Rahvusraamatukogu vajab remonti, maksumus on üle 50 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu hoone, tehnosüsteemid ja fassaad nõuavad põhjalikku rekonstrueerimist. Ehitusauditi hinnangul on vajalike tööde maksumus üle 50 miljoni euro.

Kui tuleohutussüsteem 1991. aastal koos ülejäänud hoonega valmis sai, oli tegemist tehnika viimase sõnaga, vahendas "Aktuaalne kaamera". 25 aastat on möödas ja aeg on seal ruumis seisma jäänud. Rahvusraamatukogu haldusjuht Andrei Gladkov sõnas, et keegi ei tea, mis siis juhtub, kui need süsteemid alt veavad, "Me ei taha selle peale isegi mõelda," ütles ta ja lisas, et süsteem iseenesest toimib, aga amortisatsioon annab tunda. "Kolmkümmend aastat on ikkagi kaks eluiga nende süsteemide jaoks."

Hoone ehituskvaliteet annab oma ajale kohaselt soovida, seda reedavad praod vundamendis ja seintes. Hea akustikaga amfiteater, kus võiksid toimuda teatrietendused ja kontserdid, seisab juba pikemat aega kasutuseta. Rahvusraamatukogu direktori Janne Andresoo sõnul võib tänaseks öelda, et on mitu piirkonda, mis seisavad raamatukogus kasutuseta. "Kui vaatame amfiteatrit või väliterrasse, mis on ilusa vaatega ja võiksime need väga hästi integreerida raamatukogu kasutusse."

Raamatukogu on viimastel aastatel küll jupikaupa korrastatud, kuid hoone vajab terviklikku lähenemist. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits sõnas, et ilma fassaadite on remondi maksumus 30 miljonit eurot. "Mõistlik on teha seda etapiti, piltlikult öeldes tsoonide kaupa, et ei peaks Rahvusraamatukogu sulgema," ütles ta ja lisas, et sellist summat riigieelarvest kohe leida on väga keeruline,

Kultuuriministeerium esitab Rahvusraamatukogu investeeringuvajadused märtsis ja aprillis toimuvale riigieelarve arutelule.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: