Vestlusring: millises vormis on Eesti ooperisolistid võrreldes Euroopaga?
Klaudia Taevi nimelise ooperisolistide konkursi eelvoor hakkab lõpule jõudma. Konkursi korraldajad Toomas Kuter ja Erki Pehk on kuulanud enam kui 200 noore solisti etteasteid 23 linnas. Milline on tase? Kuidas hinnata Euroopa ooperikoole? Anne Prommik Klassikaraadiost vestles Kuteri ja Pehkiga nii Eesti lauljatest kui ka eelvoorudes nähtust.
"Lauljate tase on aastate jooksul läinud paremaks," tõdeb Kuter. Klaudia Taevi konkrusiga alustati juba 1996. aastal, nüüd 21 aastat hiljem toimub 10. konkurss. Nii nagu on muutunud maailm, on muutunud ka ooperisolistide elu. Piirid on lahti, konkursid üle maailma niisamuti, rahvuslikest ooperikooridest ei saa enam rääkida ilmselt ammu.
"Ühe vokalisti elu on tänapäeval paganama raske," märgib Pehk. Tema sõnul tähendab piiride avatus seda, et repertuaariteatrite ajastu hakkab lõppema. Solistid ei jää ootama, et nende koduteatris tuleks esitusele nende häältele sobivad lavastused, vaid lähevad ja proovivad kõikjal üle Euroopa, et sobivasse rolli pääseda. "Elu on raske, aga kui läheb [edukalt], siis läheb täiega," sõnas Pehk.
Kuteri sõnutsi on lauljale parem see, et enam ei oodata ühelt primadonnalt väga erinevate autorite tundmist ja see omakorda aitab artistidel saada professionaaliks nendele sobivas valdkonnas. See on hea ka n-ö artisti elukaarele, sest häält ei pea arendama mitte vastavalt ooperimaja soovitavale repertuaarile, vaid vastavalt hääle loomulikule eeldusele.
Seega on konkurents ooperisolistide seas tihe ja sellega tuleb arvestada ka Eesti lauljatel. Pehk nendib, et kahjuks ei ole siinsetel artistidel piisavalt julgust, et eelvoorudesse tulla - tänagi oli Eesti lauljaid võrdlemisi vähe. Tõsi, Eesti solistidel pole ka alati läinud imekspandavalt hästi, kuid samas on meie seast siiski ette näidata Oliver Kuusik, kes esimese korraga tipp-tulemust ei saanud, kuid teisel korral esines suurepäraselt, meenutab Pehk varasemat konkurssi.