Marta Pulk: inimesi peaks pseudokultuuri juurest ära tooma ({{commentsTotal}})

Marta Pulk
Marta Pulk Autor/allikas: Maik Kalberg

"Eesti lugude" sarjas jõudis ETV ekraanile Marta Pulga lühidokumentaal "Zoopark", mis räägib läbi töötajate loo Tallinna loomaaiast. Uurisime filmitegijalt nii tema enda linateose kui ka üldisemalt kodumaise dokumentalistika kohta.

Millest räägib film "Zoopark"?

"Zoopark" räägib ikoonilisest Tallinna loomaaiast läbi inimeste, kes seal töötavad. Kuidas nad mõtestavad seda paika ja oma suhet loomadega ning seeläbi ju ka inimestega. See näitab meile harjumuspärast kohta täiesti harjumatust küljest ja neid ilusaid inimesi, kes pühendavad oma elu loomade eest hoolitsemisele.

Miks valisite just sellise teema?

Sest mulle tundub, et inimeseks olemine ja inimlik olemine nõuavad teatavat pingutust.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Viimaste aastate omi enamikus, varasemaid vähem. Igavene klassika on Moonika Siimetsa “Salme saladus”, sest see on täiesti hullumeelne, humoorikas ja valus ühekorraga. Väga meeldis selleaastastest filmidest Eeva Mägi “Lembri Uudu”, ilmselt samadel põhjustel, lisaks julguse pärast.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Lühidokumentaali olemasolu on erakordselt oluline, neid formaate peaks rohkemgi olema. Lisaks pooletunnistele võiksime teha ka lühemaid filme. Eesti Lugude puhul on suurepärane see, et need jõuavad nii laia publikuni, televisioon on meediumina ju jätkuvalt aktuaalne. Seda olulisem on, et Eesti lood ei taanduks telesaadeteks vaid kannaksid kunstilist taotlust. Rikastaksid seda programmi, mitte ei sulanduks lõputusse “Meie inimeste” jadasse.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Sest mul oli erakordselt halb tuju, et mitte öelda suurem depressiivne episood ning ühel päeval tundsin ma, et ainus viis kodust välja saada on minna loomaaeda ahve vaatama. Istusin seal troopikamajas pingil ja vaatasin šimpanseid selles tehistroopikas, kus ventilaator puhub niisket õhku ja kõlaritest kostavad džunglihääled. Samal õhtul kohtasin Maarja Viidingut, kes oli just loomaaeda tööle läinud ja märkis, et see keskkond on nii põnev, et sellest võiks filmi teha.

Kui nüüd järgida viimasel ajal levinud mõttemalli, et universumi üks põhitegevusi on hilistes 20dates naistele pidevalt mingeid sõnumeid saata, siis võiks öelda, et film sündis tänu asjaolude dramaatilisele kokkulangemisele.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Meil on suurepäraseid dokumentaliste, nii uusi kui kogenumaid – Nora Särakust ja Jaan Tootsenist kuni Rein Maranini välja. Oluline on dokikunsti toetada, väärtustada seda ajakohasuse ja ajatuse vahel laveerivat kunstiliiki.

Arutasime just hiljuti Liis Nimikuga, et kas Eesti dokumentalistika peaks teemade poolest olema julgem, päevakohasem, poliitilisem? Ja järsku kangastus jälle, et meie kultuuriruumis on kunstis ridade vahel rääkimine ikka sügavalt sees. Ka noorematel, kes ei ole tsensuuri kogenud, kuidagi käib see meiega kaasas. Ja sellest tulenevalt püsib võibolla ka püüd näha maailmu veetilkades, mitte koske. Kunst muidugi ei pea olema ajakirjandus. Aga sotsiaalne vastutus peaks dokumentalistile tähtis olema.

Suurte küsimustega nagu "dokumentalistika olukord" tegelemiseks jääb ühest inimesest tihti väheks. Dokumentalistide gildi loomine on sünnitanud pideva sisulise arutelu eesti dokitegijate vahel ja ma usun, et selle tulemused on järjest enam näha.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Inimesi peaks ära tooma pseudokultuuri juurest, mis eksisteerib ainsa eesmärgiga neile midagi müüa, mul ükskõik kas dokumentalistika, kirjanduse, matkamise või maalikunsti juurde. Mulle tundub, et see on erakordselt oluline.

 

Vaata Marta Pulga filmi "Zoopark":



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk