Peeter Helme soovitab: Mart Kanguri "Liivini lahti" ({{commentsTotal}})

Mart Kangur

"Liivini lahti"

Kirimiri, 2017 (95 lk)

Midagi pole teha, olen pidanud Mart Kangurit geeniuseks hetkest, mil lugesin ta esimesi tekste. Olla võis see tosin aastat tagasi. Nimelt 2005. aastal ilmus teos "Jaak Rand ja teisi jutte", mille autoriteks on märgitud Mart Kangur, Jaak Rand ja Ivar Ravi. Selle teose eest sai Kangur ka Betti Alveri debüüdiauhinna. Õigusega.

Kuid rohkem on Kangur vist küll luuletaja. Ja tõlkija. Nüüd on ilmunud Kanguri kolmas luulekogu pealkirjaga "Liivini lahti". Raamatu pealkiri on vihje autori luuletusele, mille eest anti talle möödunud aastal ka Juhan Liivi luuleauhind. Tundub sobilik see siinkohal ette lugeda:

tahaks eesti

liivini lahti võtta

ära puhastada

kogu sellest räpasest

puhtuse-retoorikast

tahaks eesti puhastada

sellest väikesest vastikust

eesti-fetišist

mis haiseb

nagu surnud rott

kuurinurgas

surnud eesti

eesti-asi

tahkunud kängar

vaimuahtuse ja hirmu

pundar vorme

sümboleid ja südametust

 

tahaks eesti

liivini lahti võtta

See tekst iseloomustab kogumikku päris hästi. Pikkuselt on ta raamatu üks pikemaid tekste. Vabavärss, nagu pea kõik teisedki selle kogu luuletused, kuid siiski teatava rütmiga. Ka sisu mõttes, võiks öelda, on tegu tüüpilise Mart Kanguri tekstiga: mõttetihe, keeletundlik, kergelt poliitiline. Viimase osas julgen küll autorile ka väikese etteheite teha – mõned tekstid on liiga päevapoliitilised, neil on oht jääda tänasesse päeva kinni, aga see on maitseasi. Lõppude lõpuks on see ju mitte ainult luuletaja õigus vaid tegelikult ka kohustus öelda midagi meid ümbritseva elu ja inimeste kohta.

Siiski tundub, et kõige säravam on Kangur ikkagi siis, kui ta räägib millestki suuremast, abstraktsemast. Millestki sellisest, mida meil, lihtsurelikel vast ei õnnestukski sõnastada. Toon kohe ühe näite:

Vaim liigub

iga sammuga

endale lähemale

hegeliga

jõuab kohale

nietzschega

jõuab kohale

et ei jõudnud

Paremini vist ei saagi kokku võtta kõiki neid vaimufenomenoloogilisi tõmblusi ja debatte, mida endast kujutab 19. sajandi Saksa filosoofia. Täpne, tabav, naerutav, aga mitte sedavõrd, et teksti sügavam mõte huumorisse ära kaoks. Ja selliseid tekste on Kanguri 95-leheküljelises raamatus veel omajagu.

Piisavalt, et raamatut mitte ühe korraga läbi lugeda, vaid hoida teda nädalapäevad voodi kõrval ja siis aeg-ajalt mõni tekst läbi lugeda, naerda mõni meeldiv hetk koos Kanguriga ning kanda tema sõnastatud mõtteid veel mitu päeva endaga kaasas.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!