Arvustus. Kui süda lööb revolutsioonile ({{commentsTotal}})

"NOДВЕНАДЦАТЬ" Autor/allikas: Jekaterina Abramova

Uuslavastus
"NOДВЕНАДЦАТЬ"
Teater NO99
Lavastaja Sasha Pepeljajev
Esietendus 11. märtsil

Sasha Pepeljajev on end visuaalse mänguri ning osava vormimeistrina tõestanud juba varemgi. Niisamuti seostub tema nimi ennekõike Vene klassika ja sümbolismiga omanäoliselt tavatus võtmes. Lavakooli lõpetajatele jälle sobib vene hingest laetud materjal, mille pulbitsev ja tuline loomus ühtib noorusliku idealismi ning eksaltatsiooniga. Ühendada need kolm – Pepeljajev, lavakunstikooli 28. lennu tudengid ja Vene kirjanduse üks vastuolulisemaid tähtteoseid, Aleksander Bloki revolutsiooniline poeem "Kaksteist" – see tähendab luua esteetiline plahvatus, kus kõik, mida arvame end pidavat klassikaks, lammutatakse tükkideks, värvitakse siis iga tükk erinevat tooni, visatakse need tükid lavale ja viimaks moodustatakse neist peadpööritav kaleidoskoop. Just nii võib kirjeldada kogemust, mille lavastus "NOДВЕНАДЦАТЬ" tekitab.

See on esimene hea füüsilise teatri tunnus – oluline pole niivõrd mitte see, mida öeldakse, vaid kuidas nähtu vaatajat tundma paneb. Füüsilisus ja pidev liikumine on kindlasti ühed peamised märksõnad, mis lavastust läbivad. Vahel lausa näitlejate füüsilise vastupidavuse piirini, kui üheaegselt tuleb pöörata tähelepanu teksti rütmile ja kordustele, liikumismustritele ja akrobaatiliste positsioonide muutustele pöörlevatel metallstangedel. Viimased on ühed peamised lavakujunduselemendid, mida ringi kärutatakse ning keerutatakse, millel riputakse, turnitakse ja lausa tantsitakse. See dünaamika ja hoog, millega neid tegevusi tehakse, kasvab kohati veidi kõhedakski, kui mõtted paratamatult vihisevate stangeraamide peale lähevad – et kas nad ikka käest ei libise. Ärevusseisund, millega laval nähtule kaasa elatakse, püsib terve kolmetunnise etendusõhtu kestel.

Foto: Jekaterina Abramova

Noored ja lausa toorest jõudu täis näitlejad üllatavad oma revolutsiooni kui meelelaadi ja sümboli vaatemängulise kujutamisega. Riietatuna punase ning linahalli koloriidiga stiliseeritud vene kuubedesse, paigutavad nad Bloki teksti nagu telliseid uude vormi – sellest saab heliline formaat, esteetiline mantra, kõikeloov turvis. Sinna juurde pepeljajevlikud nüansid kategooriast "küberpunk": näiteks mütoloogilis-fantastiline tegelane Tundmatu Naine, kes on saatnud reaktsioonilisi mõtlejaid aegade algusest peale, sealhulgas ka Lenini peaga kaheksajalg Pauli, kes samuti lavastuses oma koha leiab.

Poeetiline tähendus sünnib ootamatutest kontrastidest, valgusest ja muusikast: tuhm päevavalgus vaheldumas tumesinise kontravalgusega, helikujundus kaigub traditsioonilistest sõdurilauludest tulevikulise techno-house'ini, laval kasutatakse erinevaid materjale – voogavad kangad, plastikust panged kirikukelladeks kaelas, hüpernaturalistlik klaaskuplis kaheksajalg, teravmeelse referentsina Aleksandri õlle pudelitel kõndimine...

"NOДВЕНАДЦАТЬ" on kõike muud, kui etteaimatav. Selle mitmekihilisus ning esmapilgul lausa lõputud tähendusväljad ja tõlgendused ei lase publikul hetkegi end liiga mugavalt või enesekindlalt tunda. Kõik tuleb pidevalt kaasa, ringi ning pahatihti isegi üle mõelda. Bloki irooniast kantud tekst kaheteistkümnest bolševiku sõdurist kesk talvist lumetuisku, vormub läbi visuaalsete kujundite hoopis uuetähenduslikuks, pigem vormiliselt esteetiliseks kui sisuliselt kaaluvaks. Mitte et poeemi algne mõte ja lugu kaoksid, vaid neile lisandub mingi täiesti uudne väärtus – üllatuslikkus, värskus, meelelisus. Revolutsiooni käsitletakse kui meeleseisundit, mitte ajaloolist artefakti. Ning kui see meeleseisund saaks maise kehastuse, ilmutaks see ennast naise kujul. Niisiis on Pepeljajev selle lavastusega visanud kaasaja auditooriumile metafoorse kinda, vihjates, et ideeliste murrangute taga on naisefiguur, kes kogu sündmuse viimaks esteetilise enesedestruktsioonini juhib – revolutsioon sööb oma lapsed. Aimu antakse sellest juba alguses, kui pikka monoloogi räppivat ja ajuti Karl Marxi "Kapitalist" keelega üle käivat Leninit kehastab naisnäitleja (Teele Pärn). Revolutsioon on Naine. Võta või jäta.

Endas nii laia võtete ja elementide arsenali kätkev diplomilavastus paneb lavaka 28. lennu korralikult proovile, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Teise vaatuse kulminatsiooniks on teatud rituaalne tasandivahetus – tõusmine kõrgemale, argisest välja, lähemale pühalikkusele ja paratamatule lõpule. Väsimine ning keskendumisvõime kadumine paistavad üha enam välja, mistõttu on lavaline meeskonnatöö äärmist täpsust ja tähelepanu nõudev. Et kohmakus ei muudaks sirgejoonelisi mõtte- ja liikumismustreid hajusateks ja nürideks. Kuid sellegagi saadakse hakkama ja publik ei pea pettuma. Raamid jäävad hoituks, inimesed terveks, süda õigesse rütmi lööma.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Saal BiennaalSaal Biennaal
Galerii. SAAL Biennaal läks Linnahalli taha

Nädala lõpuni kestval rahvusvahelise etenduskunstide festivalil SAAL Biennaal etendus eile, 22. augustil Rima Najdi“Think Much. Cry Much.” Seekord on kavas mitu lavastust, mis on väliselt installatiivse iseloomuga, aga siiski vormistatud etendusena. Najdi oma on üks neist ja seda saab kogeda veel täna, homme ja laupäeval.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.