Tõnu Karjatse filmikomm. Lugu pereliikmete olulisusest ja aja üürikusest ({{commentsTotal}})

"Kõigest maailmalõpp" Autor: kaader filmist

Xavier Dolan on alles 27-aastane Kanada režissöör ja produtsent, kel on ette näidata juba kuus täispikka mängufilmi. Neist esimese "Ma tapsin oma ema", väntas Kanada kino imelapseks nimetatud Dolan alles 20aastaselt.

Mullu Cannes’is Grand Prix' ja oikumeenilise žürii auhinna saanud draama "Kõigest maailmalõpp" (2016) on saanud vastakat kriitikat, seda on nimetatud ka Dolani küpseimaks filmiks, mida kinnitavad nii filmi väline kui sisuline ülesehitus. Kanada on noore kineasti üle uhke ja valis tema uue filmi oma maa Oscari pretendendiks.

"Kõigest maailmalõpp" põhineb Jean-Luc Lagarce’i samanimelisel näidendil ning räägib pärast 12aastast eemalviibimist koju ema, venna ja õe juurde külla tulnud noorest geist, kes kavatseb neile teada anda kurva sõnumi kaugelearenenud vähkkasvajast. See on lähtepunkt, mida on kasulik enne filmi vaatama asumist teada, vastasel juhul jääb peategelase motivatsioonis ja käitumises palju segaseks. Dolani filmi teeb eelkõige särav näitlejateansambel - alates Marion Cotillardist kõrvalosas ja lõpetades Gaspard Ullieliga peaosas. Õigupoolest on pea- ja kõrvalosade jaotus siin kokkuleppeline, sest ehkki film räägib Ullieli kehastatud Louis’ üleelamistest, tekib dramaatiline pinge tema dialoogides kõrvaltegelastega.

Louis’ ema mängib Nathalie Baye, kes on ka varem Dolani filmides üles astunud. Baye mängib enesekeskset, aga samas südamlikku matrooni, kes püüab veel enda juures hoida täiskasvanud tütart (Léa Seydoux) ja maandada äkilise loomuga Antoine’i (Vincent Cassel) ettearvamatust käitumisest tekkivaid pingeid. Filmi dramaturgilise luustiku loobki see, millised on traagilist sõnumit tooma tulnud Louis’ suhted lähedastega ja kuidas need välja mängitakse. Louis’ suhe emaga on Dolani jaoks võtmetähtsusega ning see tekitab kogu draamale raami.

Vaatajat hoiab pingul see, kas ja kuidas Louis’ suudab oma sõnumi edastada. Kas on tal südant lahkuda ja milline on see lahkumine nüüd. Oma õde, Suzanne’i (Seydoux) nägi ta viimati siis, kui neiu oli teismeliseas, nüüd on Suzanne’ist kasvanud kaunis noor naine, kellele venna juuresolek on äärmiselt vajalik. Seydoux mängib oma kiindumuse kaugel elanud venda südantmurdvaks vastamata armastuseks kadunud isa vastu, kelle tasakaalukuse on tüdruk projitseerinud Louis’le. Antoine (Cassel) on Louis’le vastandiks - ta on otsekohene, järsk, matslik ja julm. Cassel loob Antoine’i läbi mühalike repliikide, mürgiste märkuste ja vihase monoloogi. Antoine’i tegelaskujus järgib Cassel mitmete eelnevate rollide skeemi, kuid näitab end siiski ühe tänapäeva parema karakternäitlejana Prantsuse kinos. Marion Cotillard Antoine’i abikaasa Catherine’ina on malbe ja sulnis, äärmiselt tagasihoidlik koduperenaine, kes peab enda ülesandeks teenida perekonda iseennast maha surudes. Oma mehe vihasööste kannatab ta vaikides, teades, et need peagi mööduvad.

Esmakordne kohtumine Louis’ga näitab talle, et ka selles peres võib olla inimesi, kes tema närvikavale vastavad. Louis’ ja Catherine’i vahel näib tekkivat sõnatu side, taas saab Louis mingite ootuste või väljaelamata tungide projektsiooniks, oodatud päästjaks, kes peaks kuhjunud probleemid lahendama. Cotillard ületab Catherine’i tegelaskuju juures iga näitlejaga paratamatult kaasneva teatud ettekirjutatuse, näitleja enda individuaalsest karakterist tuleva määratuse. Cotillard näitab end äärmiselt paindliku näitlejana, kes suudab sobituda ja omaks võtta väga erinevaid rolle.

Dolan ja temaga mitu filmi teinud operaator André Turpin annavad pea kogu loo edasi suurte ja keskplaanide kaudu, jättes fookusse tegelaste dialoogid. Ehkki Dolan armastab efektsust ning isegi ülepakutust filmi kunstilisel viimistlemisel, on ta selle filmi juures tagasihoidlikum. Peamine tähelepanu on näitlejate mängul, tagaplaanile jääb isegi ruum, mida võrreldes näidendiga oleks saanud filmis sisulisemalt välja mängida.

"Kõigest maailmalõpp" on film sellest, kui olulised on inimesele ta pereliikmed ja kui piiratud on see aeg, mil me üksteist aidata saame. Dolan on suutnud selle sõnumi esile tuua ning see ei mattu Dolani enda isiklike probleemide alla, nagu need on jäänud tihti domineerima ta teistes filmides. Muidugi, tegemist on ka esimese filmiga, millele ta pole ise kirjutanud originaalstsenaariumi.

Filmis on kõnetav probleemistik ja väga head näitlejad, miks aga sai "Kõigest maailmalõpp" sedavõrd kõrged auhinnad Cannes’is, teavad need, kel oli võimalus tutvuda kõigi Cannes’i mulluse võistluskava filmidega.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.