Suri keraamik Maia Juhkam ({{commentsTotal}})

Maia Juhkami keraamika
Maia Juhkami keraamika

13. märtsil lahkus meie hulgast keraamik Maia Juhkam.

Maia Juhkam (kuni 1972 Koolberg) sündis 08. augustil 1940. Peale Tallinna 20. Keskkooli lõpe­tamist asus ta 1959 aastal õppima ERKI keraamika erialale. 1965 aastal kaits­tes ta edukalt oma dip­lomitööd – keraamikas teostatud monumentaalset figuraalset reljeefi – Pirita Lillepaviljonis.

Vahetult peale ERKI lõpetamist alustas Maia Juhkam oma loomingulist tegevust Tartu ARS ke­raamikaateljee kunstni­kuna. 1980-1992 töötas ta Tartu ARS-i ning 1992-1996 AS Artesi peakunst­nikuna ning kuni 2003. aastani Stuudio Ceramicum juhatajana.

Kunstiõpetajana on ta tegutsenud Tartu kunstikoolis (1967-1968), TRÜ kunstikabinetis (1967-1971), Tartu Kunstimuuseumi kunsti kaugõppekursustel (1972-1975), Slaavi Gümnaasiumis (2001-2003) ning Tartu Ka­toliku Hariduskeskuses (2006-2013)

Maia Juhkam oli alates 1969 aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ning kuulunud Eesti Keraamikute Liitu selle asutamisest alates. Periooditi on ta olnud ka nende loominguliste liitude juhatustes.

Maia Juhkam on loonud nii unikaalkeraamikat kui ka tarbenõude näidiseid seeriaviisiliseks toot­miseks Tartu ARS keraamikaateljees. 1970-1980 aastatel valminud vormidel kasutas ta sageli figuraal­set dekoori ning meelisteemadeks kujunes teater ja muusika. Tema sel perioodil valminud pannoo­dest võiks ära mainida „Akvaariumi” (1973) Narva Eesti Elektrijaamas ja „Tulilille” (1979) Tartu Katseremonditehases. Tippteoseks tema loomingus sai üheksast reljeefsest seinaplaadist koosnev kompositsioon „Hortus Musicus” (1987) Tartu laste muusikakoolile. Muusikateema oli Maia Juhka­mile lähedane ka tema edaspidises loomingus. Oma 1990 aastal toimunud isiknäitusel Tartu Kunst­nike Majas eksponeeris ta sarja „Väike kontsert I-VI 1990”, kus erinevalt varasematest reljeefsetest lahendustest oli põhili­ne tähelepanu suunatud teose graafilisele küljele ja musitseeriva inimfiguuri tundlikule siluetile.

Maia Juhkami loomingu tunnusjooneks ongi olnud valitud teemade seriaalne töötlus („Natturi võrgud” 1979, „Märgid I-VIII” 1987, „Vanad laevad I-VI” 1990, „Kontrastid I-IV” 1990, „Tätoveeritud torsod” 1997). Tema töid on eksponeeritud Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal jm. Maia Juhkami keraamikat võime nautida ka taasavatud ETDM püsinäitusel.

Oma laiahaardelise tegevusega on Maia Juhkam jätnud märkimisväärse jälje Tartu kunstiellu.

Oleme talle väga tänulikud tema viljaka töö eest Tartu ARS-i peakunstnikuna, kunsti­õpetajana eri­nevates õppeasutustes ning isikupärase loomingulise panuse eest Eesti keraamika varasalve.

Meie mällu jääb Maia Juhkam püsima kui optimistlik, teo­tahteline ning abivalmis kolleeg. 

 

Eesti Keraamikute Liit

Tartu Kunstnike Liit

Eesti Kunstnike Liit

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: