Tristan Priimägi: "Kao ära" on Trumpi-Ameerika esimene väljendus filmis ({{commentsTotal}})

"Terevisioonis" tutvustas Tristan Priimägi kahe kinodesse jõudnud linateose kõrval ka Maailmafilmi festivali, mis toimub tuleval nädalal Tartus.

"Kao ära" ("Get Out"), rež: Jordan Peele

"See on väike film, mis võib jääda tähelepanuta ja kinodest kiiresti kaduda, kui sellest ei räägita," ütles Priimägi "Terevisioonis" ja selgitas, et "Kao ära" räägib ühest mustast noormehest, kelle valge tüdruksõber kutsub ta enda vanemate maamajja nädalavahetust veetma. "Nende omavahelisest vestlusest selgub, et tüdruk ei ole oma vanematele maininud, et poiss-sõber on mustanahaline," sõnas ta ja lisas, et selle majas hakkab kõiksugu asju juhtuma.

"Äärmiselt paranoiline õhustik on loodud ning on kasutatud allegoorilisemat filmikeelt teatud stseenide lahendamisel," mainis filmiajakirjanik ja tõi välja, et seda filmi peetakse Trumpi Ameerika paranoia esimeseks väljenduseks filmikunstis. "Hollywood on olnud küllaltki naksakas kommenteerima Ameerika poliitilist olukorda, nii McCarthy, Nixoni, Reagani ja Bushi ajal, nüüd ei pääse ka Trump."

Ameerikas on film Priimägi sõnul väga hästi vastu võetud. "Kriitikud on sellele põhjendatud õla alla pannud," ütles ta ja kinnitas, et teos ei ole ilmselt nõrganärvilistele. "Ta ei ole aga pelgalt õudusfilm, sealt on võimalik lugeda konteksti ka palju sügavamalt."

"Kaunitar ja koletis" ("Beauty and Beast"), rež: Bill Condon

"18. sajandist pärit Prantsuse muinasjutt, mille parim filmiversioon jääb siiski Jean Cocteaule 1946. aastatesse," sõnas Tristan Priimägi ja tõdes, et käesolev film on vaatamata lapselikkusele tekitanud kõikjal maailmas palju kõneainet. "Venemaal on pandud filmile kõrge vanusepiirang ning Malaisa puhul käivad läbirääkimised, mille põhjuseks on paar geistseeni filmis," ütles ta ja lisas, et see on Disney kohta väga suur samm enda rutiinist väljapoole.

Priimägi arvates on "Kaunitar ja koletis" siiski traditsiooniline Disney film, kui välja arvata need mõned geiviited. "Kostüümid, väga palju laule ja keskmisest magusam tunnetus, aga mis ma oskan öelda, selliseid muinasjutte on tarvis inimestele vahel meelde tuletada."

Maailmafilmi festival Tartus 20. kuni 25. märtsini

"Tegu on dokfilmifestivaliga, kus on kerge antropoloogiline kallak," selgitas Tristan Priimägi ja lisas, et nüüd on festival kolinud ERM-i. "Kellel on maja nägemata, saab kaks asja korraga."

Eraldi tõi filmiajakirjanik välja režissöör Simen Braatheni dokumentaalfilmi "Arktika superstaar", mis räägib saami räpparist, kes teeb muusikat oma keeles. "Huvitav on see, et popmuusika vallast on tema looming liikunud pigem natsionalismi valda," sõnas ta ja lisas, et selles filmis näidatakse, kui oluline on räpi funktsioon keele säilitamise rajal. "Vana ja uue maailma kokkupuutest päris huvitav linateos."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Terevisioon"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: