Mihhail Trunin küsib Sirbis, kas eesti lasteaiad on vene lastele kohutavad ({{commentsTotal}})

Lasteaed.
Lasteaed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tutvustame 17. märtsi Sirpi. Sel reedel Sirbi vahel ka Diplomaatia nr 3.

MIHHAIL TRUNIN: Üks laps, kaks keelt ehk Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?

Kuna käesolev tekst ei ole analüütiline artikkel, vaid arvamuslugu, alustan, nagu kombeks öelda, radikaalsest arutlusest. Mina ei saa aru, milleks on Eestis vaja riigi raha eest eksisteerivaid vene lasteaedu. Oleks minu olemine, alustaksin haridusreformi just nende likvideerimisest …

Näen, kuidas mõned härrased meediaeksperdid nüüd sebima hakkavad, kaadri tagant välja hüppavad ning „asjatundja targal ilmel“ oma sihtauditooriumile pajatavad, millist provokatsioonilist jubedust pritsitakse mõne kultuuriväljaande lehekülgedel. Ühtaegu näen, kuidas mainitud meediaekspertide kaasajooksjad ja austajad vahetavad Facebooki lehekülgedel arvamusi ning räägivad mingist „episoodist vapustavas sotsiaalses eksperimendis“, kus peituvat tuntud „lugupidamatus“. See ei ole siinkohal aga üldsegi tähtis.

 

MARIA MÖLDER: Väike kõrgkool, suured linnalegendid

31. märtsini saab esitada Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektori kandidaate. Kui Tartu ülikooli rektoriks pürgijate käest pärib ajakirjandus nende visiooni kohta tihedalt aru, siis EMTA rektor on seni püünele pääsenud vaid formaalseid protseduure täites. Kes tahakski muusikukarjääri kontoritööga rikkuda? Kust neid häid juhte muusikavaldkonnas nii väga võtta? Ikkagi väike kõrgkool. Sõltumatu. Aga kas selles mõttes, et EMTAst ei sõltu mitte midagi? Muusikarahvas üldiselt nii ei arva.

 

ANDREI LIIMETS: Vähe küpsenud auhinnagala

Kuigi pärast Oscarite galaõhtul parima filmi auhindamisega kaasnenud fopaad ei julge ilmselt ükski välja kuulutatud laureaat esimese tunnikese jooksul oma võitu usaldada, said Eesti esimesed filmi- ja teleauhinnad läinud pühapäeva õhtul lõpuks antud. Küll 87 aastat pärast Ameerika Filmiakadeemia iga-aastasi auhindu, kuid kohalikule meediatööstusele siiski värske sõõmuna – on ju sellest juba ammu mõeldud ja unistatud nii kohalikul tasandil parimate pärgamiseks kui ka üle piiri tähelepanu tõmbamiseks. Ega seetõttu tahagi kaua tehtud kaunikest liialt katkuda, aga just see tõsiasi, et aeg on küps hinnata kohaliku tele- ja filmitöö jõudsalt kerkinud kvaliteeti, seab lati kõrgemale ka suurele peole endale.

 

AURELIA AASA: Ekraaniühiskond põgeneb üheksakümnendatesse

Üheksakümnendad teevad comeback’i. Seda lubab järeldada esimene Eesti filmi- ja teleauhindade määramine, sest koore riisus „Päevad, mis ajasid segadusse“. Suure ülekaalu põhjuseks polnud pelgalt näitlejameisterlikkus või efektne kaameratöö, pigem määras selle sisu. 1990ndate banaanivabariik on jäänud piisavalt kaugele, et seda romantiseerida, õhata toonase ühiskonna järele, mis toimis pigem kirjutamata reeglite kui seaduse najal. Kes norme ei tundnud, sai peksa, ja aidata sai peksupoiss end vaid ise: õigeid kaaslasi valides, reegleid tundma õppides. Senised raamid olid lagunenud koos NSV Liiduga ja uued alles tellingute faasis. Ruumeti filmis väljendub see rajudes ja ennastunustavates pidudes: elati julgelt homsele, mõtlemata või eilses tuhnimata. Unistused olid suured ja keegi ei kahelnud nende täitumises.

