Londoni Kuningliku Ooperi mängukavas alustab ballett Pärdi muusikaga ({{commentsTotal}})

Arvo Pärt
Arvo Pärt Autor/allikas: John Cairns

Märtsikuu on taas olnud rikas Arvo Pärdi muusika ettekannetest mitmel mandril, seekord vähemasti üheteistkümnel maal Ühendriikidest Austraaliani ning Euroopa tuntud saalides kuni Londoni Kuningliku ooperimajani välja. Tänasest on seal mängukavas ballett Pärdi muusikale.

Järgnev on kommentaar Arvo Pärdi keskuse kodulehe „Ettekannete“ lingil avaldatud teabele tema muusika esitustest maailmas.

Läti Raadio koor viibis pikemal kontserdireisil Hollandis. 1.- 11. märtsini anti kokku 9 kontserti, neli esimest kontserti koos orkestriga Sinfonietta Rīga, igal õhtul neist üheksast oli ka Arvo Pärdi teoseid kavas. Koori kunstilise juhi Sigvards Kļavaga vaheldumisi dirigeeris orkestriga õhtuid siin ka Kaspars Putniņš, tulnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori pikalt reisilt Põhja-Ameerikasse, kus samuti palju kordi Arvo Pärdi muusikat esitati. 1. III esinesid Läti koor ja orkester Rotterdami kuulsas kontserdimajas De Doelen, Arvo Pärdilt kavas „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Nunc dimittis“ ja „Adam's Lament“, juhatas Kaspars Putniņš. Selles programmis oli veel vaid šoti helilooja James MacMillani kantaat „Seitse viimast sõna...“ Järgmised kontserdid: 2. III Amsterdami Muziekgebouw (vt eelmine kava), 3. III Enschede muusikakeskus (vt 1. III), 4. III Groningeni De Oosterpoort (vt 1. III); alates 5. III Haagis a cappella kontserdid Sigvards Kļava käe all, autoriteks Pärdi kõrval Pēteris Vasks, Ériks Ešenvalds, Einojuhani Rautavaara, Valentin Silvestrov, Per Nørgård, 7. III, 8. III Tilburgi kontserdisaalis, 9. III Heerlenis, 11. III juhatas viimast kontserti Amsterdami Muziekgebouw's Sigvards Kļava ning Pärdilt kavas „Da pacem Domine“, „Virgencita“ ja „Nunc dimittis“.

Oslo Filharmooniaorkestri õhtul Norras kõlas 2. märtsil „Fratres“, juhatas Stefan Solyom, samal päeval ka Londonis kammerkoorilt Ad Libitum „The Woman with the ...“ Julian Collingsi juhatusel. Oslo FO peadirigent on neljandat hooaega peterburglane, 40-aastane Vassili Petrenko. 3. III kontserdid: Kasseli Waldorfi-koolis „Peegel peeglis“, „Fratres“ ja „Scala cromatica“; Brüsseli Planetariumis „Nunc dimittis“ (Flaami Raadio koor, dir. Stéphane Denève); 4. III UK-s Newburys kavas „21st Century Man“ laulis The Cecilian Consort „Magnificati“, juhatas Janet Coxwell; USAs Waltoni keskuses Fayetteville'is (AR) kõlas „Fratres“ Paul Haasi juhatusel; Austraalias Sydneys St Mary katedraalis tõi Thomas Wilson publiku ette Pärdi „Passio“, kordus samas 10. III, kaastegev ansambel Omega.

Pühapäeval, 5. märtsil toimusid kõik kolm ettekannet USAs: Floridas Tallahassee's kõlas „Fratres“, esitasid juba 19-aastasena NY Filharmoonikute solistiks olnud Simone Porter (viiul) ja Armen Guzelimian (klaver); Musica Viva NY laulis „Nunc dimittist“, juhatas Alejandro Hernandez-Valdez, kontserdipaik New Yorkis All Souls Church; Beaufort'i kunstikeskuses (SC) esitasid „Mozart-Adagio“ Jeewon Park (klaver), Tessa Lark (viiul), Edward Arron (tšello) ning kordavad kava 16. III Columbia Museum of Art'is (SC). 6. III Baleaari saarte konservatooriumis Palmas (Hispaania) oli ettekandel „Stabat Mater“, „L'abbé Agathon“ ja „Silouan's Song“, laulis Studium Aureum, juhatas Carlos Ponseti. Kontsert oli pealkirjaga „21. sajandi müstika“.

Harukordne esitus leidis aset 7. märtsil Sitsiilias Palermo Teatro Massimo suures saalis, kus teatri orkester ja koor astusid üles Gabriele Ferro käe all: „Greater Antiphons“ (2016) Itaalia esiettekandes ning „Da pacem Domine“. Neeme Järviga ühevanune Ferro on praegu Napoli San Carlo ooperiteatri muusikajuht ning esimene külalisdirigent Palermos.

Tšehhide Pavel Haas Quartet jõudis oma pikal reisil Saksamaale Dortmundi ning mängis ka seal 9. märtsil „Fratrest“. Uppsala Kammerorkestri kavas Rootsis oli „Kui Bach oleks mesilasi...“, juhatas Stefan Klingele.

Pühapäeval, 12. märtsil oli USAs Seattle'is (WA) ettekandel „Berliini missa“, kontserdipaigaks Trinity Parish Episcopal Church, laulis Seattle Bach Choir, juhatas Anne Lyman. Pärdi see teos kõlas samal päeval ka Oslos, lisaks veel „Magnificat“, ettekandjaks Kor-i-Oslo koos keelpillidega, juhatas Tom Wiklund. Selles kavas nime all „Klangen fra Estland“ esitati veel Urmas Sisaski neli laulu hümnitsüklist „Gloria Patri“, kontserdipaik Torshov kirke. 15. märtsil oli taas kuulda Pärti Amsterdami Muziekgebouw's: Dudok Kwartet Amsterdamist mängis „Fratrest“.

Siinne ülevaade lõpeb Londonis: üle pikema aja on alates 16. märtsist Kuninglikus Ooperis mängukavas balletietendus Arvo Pärdi muusikal. Suurel laval on seitsmel õhtul kuni 24. märtsini inglise koreograafi Christopher Wheeldoni 25 minutit kestev ballett „After the Rain“ „Tabula rasa“ ja „Peegel peeglis“ 'eleegilisele muusikale' (kavalehelt). See on keskmine vaatus kolmeosalisest lühiballettide õhtust. Mängib Londoni Kuningliku ooperimaja orkester Koen Kesselsi juhatusel, orkestri kontsertmeistriks Sergei Levitin. Balleti solistide koosseis on vahelduv, 16. III õhtul tantsivad Marianela Nuñez, Thiago Soares, Claire Calvert, Nicol Edmonds, Itziar Mendizabar ja Ryoichi Hirano. „After the Rain“ esietendus 2005. aastal, looduna New York City Ballet'le George Balanchine'i mälestusprogrammi jaoks. Lühiballett koosneb kahest osast, millest esimene on seade kolmele paarile, teine osa, mis on eriti populaarseks saanud, on aga pas de deux („Peegel peeglis“).

Toimetaja: Madis Järvekülg



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.