Suri keraamik Maia Juhkam ({{commentsTotal}})

Maia Juhkami keraamika

13. märtsil lahkus meie hulgast keraamik Maia Juhkam.

Maia Juhkam (kuni 1972 Koolberg) sündis 08. augustil 1940. Peale Tallinna 20. Keskkooli lõpe­tamist asus ta 1959 aastal õppima ERKI keraamika erialale. 1965 aastal kaits­tes ta edukalt oma dip­lomitööd – keraamikas teostatud monumentaalset figuraalset reljeefi – Pirita Lillepaviljonis.

Vahetult peale ERKI lõpetamist alustas Maia Juhkam oma loomingulist tegevust Tartu ARS ke­raamikaateljee kunstni­kuna. 1980-1992 töötas ta Tartu ARS-i ning 1992-1996 AS Artesi peakunst­nikuna ning kuni 2003. aastani Stuudio Ceramicum juhatajana.

Kunstiõpetajana on ta tegutsenud Tartu kunstikoolis (1967-1968), TRÜ kunstikabinetis (1967-1971), Tartu Kunstimuuseumi kunsti kaugõppekursustel (1972-1975), Slaavi Gümnaasiumis (2001-2003) ning Tartu Ka­toliku Hariduskeskuses (2006-2013)

Maia Juhkam oli alates 1969 aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ning kuulunud Eesti Keraamikute Liitu selle asutamisest alates. Periooditi on ta olnud ka nende loominguliste liitude juhatustes.

Maia Juhkam on loonud nii unikaalkeraamikat kui ka tarbenõude näidiseid seeriaviisiliseks toot­miseks Tartu ARS keraamikaateljees. 1970-1980 aastatel valminud vormidel kasutas ta sageli figuraal­set dekoori ning meelisteemadeks kujunes teater ja muusika. Tema sel perioodil valminud pannoo­dest võiks ära mainida „Akvaariumi” (1973) Narva Eesti Elektrijaamas ja „Tulilille” (1979) Tartu Katseremonditehases. Tippteoseks tema loomingus sai üheksast reljeefsest seinaplaadist koosnev kompositsioon „Hortus Musicus” (1987) Tartu laste muusikakoolile. Muusikateema oli Maia Juhka­mile lähedane ka tema edaspidises loomingus. Oma 1990 aastal toimunud isiknäitusel Tartu Kunst­nike Majas eksponeeris ta sarja „Väike kontsert I-VI 1990”, kus erinevalt varasematest reljeefsetest lahendustest oli põhili­ne tähelepanu suunatud teose graafilisele küljele ja musitseeriva inimfiguuri tundlikule siluetile.

Maia Juhkami loomingu tunnusjooneks ongi olnud valitud teemade seriaalne töötlus („Natturi võrgud” 1979, „Märgid I-VIII” 1987, „Vanad laevad I-VI” 1990, „Kontrastid I-IV” 1990, „Tätoveeritud torsod” 1997). Tema töid on eksponeeritud Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal jm. Maia Juhkami keraamikat võime nautida ka taasavatud ETDM püsinäitusel.

Oma laiahaardelise tegevusega on Maia Juhkam jätnud märkimisväärse jälje Tartu kunstiellu.

Oleme talle väga tänulikud tema viljaka töö eest Tartu ARS-i peakunstnikuna, kunsti­õpetajana eri­nevates õppeasutustes ning isikupärase loomingulise panuse eest Eesti keraamika varasalve.

Meie mällu jääb Maia Juhkam püsima kui optimistlik, teo­tahteline ning abivalmis kolleeg. 

 

Eesti Keraamikute Liit

Tartu Kunstnike Liit

Eesti Kunstnike Liit

Toimetaja: Valner Valme



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?