Arvustus. Kui süda lööb revolutsioonile ({{commentsTotal}})

"NOДВЕНАДЦАТЬ" Autor: Jekaterina Abramova

Uuslavastus
"NOДВЕНАДЦАТЬ"
Teater NO99
Lavastaja Sasha Pepeljajev
Esietendus 11. märtsil

Sasha Pepeljajev on end visuaalse mänguri ning osava vormimeistrina tõestanud juba varemgi. Niisamuti seostub tema nimi ennekõike Vene klassika ja sümbolismiga omanäoliselt tavatus võtmes. Lavakooli lõpetajatele jälle sobib vene hingest laetud materjal, mille pulbitsev ja tuline loomus ühtib noorusliku idealismi ning eksaltatsiooniga. Ühendada need kolm – Pepeljajev, lavakunstikooli 28. lennu tudengid ja Vene kirjanduse üks vastuolulisemaid tähtteoseid, Aleksander Bloki revolutsiooniline poeem "Kaksteist" – see tähendab luua esteetiline plahvatus, kus kõik, mida arvame end pidavat klassikaks, lammutatakse tükkideks, värvitakse siis iga tükk erinevat tooni, visatakse need tükid lavale ja viimaks moodustatakse neist peadpööritav kaleidoskoop. Just nii võib kirjeldada kogemust, mille lavastus "NOДВЕНАДЦАТЬ" tekitab.

See on esimene hea füüsilise teatri tunnus – oluline pole niivõrd mitte see, mida öeldakse, vaid kuidas nähtu vaatajat tundma paneb. Füüsilisus ja pidev liikumine on kindlasti ühed peamised märksõnad, mis lavastust läbivad. Vahel lausa näitlejate füüsilise vastupidavuse piirini, kui üheaegselt tuleb pöörata tähelepanu teksti rütmile ja kordustele, liikumismustritele ja akrobaatiliste positsioonide muutustele pöörlevatel metallstangedel. Viimased on ühed peamised lavakujunduselemendid, mida ringi kärutatakse ning keerutatakse, millel riputakse, turnitakse ja lausa tantsitakse. See dünaamika ja hoog, millega neid tegevusi tehakse, kasvab kohati veidi kõhedakski, kui mõtted paratamatult vihisevate stangeraamide peale lähevad – et kas nad ikka käest ei libise. Ärevusseisund, millega laval nähtule kaasa elatakse, püsib terve kolmetunnise etendusõhtu kestel.

Foto: Jekaterina Abramova

Noored ja lausa toorest jõudu täis näitlejad üllatavad oma revolutsiooni kui meelelaadi ja sümboli vaatemängulise kujutamisega. Riietatuna punase ning linahalli koloriidiga stiliseeritud vene kuubedesse, paigutavad nad Bloki teksti nagu telliseid uude vormi – sellest saab heliline formaat, esteetiline mantra, kõikeloov turvis. Sinna juurde pepeljajevlikud nüansid kategooriast "küberpunk": näiteks mütoloogilis-fantastiline tegelane Tundmatu Naine, kes on saatnud reaktsioonilisi mõtlejaid aegade algusest peale, sealhulgas ka Lenini peaga kaheksajalg Pauli, kes samuti lavastuses oma koha leiab.

Poeetiline tähendus sünnib ootamatutest kontrastidest, valgusest ja muusikast: tuhm päevavalgus vaheldumas tumesinise kontravalgusega, helikujundus kaigub traditsioonilistest sõdurilauludest tulevikulise techno-house'ini, laval kasutatakse erinevaid materjale – voogavad kangad, plastikust panged kirikukelladeks kaelas, hüpernaturalistlik klaaskuplis kaheksajalg, teravmeelse referentsina Aleksandri õlle pudelitel kõndimine...

"NOДВЕНАДЦАТЬ" on kõike muud, kui etteaimatav. Selle mitmekihilisus ning esmapilgul lausa lõputud tähendusväljad ja tõlgendused ei lase publikul hetkegi end liiga mugavalt või enesekindlalt tunda. Kõik tuleb pidevalt kaasa, ringi ning pahatihti isegi üle mõelda. Bloki irooniast kantud tekst kaheteistkümnest bolševiku sõdurist kesk talvist lumetuisku, vormub läbi visuaalsete kujundite hoopis uuetähenduslikuks, pigem vormiliselt esteetiliseks kui sisuliselt kaaluvaks. Mitte et poeemi algne mõte ja lugu kaoksid, vaid neile lisandub mingi täiesti uudne väärtus – üllatuslikkus, värskus, meelelisus. Revolutsiooni käsitletakse kui meeleseisundit, mitte ajaloolist artefakti. Ning kui see meeleseisund saaks maise kehastuse, ilmutaks see ennast naise kujul. Niisiis on Pepeljajev selle lavastusega visanud kaasaja auditooriumile metafoorse kinda, vihjates, et ideeliste murrangute taga on naisefiguur, kes kogu sündmuse viimaks esteetilise enesedestruktsioonini juhib – revolutsioon sööb oma lapsed. Aimu antakse sellest juba alguses, kui pikka monoloogi räppivat ja ajuti Karl Marxi "Kapitalist" keelega üle käivat Leninit kehastab naisnäitleja (Teele Pärn). Revolutsioon on Naine. Võta või jäta.

Endas nii laia võtete ja elementide arsenali kätkev diplomilavastus paneb lavaka 28. lennu korralikult proovile, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Teise vaatuse kulminatsiooniks on teatud rituaalne tasandivahetus – tõusmine kõrgemale, argisest välja, lähemale pühalikkusele ja paratamatule lõpule. Väsimine ning keskendumisvõime kadumine paistavad üha enam välja, mistõttu on lavaline meeskonnatöö äärmist täpsust ja tähelepanu nõudev. Et kohmakus ei muudaks sirgejoonelisi mõtte- ja liikumismustreid hajusateks ja nürideks. Kuid sellegagi saadakse hakkama ja publik ei pea pettuma. Raamid jäävad hoituks, inimesed terveks, süda õigesse rütmi lööma.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.