 

Grotowski kaasteeline. Laura Viidebaumi intervjuu Richard Schechneriga. RICHARD SCHECHNER: „Tekst on nagu kivi, lavastus aga nagu laava, mis purskab välja vulkaanist ja muutub alles seejärel kiviks.“

New Yorgi ülikooli professor Richard Schechner (sünd 1934) on tunnustatud lavastaja ja Ameerika performance’i-kultuuri rajajaid. Kuulsaks sai ta 1968. aastal New Yorgis tehtud lavastusega „Dionysus in 69“, mis kujutas endast väga omanäolist ja provokatiivset adaptsiooni Euripidese „Bakhantidest“. „Dionysus in 69“ oli epohhiloov nii New Yorgis, kus seda etendati poolteist aastat täissaalidele, kui ka mujal Ameerikas.

 

ANDREI HVOSTOV: Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

Ettekanne 14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäeva seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“

Saanud kutse osaleda seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“, panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab taas eesti keelele kadu. Hoolimata sellest, et konverentsi pealkiri on korraldajatelt, mitte minult.

 

MARGUS MAIDLA: Insener kui loovisik

Vestlusringist insenerikutse olemuse ja rolli üle võtsid osa küsijana Margus Maidla ja vestlejatena akadeemik Jakob Kübarsepp – teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja, Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor, metallide tehnoloogia professor Arvi Hamburg – Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi liige, energiasüsteemide õppetooli professor, Eesti Inseneride Liidu president ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees; ehitusinsener, dotsent Tõnu Peipman – lõpetanud 1978. aastal Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina. Töötas TPIs (Tallinna tehnikaülikoolis) assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina, õpetades teoreetilist mehaanikat ja tugevusõpetust. Alates 1998. Aastast on Inseneribüroo Printsiip OÜ vastutav projekteerija. Samast aastast õpetab osalise koormusega ka Eesti kunstiakadeemias inseneriaineid.

 

JOEL KOTSJUBA: Unistajate ja piirajate maailm

Veebruaris toimus neljandat korda häkkimise ja tarkvaraarenduse maraton „Garaaž48 riistvara ja kunstid“ (Garage48 Hardware & Arts*), mis tõi 48 tunniks kokku tehnoloogia-, disaini- ning turundusinimesed. Sel aastal palusid korraldajad mõned arendusnädalavahetuse mentorid vestlusringi, et arutada inseneride ja disainerite tegevusvälja integratsiooni üle. Keskustelus osalesid Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor Nithikul Nimkulrat, Pipedrive’i tarkvarainsener Sven Kirsimäe, 1oT juhtinsener Marko Peterson, Design Provisioni disainistrateeg Weronika Rochacka Gagliardi, Läti Ülikooli professor ning elektroonika ja arvutiteaduste instituudi vanemteadur Leo Seļāvo ning Hedgehogi elektroonikainsener Indrek Rebane. Vestlust juhtis arhitekt ja kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur Renee Puusepp.

 

PIRET KARRO: Keha võimu vastu

„LadyFesti“ avapeole Kraamis oli naistepäeval kogunenud mitukümmend inimest. Tundus, et just nemad annavad näo uuele võrdõiguslikkust kuulutavale põlvkonnale: noored naised ja mehed ning mittebinaarse soo esindajad elasid entusiastlikult kaasa drag show’le, kus esitati ameerika tuntud poplugude järgi tantsukavu ning astuti niimoodi põlvkondadeülesesse dialoogiruumi vastasseinal eksponeeritud fotodel portreteeritavaga

 

Intervjuud

Kulka kirjanduse vabaauhinna võitja Tõnis Tootseniga

New Yorgi ülikooli professori, lavastaja Richard Schechneriga

California ülikooli professori, kultuurimälu uurija Michael Rothbergiga

Eesti lavastajate liidu juhi Jaanika Juhansoniga

Maastikuarhitektide liidu juhi Kristiina Kupperiga

 

Arvustamisel

III feministlik kultuurifestival „LadyFest“

„Tudengijazz 35“

Tõnis Vilu luulekogu „Kink psühholoogile“

Näitus „Uue ida lapsed“ ja Liisa Kruusmäe näitus „Neetud!“

Jüri Lippingu „Raamat nimega Iha“ 

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.