesed filmi- ja teleauhinnad läinud pühapäeva õhtul lõpuks antud. Küll 87 aastat pärast Ameerika Filmiakadeemia iga-aastasi auhindu, kuid kohalikule meediatööstusele siiski värske sõõmuna – on ju sellest juba ammu mõeldud ja unistatud nii kohalikul tasandil parimate pärgamiseks kui ka üle piiri tähelepanu tõmbamiseks. Ega seetõttu tahagi kaua tehtud kaunikest liialt katkuda, aga just see tõsiasi, et aeg on küps hinnata kohaliku tele- ja filmitöö jõudsalt kerkinud kvaliteeti, seab lati kõrgemale ka suurele peole endale.

 

AURELIA AASA: Ekraaniühiskond põgeneb üheksakümnendatesse

Üheksakümnendad teevad comeback’i. Seda lubab järeldada esimene Eesti filmi- ja teleauhindade määramine, sest koore riisus „Päevad, mis ajasid segadusse“. Suure ülekaalu põhjuseks polnud pelgalt näitlejameisterlikkus või efektne kaameratöö, pigem määras selle sisu. 1990ndate banaanivabariik on jäänud piisavalt kaugele, et seda romantiseerida, õhata toonase ühiskonna järele, mis toimis pigem kirjutamata reeglite kui seaduse najal. Kes norme ei tundnud, sai peksa, ja aidata sai peksupoiss end vaid ise: õigeid kaaslasi valides, reegleid tundma õppides. Senised raamid olid lagunenud koos NSV Liiduga ja uued alles tellingute faasis. Ruumeti filmis väljendub see rajudes ja ennastunustavates pidudes: elati julgelt homsele, mõtlemata või eilses tuhnimata. Unistused olid suured ja keegi ei kahelnud nende täitumises.

 

Grotowski kaasteeline. Laura Viidebaumi intervjuu Richard Schechneriga. RICHARD SCHECHNER: „Tekst on nagu kivi, lavastus aga nagu laava, mis purskab välja vulkaanist ja muutub alles seejärel kiviks.“

New Yorgi ülikooli professor Richard Schechner (sünd 1934) on tunnustatud lavastaja ja Ameerika performance’i-kultuuri rajajaid. Kuulsaks sai ta 1968. aastal New Yorgis tehtud lavastusega „Dionysus in 69“, mis kujutas endast väga omanäolist ja provokatiivset adaptsiooni Euripidese „Bakhantidest“. „Dionysus in 69“ oli epohhiloov nii New Yorgis, kus seda etendati poolteist aastat täissaalidele, kui ka mujal Ameerikas.

 

ANDREI HVOSTOV: Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

Ettekanne 14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäeva seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“

Saanud kutse osaleda seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“, panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab taas eesti keelele kadu. Hoolimata sellest, et konverentsi pealkiri on korraldajatelt, mitte minult.

 

MARGUS MAIDLA: Insener kui loovisik

Vestlusringist insenerikutse olemuse ja rolli üle võtsid osa küsijana Margus Maidla ja vestlejatena akadeemik Jakob Kübarsepp – teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja, Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor, metallide tehnoloogia professor Arvi Hamburg – Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi liige, energiasüsteemide õppetooli professor, Eesti Inseneride Liidu president ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees; ehitusinsener, dotsent Tõnu Peipman – lõpetanud 1978. aastal Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina. Töötas TPIs (Tallinna tehnikaülikoolis) assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina, õpetades teoreetilist mehaanikat ja tugevusõpetust. Alates 1998. Aastast on Inseneribüroo Printsiip OÜ vastutav projekteerija. Samast aastast õpetab osalise koormusega ka Eesti kunstiakadeemias inseneriaineid.

 

JOEL KOTSJUBA: Unistajate ja piirajate maailm

Veebruaris toimus neljandat korda häkkimise ja tarkvaraarenduse maraton „Garaaž48 riistvara ja kunstid“ (Garage48 Hardware & Arts*), mis tõi 48 tunniks kokku tehnoloogia-, disaini- ning turundusinimesed. Sel aastal palusid korraldajad mõned arendusnädalavahetuse mentorid vestlusringi, et arutada inseneride ja disainerite tegevusvälja integratsiooni üle. Keskustelus osalesid Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor Nithikul Nimkulrat, Pipedrive’i tarkvarainsener Sven Kirsimäe, 1oT juhtinsener Marko Peterson, Design Provisioni disainistrateeg Weronika Rochacka Gagliardi, Läti Ülikooli professor ning elektroonika ja arvutiteaduste instituudi vanemteadur Leo Seļāvo ning Hedgehogi elektroonikainsener Indrek Rebane. Vestlust juhtis arhitekt ja kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur Renee Puusepp.

 

PIRET KARRO: Keha võimu vastu

„LadyFesti“ avapeole Kraamis oli naistepäeval kogunenud mitukümmend inimest. Tundus, et just nemad annavad näo uuele võrdõiguslikkust kuulutavale põlvkonnale: noored naised ja mehed ning mittebinaarse soo esindajad elasid entusiastlikult kaasa drag show’le, kus esitati ameerika tuntud poplugude järgi tantsukavu ning astuti niimoodi põlvkondadeülesesse dialoogiruumi vastasseinal eksponeeritud fotodel portreteeritavaga

 

Intervjuud

Kulka kirjanduse vabaauhinna võitja Tõnis Tootseniga

New Yorgi ülikooli professori, lavastaja Richard Schechneriga

California ülikooli professori, kultuurimälu uurija Michael Rothbergiga

Eesti lavastajate liidu juhi Jaanika Juhansoniga

Maastikuarhitektide liidu juhi Kristiina Kupperiga

 

Arvustamisel

III feministlik kultuurifestival „LadyFest“

„Tudengijazz 35“

Tõnis Vilu luulekogu „Kink psühholoogile“

Näitus „Uue ida lapsed“ ja Liisa Kruusmäe näitus „Neetud!“

Jüri Lippingu „Raamat nimega Iha“ 

Toimetaja: Valner Valme



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.