Marta Pulk: inimesi peaks pseudokultuuri juurest ära tooma ({{commentsTotal}})

Marta Pulk Autor: Maik Kalberg

"Eesti lugude" sarjas jõudis ETV ekraanile Marta Pulga lühidokumentaal "Zoopark", mis räägib läbi töötajate loo Tallinna loomaaiast. Uurisime filmitegijalt nii tema enda linateose kui ka üldisemalt kodumaise dokumentalistika kohta.

Millest räägib film "Zoopark"?

"Zoopark" räägib ikoonilisest Tallinna loomaaiast läbi inimeste, kes seal töötavad. Kuidas nad mõtestavad seda paika ja oma suhet loomadega ning seeläbi ju ka inimestega. See näitab meile harjumuspärast kohta täiesti harjumatust küljest ja neid ilusaid inimesi, kes pühendavad oma elu loomade eest hoolitsemisele.

Miks valisite just sellise teema?

Sest mulle tundub, et inimeseks olemine ja inimlik olemine nõuavad teatavat pingutust.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Viimaste aastate omi enamikus, varasemaid vähem. Igavene klassika on Moonika Siimetsa “Salme saladus”, sest see on täiesti hullumeelne, humoorikas ja valus ühekorraga. Väga meeldis selleaastastest filmidest Eeva Mägi “Lembri Uudu”, ilmselt samadel põhjustel, lisaks julguse pärast.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Lühidokumentaali olemasolu on erakordselt oluline, neid formaate peaks rohkemgi olema. Lisaks pooletunnistele võiksime teha ka lühemaid filme. Eesti Lugude puhul on suurepärane see, et need jõuavad nii laia publikuni, televisioon on meediumina ju jätkuvalt aktuaalne. Seda olulisem on, et Eesti lood ei taanduks telesaadeteks vaid kannaksid kunstilist taotlust. Rikastaksid seda programmi, mitte ei sulanduks lõputusse “Meie inimeste” jadasse.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Sest mul oli erakordselt halb tuju, et mitte öelda suurem depressiivne episood ning ühel päeval tundsin ma, et ainus viis kodust välja saada on minna loomaaeda ahve vaatama. Istusin seal troopikamajas pingil ja vaatasin šimpanseid selles tehistroopikas, kus ventilaator puhub niisket õhku ja kõlaritest kostavad džunglihääled. Samal õhtul kohtasin Maarja Viidingut, kes oli just loomaaeda tööle läinud ja märkis, et see keskkond on nii põnev, et sellest võiks filmi teha.

Kui nüüd järgida viimasel ajal levinud mõttemalli, et universumi üks põhitegevusi on hilistes 20dates naistele pidevalt mingeid sõnumeid saata, siis võiks öelda, et film sündis tänu asjaolude dramaatilisele kokkulangemisele.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Meil on suurepäraseid dokumentaliste, nii uusi kui kogenumaid – Nora Särakust ja Jaan Tootsenist kuni Rein Maranini välja. Oluline on dokikunsti toetada, väärtustada seda ajakohasuse ja ajatuse vahel laveerivat kunstiliiki.

Arutasime just hiljuti Liis Nimikuga, et kas Eesti dokumentalistika peaks teemade poolest olema julgem, päevakohasem, poliitilisem? Ja järsku kangastus jälle, et meie kultuuriruumis on kunstis ridade vahel rääkimine ikka sügavalt sees. Ka noorematel, kes ei ole tsensuuri kogenud, kuidagi käib see meiega kaasas. Ja sellest tulenevalt püsib võibolla ka püüd näha maailmu veetilkades, mitte koske. Kunst muidugi ei pea olema ajakirjandus. Aga sotsiaalne vastutus peaks dokumentalistile tähtis olema.

Suurte küsimustega nagu "dokumentalistika olukord" tegelemiseks jääb ühest inimesest tihti väheks. Dokumentalistide gildi loomine on sünnitanud pideva sisulise arutelu eesti dokitegijate vahel ja ma usun, et selle tulemused on järjest enam näha.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Inimesi peaks ära tooma pseudokultuuri juurest, mis eksisteerib ainsa eesmärgiga neile midagi müüa, mul ükskõik kas dokumentalistika, kirjanduse, matkamise või maalikunsti juurde. Mulle tundub, et see on erakordselt oluline.

 

Vaata Marta Pulga filmi "Zoopark":



Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?