Tõnu Karjatse filmikomm. Lugu pereliikmete olulisusest ja aja üürikusest ({{commentsTotal}})

"Kõigest maailmalõpp" Autor/allikas: kaader filmist

Xavier Dolan on alles 27-aastane Kanada režissöör ja produtsent, kel on ette näidata juba kuus täispikka mängufilmi. Neist esimese "Ma tapsin oma ema", väntas Kanada kino imelapseks nimetatud Dolan alles 20aastaselt.

Mullu Cannes’is Grand Prix' ja oikumeenilise žürii auhinna saanud draama "Kõigest maailmalõpp" (2016) on saanud vastakat kriitikat, seda on nimetatud ka Dolani küpseimaks filmiks, mida kinnitavad nii filmi väline kui sisuline ülesehitus. Kanada on noore kineasti üle uhke ja valis tema uue filmi oma maa Oscari pretendendiks.

"Kõigest maailmalõpp" põhineb Jean-Luc Lagarce’i samanimelisel näidendil ning räägib pärast 12aastast eemalviibimist koju ema, venna ja õe juurde külla tulnud noorest geist, kes kavatseb neile teada anda kurva sõnumi kaugelearenenud vähkkasvajast. See on lähtepunkt, mida on kasulik enne filmi vaatama asumist teada, vastasel juhul jääb peategelase motivatsioonis ja käitumises palju segaseks. Dolani filmi teeb eelkõige särav näitlejateansambel - alates Marion Cotillardist kõrvalosas ja lõpetades Gaspard Ullieliga peaosas. Õigupoolest on pea- ja kõrvalosade jaotus siin kokkuleppeline, sest ehkki film räägib Ullieli kehastatud Louis’ üleelamistest, tekib dramaatiline pinge tema dialoogides kõrvaltegelastega.

Louis’ ema mängib Nathalie Baye, kes on ka varem Dolani filmides üles astunud. Baye mängib enesekeskset, aga samas südamlikku matrooni, kes püüab veel enda juures hoida täiskasvanud tütart (Léa Seydoux) ja maandada äkilise loomuga Antoine’i (Vincent Cassel) ettearvamatust käitumisest tekkivaid pingeid. Filmi dramaturgilise luustiku loobki see, millised on traagilist sõnumit tooma tulnud Louis’ suhted lähedastega ja kuidas need välja mängitakse. Louis’ suhe emaga on Dolani jaoks võtmetähtsusega ning see tekitab kogu draamale raami.

Vaatajat hoiab pingul see, kas ja kuidas Louis’ suudab oma sõnumi edastada. Kas on tal südant lahkuda ja milline on see lahkumine nüüd. Oma õde, Suzanne’i (Seydoux) nägi ta viimati siis, kui neiu oli teismeliseas, nüüd on Suzanne’ist kasvanud kaunis noor naine, kellele venna juuresolek on äärmiselt vajalik. Seydoux mängib oma kiindumuse kaugel elanud venda südantmurdvaks vastamata armastuseks kadunud isa vastu, kelle tasakaalukuse on tüdruk projitseerinud Louis’le. Antoine (Cassel) on Louis’le vastandiks - ta on otsekohene, järsk, matslik ja julm. Cassel loob Antoine’i läbi mühalike repliikide, mürgiste märkuste ja vihase monoloogi. Antoine’i tegelaskujus järgib Cassel mitmete eelnevate rollide skeemi, kuid näitab end siiski ühe tänapäeva parema karakternäitlejana Prantsuse kinos. Marion Cotillard Antoine’i abikaasa Catherine’ina on malbe ja sulnis, äärmiselt tagasihoidlik koduperenaine, kes peab enda ülesandeks teenida perekonda iseennast maha surudes. Oma mehe vihasööste kannatab ta vaikides, teades, et need peagi mööduvad.

Esmakordne kohtumine Louis’ga näitab talle, et ka selles peres võib olla inimesi, kes tema närvikavale vastavad. Louis’ ja Catherine’i vahel näib tekkivat sõnatu side, taas saab Louis mingite ootuste või väljaelamata tungide projektsiooniks, oodatud päästjaks, kes peaks kuhjunud probleemid lahendama. Cotillard ületab Catherine’i tegelaskuju juures iga näitlejaga paratamatult kaasneva teatud ettekirjutatuse, näitleja enda individuaalsest karakterist tuleva määratuse. Cotillard näitab end äärmiselt paindliku näitlejana, kes suudab sobituda ja omaks võtta väga erinevaid rolle.

Dolan ja temaga mitu filmi teinud operaator André Turpin annavad pea kogu loo edasi suurte ja keskplaanide kaudu, jättes fookusse tegelaste dialoogid. Ehkki Dolan armastab efektsust ning isegi ülepakutust filmi kunstilisel viimistlemisel, on ta selle filmi juures tagasihoidlikum. Peamine tähelepanu on näitlejate mängul, tagaplaanile jääb isegi ruum, mida võrreldes näidendiga oleks saanud filmis sisulisemalt välja mängida.

"Kõigest maailmalõpp" on film sellest, kui olulised on inimesele ta pereliikmed ja kui piiratud on see aeg, mil me üksteist aidata saame. Dolan on suutnud selle sõnumi esile tuua ning see ei mattu Dolani enda isiklike probleemide alla, nagu need on jäänud tihti domineerima ta teistes filmides. Muidugi, tegemist on ka esimese filmiga, millele ta pole ise kirjutanud originaalstsenaariumi.

Filmis on kõnetav probleemistik ja väga head näitlejad, miks aga sai "Kõigest maailmalõpp" sedavõrd kõrged auhinnad Cannes’is, teavad need, kel oli võimalus tutvuda kõigi Cannes’i mulluse võistluskava filmidega.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokoguLeonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu
Lapini mets tuleb tagasi

Neljapäeval, 24. augustil avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus „Eesti mets”, millega kunstnik alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist.

Tommi KinnunenTommi Kinnunen
Lugege katkendit. Tommi Kinnunen, "Peraküla"

Varrakult ilmus uus teos Soome kirjanikult Tommi Kinnunenilt, keda eesti lugeja teab "Nelja tee risti" autorina. Pakume pisikese stiilinäite värskest eestindusest.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.