Suri keraamik Maia Juhkam ({{commentsTotal}})

Maia Juhkami keraamika
Maia Juhkami keraamika

13. märtsil lahkus meie hulgast keraamik Maia Juhkam.

Maia Juhkam (kuni 1972 Koolberg) sündis 08. augustil 1940. Peale Tallinna 20. Keskkooli lõpe­tamist asus ta 1959 aastal õppima ERKI keraamika erialale. 1965 aastal kaits­tes ta edukalt oma dip­lomitööd – keraamikas teostatud monumentaalset figuraalset reljeefi – Pirita Lillepaviljonis.

Vahetult peale ERKI lõpetamist alustas Maia Juhkam oma loomingulist tegevust Tartu ARS ke­raamikaateljee kunstni­kuna. 1980-1992 töötas ta Tartu ARS-i ning 1992-1996 AS Artesi peakunst­nikuna ning kuni 2003. aastani Stuudio Ceramicum juhatajana.

Kunstiõpetajana on ta tegutsenud Tartu kunstikoolis (1967-1968), TRÜ kunstikabinetis (1967-1971), Tartu Kunstimuuseumi kunsti kaugõppekursustel (1972-1975), Slaavi Gümnaasiumis (2001-2003) ning Tartu Ka­toliku Hariduskeskuses (2006-2013)

Maia Juhkam oli alates 1969 aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ning kuulunud Eesti Keraamikute Liitu selle asutamisest alates. Periooditi on ta olnud ka nende loominguliste liitude juhatustes.

Maia Juhkam on loonud nii unikaalkeraamikat kui ka tarbenõude näidiseid seeriaviisiliseks toot­miseks Tartu ARS keraamikaateljees. 1970-1980 aastatel valminud vormidel kasutas ta sageli figuraal­set dekoori ning meelisteemadeks kujunes teater ja muusika. Tema sel perioodil valminud pannoo­dest võiks ära mainida „Akvaariumi” (1973) Narva Eesti Elektrijaamas ja „Tulilille” (1979) Tartu Katseremonditehases. Tippteoseks tema loomingus sai üheksast reljeefsest seinaplaadist koosnev kompositsioon „Hortus Musicus” (1987) Tartu laste muusikakoolile. Muusikateema oli Maia Juhka­mile lähedane ka tema edaspidises loomingus. Oma 1990 aastal toimunud isiknäitusel Tartu Kunst­nike Majas eksponeeris ta sarja „Väike kontsert I-VI 1990”, kus erinevalt varasematest reljeefsetest lahendustest oli põhili­ne tähelepanu suunatud teose graafilisele küljele ja musitseeriva inimfiguuri tundlikule siluetile.

Maia Juhkami loomingu tunnusjooneks ongi olnud valitud teemade seriaalne töötlus („Natturi võrgud” 1979, „Märgid I-VIII” 1987, „Vanad laevad I-VI” 1990, „Kontrastid I-IV” 1990, „Tätoveeritud torsod” 1997). Tema töid on eksponeeritud Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal jm. Maia Juhkami keraamikat võime nautida ka taasavatud ETDM püsinäitusel.

Oma laiahaardelise tegevusega on Maia Juhkam jätnud märkimisväärse jälje Tartu kunstiellu.

Oleme talle väga tänulikud tema viljaka töö eest Tartu ARS-i peakunstnikuna, kunsti­õpetajana eri­nevates õppeasutustes ning isikupärase loomingulise panuse eest Eesti keraamika varasalve.

Meie mällu jääb Maia Juhkam püsima kui optimistlik, teo­tahteline ning abivalmis kolleeg. 

 

Eesti Keraamikute Liit

Tartu Kunstnike Liit

Eesti Kunstnike Liit

Toimetaja: Valner Valme



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.