Vestlusring: millises vormis on Eesti ooperisolistid võrreldes Euroopaga? ({{commentsTotal}})

Klaudia Taevi nimelise ooperisolistide konkursi eelvoor hakkab lõpule jõudma. Konkursi korraldajad Toomas Kuter ja Erki Pehk on kuulanud enam kui 200 noore solisti etteasteid 23 linnas. Milline on tase? Kuidas hinnata Euroopa ooperikoole? Anne Prommik Klassikaraadiost vestles Kuteri ja Pehkiga nii Eesti lauljatest kui ka eelvoorudes nähtust.

"Lauljate tase on aastate jooksul läinud paremaks," tõdeb Kuter. Klaudia Taevi konkrusiga alustati juba 1996. aastal, nüüd 21 aastat hiljem toimub 10. konkurss. Nii nagu on muutunud maailm, on muutunud ka ooperisolistide elu. Piirid on lahti, konkursid üle maailma niisamuti, rahvuslikest ooperikooridest ei saa enam rääkida ilmselt ammu.

"Ühe vokalisti elu on tänapäeval paganama raske," märgib Pehk. Tema sõnul tähendab piiride avatus seda, et repertuaariteatrite ajastu hakkab lõppema. Solistid ei jää ootama, et nende koduteatris tuleks esitusele nende häältele sobivad lavastused, vaid lähevad ja proovivad kõikjal üle Euroopa, et sobivasse rolli pääseda. "Elu on raske, aga kui läheb [edukalt], siis läheb täiega," sõnas Pehk.

Kuteri sõnutsi on lauljale parem see, et enam ei oodata ühelt primadonnalt väga erinevate autorite tundmist ja see omakorda aitab artistidel saada professionaaliks nendele sobivas valdkonnas. See on hea ka n-ö artisti elukaarele, sest häält ei pea arendama mitte vastavalt ooperimaja soovitavale repertuaarile, vaid vastavalt hääle loomulikule eeldusele.

Seega on konkurents ooperisolistide seas tihe ja sellega tuleb arvestada ka Eesti lauljatel. Pehk nendib, et kahjuks ei ole siinsetel artistidel piisavalt julgust, et eelvoorudesse tulla - tänagi oli Eesti lauljaid võrdlemisi vähe. Tõsi, Eesti solistidel pole ka alati läinud imekspandavalt hästi, kuid samas on meie seast siiski ette näidata Oliver Kuusik, kes esimese korraga tipp-tulemust ei saanud, kuid teisel korral esines suurepäraselt, meenutab Pehk varasemat konkurssi.



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: