Olari Elts on kevadkuul juhatamas huvitavaid kavu mitmel maal ({{commentsTotal}})

Olari Elts
Olari Elts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Märtsikuu kontsertidest on Olari Eltsil seljataga juba ülesastumised Ungaris ja Soomes, ees veel Portugal ja Kanada. Tema juhatusel võib alati kuulda ka harva mängitud, aga huvitavaid teoseid. Talle usaldavad heliloojad oma esiettekandeid. Nii ka sel kuul.

Kevadkuu kontsertide rida alustas Olari Elts 9. ja 10. märtsil Ungaris, dirigeerides orkestrit Pannon Philharmonic Pécsis ja Budapestis esinduslikus Béla Bartóki nimelises rahvuslikus kontserdimajas. Kava alustas särav ja Balkani regiooni populaarsemaid orkestripalu, rumeenia klassiku George Enescu „Rumeenia rapsoodia“ nr 1, seejärel inglaste tipphelilooja William Waltoni meil üsna vähe mängitud viiulikontsert, kus nüüd oli solistiks Moskva Tšaikovski-konkursi 1990. aasta „kuld“: 18-aastasena üle aegade noorim võitja, jaapanlanna Akiko Suwanai.

Ta on varem mitu korda olnud ning on sellelgi hooajal Paavo Järvi solistiks NHK SO ees Jaapanis. Õhtu lõputeoseks oli Jean Sibeliuse sümfooniatest üks kaunimaid, II sümfoonia D-duur op. 43.

Tänaseks on Eltsil seljataga ka kontserdid ta koostööpartneri Kymi Sinfoniettaga Soomes, see on kahe linna, Kotka ja Kouvola ühine orkester. Muusikaõhtud möödusid 15. märtsil Kotka kontserdimajas ja 16. märtsil Kuusankoskitalos. Rõõmustavalt sai siia tulla Olari Eltsi solistiks Kalle Randalu. Selles kavas olid ettekandel väga paljude lemmikteos, Johannes Brahmsi Klaverikontsert nr 2 ning Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 8. Orkestri kodulehel reklaamiti kenasti Eesti kunstnikke, kes on sealmail olnud väga oodatud. Maikuul juhatab siin taas ka Arvo Pärti Andres Mustonen, siis on kaasas talle varasemast koostööst tuttav Iisraeli sopran Keren Hadar. Peale kõige on Kymi Sinfonietta koosseisus pidevalt mänginud ka Eesti muusikuid, praegu I viiuli rühmas Katrin Nachtigall ja Tarmo Adson ning soolotšellistina Andres Narma.

Päris erandlikku kava juhatab Olari Elts 25. märtsil Portugalis, olles taas Porto Casa da Música orkestri ees. Esitusele tulevad juba populaarsuse saavutanud noore ameeriklase Mason Batesi „Alternative Energy“ elektroonikale ja orkestrile (2011), portugali noore helilooja Luís Tinoco poolt Seattle Symphonyle (USA) kirjutatud ning USA heliloojale ja jazzkitarristile Bill Frisellile pühendatud „FrisLand“ (2014), vaheaja järel Frank Zappa „G-Spot Tornado“ ning John Adamsi „City Noir“ (2009). Kava kannab pealkirja „In the World of Jazz“, kontserdipaigaks on muusikamaja Sala Suggia. Batesi ja Adamsi neid oopusi dirigeeris Elts ka meil ERSO ees veebruari lõpul.

Jäävad veel kaks kontserti kuu lõpul, 29. ja 30. märtsil, mil Olari Elts teeb debüüdi Kanadas Ottawa National Arts Centre'i orkestri ees. Kahel sama kavaga õhtul kõlavad Ferruccio Busoni „Lustspiel-Ouverture“ op. 38 (1897), seejärel uusteose esiettekandena Ottawa orkestri tellimusel Kanada helilooja ja ka menuka dirigendi Gary Kulesha „From the Diary of Virginia Woolf“ häälele ja orkestrile (solistiks ungari metsosopran Krisztina Szabó), ning Sibeliuse Sümfoonia nr 2, mis olevat tugevasti mõjutanud ka Gary Kulesha enda muusikuteed.

Aprillis dirigeerib Olari Elts taas Põhja-Ameerikas, seekord kolmel õhtul Seattle'i Sümfooniaorkestri ees. Siis on kavas ka Erkki-Sven Tüüri „De profundis“ – orkestriteos, mis on Olari Eltsile pühendatud.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.