Marta Pulk: inimesi peaks pseudokultuuri juurest ära tooma ({{commentsTotal}})

Marta Pulk
Marta Pulk Autor/allikas: Maik Kalberg

"Eesti lugude" sarjas jõudis ETV ekraanile Marta Pulga lühidokumentaal "Zoopark", mis räägib läbi töötajate loo Tallinna loomaaiast. Uurisime filmitegijalt nii tema enda linateose kui ka üldisemalt kodumaise dokumentalistika kohta.

Millest räägib film "Zoopark"?

"Zoopark" räägib ikoonilisest Tallinna loomaaiast läbi inimeste, kes seal töötavad. Kuidas nad mõtestavad seda paika ja oma suhet loomadega ning seeläbi ju ka inimestega. See näitab meile harjumuspärast kohta täiesti harjumatust küljest ja neid ilusaid inimesi, kes pühendavad oma elu loomade eest hoolitsemisele.

Miks valisite just sellise teema?

Sest mulle tundub, et inimeseks olemine ja inimlik olemine nõuavad teatavat pingutust.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Viimaste aastate omi enamikus, varasemaid vähem. Igavene klassika on Moonika Siimetsa “Salme saladus”, sest see on täiesti hullumeelne, humoorikas ja valus ühekorraga. Väga meeldis selleaastastest filmidest Eeva Mägi “Lembri Uudu”, ilmselt samadel põhjustel, lisaks julguse pärast.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Lühidokumentaali olemasolu on erakordselt oluline, neid formaate peaks rohkemgi olema. Lisaks pooletunnistele võiksime teha ka lühemaid filme. Eesti Lugude puhul on suurepärane see, et need jõuavad nii laia publikuni, televisioon on meediumina ju jätkuvalt aktuaalne. Seda olulisem on, et Eesti lood ei taanduks telesaadeteks vaid kannaksid kunstilist taotlust. Rikastaksid seda programmi, mitte ei sulanduks lõputusse “Meie inimeste” jadasse.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Sest mul oli erakordselt halb tuju, et mitte öelda suurem depressiivne episood ning ühel päeval tundsin ma, et ainus viis kodust välja saada on minna loomaaeda ahve vaatama. Istusin seal troopikamajas pingil ja vaatasin šimpanseid selles tehistroopikas, kus ventilaator puhub niisket õhku ja kõlaritest kostavad džunglihääled. Samal õhtul kohtasin Maarja Viidingut, kes oli just loomaaeda tööle läinud ja märkis, et see keskkond on nii põnev, et sellest võiks filmi teha.

Kui nüüd järgida viimasel ajal levinud mõttemalli, et universumi üks põhitegevusi on hilistes 20dates naistele pidevalt mingeid sõnumeid saata, siis võiks öelda, et film sündis tänu asjaolude dramaatilisele kokkulangemisele.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Meil on suurepäraseid dokumentaliste, nii uusi kui kogenumaid – Nora Särakust ja Jaan Tootsenist kuni Rein Maranini välja. Oluline on dokikunsti toetada, väärtustada seda ajakohasuse ja ajatuse vahel laveerivat kunstiliiki.

Arutasime just hiljuti Liis Nimikuga, et kas Eesti dokumentalistika peaks teemade poolest olema julgem, päevakohasem, poliitilisem? Ja järsku kangastus jälle, et meie kultuuriruumis on kunstis ridade vahel rääkimine ikka sügavalt sees. Ka noorematel, kes ei ole tsensuuri kogenud, kuidagi käib see meiega kaasas. Ja sellest tulenevalt püsib võibolla ka püüd näha maailmu veetilkades, mitte koske. Kunst muidugi ei pea olema ajakirjandus. Aga sotsiaalne vastutus peaks dokumentalistile tähtis olema.

Suurte küsimustega nagu "dokumentalistika olukord" tegelemiseks jääb ühest inimesest tihti väheks. Dokumentalistide gildi loomine on sünnitanud pideva sisulise arutelu eesti dokitegijate vahel ja ma usun, et selle tulemused on järjest enam näha.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Inimesi peaks ära tooma pseudokultuuri juurest, mis eksisteerib ainsa eesmärgiga neile midagi müüa, mul ükskõik kas dokumentalistika, kirjanduse, matkamise või maalikunsti juurde. Mulle tundub, et see on erakordselt oluline.

 

Vaata Marta Pulga filmi "Zoopark":



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: