Peeter Helme soovitab: Mart Kanguri "Liivini lahti" ({{commentsTotal}})

Mart Kangur

"Liivini lahti"

Kirimiri, 2017 (95 lk)

Midagi pole teha, olen pidanud Mart Kangurit geeniuseks hetkest, mil lugesin ta esimesi tekste. Olla võis see tosin aastat tagasi. Nimelt 2005. aastal ilmus teos "Jaak Rand ja teisi jutte", mille autoriteks on märgitud Mart Kangur, Jaak Rand ja Ivar Ravi. Selle teose eest sai Kangur ka Betti Alveri debüüdiauhinna. Õigusega.

Kuid rohkem on Kangur vist küll luuletaja. Ja tõlkija. Nüüd on ilmunud Kanguri kolmas luulekogu pealkirjaga "Liivini lahti". Raamatu pealkiri on vihje autori luuletusele, mille eest anti talle möödunud aastal ka Juhan Liivi luuleauhind. Tundub sobilik see siinkohal ette lugeda:

tahaks eesti

liivini lahti võtta

ära puhastada

kogu sellest räpasest

puhtuse-retoorikast

tahaks eesti puhastada

sellest väikesest vastikust

eesti-fetišist

mis haiseb

nagu surnud rott

kuurinurgas

surnud eesti

eesti-asi

tahkunud kängar

vaimuahtuse ja hirmu

pundar vorme

sümboleid ja südametust

 

tahaks eesti

liivini lahti võtta

See tekst iseloomustab kogumikku päris hästi. Pikkuselt on ta raamatu üks pikemaid tekste. Vabavärss, nagu pea kõik teisedki selle kogu luuletused, kuid siiski teatava rütmiga. Ka sisu mõttes, võiks öelda, on tegu tüüpilise Mart Kanguri tekstiga: mõttetihe, keeletundlik, kergelt poliitiline. Viimase osas julgen küll autorile ka väikese etteheite teha – mõned tekstid on liiga päevapoliitilised, neil on oht jääda tänasesse päeva kinni, aga see on maitseasi. Lõppude lõpuks on see ju mitte ainult luuletaja õigus vaid tegelikult ka kohustus öelda midagi meid ümbritseva elu ja inimeste kohta.

Siiski tundub, et kõige säravam on Kangur ikkagi siis, kui ta räägib millestki suuremast, abstraktsemast. Millestki sellisest, mida meil, lihtsurelikel vast ei õnnestukski sõnastada. Toon kohe ühe näite:

Vaim liigub

iga sammuga

endale lähemale

hegeliga

jõuab kohale

nietzschega

jõuab kohale

et ei jõudnud

Paremini vist ei saagi kokku võtta kõiki neid vaimufenomenoloogilisi tõmblusi ja debatte, mida endast kujutab 19. sajandi Saksa filosoofia. Täpne, tabav, naerutav, aga mitte sedavõrd, et teksti sügavam mõte huumorisse ära kaoks. Ja selliseid tekste on Kanguri 95-leheküljelises raamatus veel omajagu.

Piisavalt, et raamatut mitte ühe korraga läbi lugeda, vaid hoida teda nädalapäevad voodi kõrval ja siis aeg-ajalt mõni tekst läbi lugeda, naerda mõni meeldiv hetk koos Kanguriga ning kanda tema sõnastatud mõtteid veel mitu päeva endaga kaasas.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: