Olari Elts on kevadkuul juhatamas huvitavaid kavu mitmel maal ({{commentsTotal}})

Olari Elts
Olari Elts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Märtsikuu kontsertidest on Olari Eltsil seljataga juba ülesastumised Ungaris ja Soomes, ees veel Portugal ja Kanada. Tema juhatusel võib alati kuulda ka harva mängitud, aga huvitavaid teoseid. Talle usaldavad heliloojad oma esiettekandeid. Nii ka sel kuul.

Kevadkuu kontsertide rida alustas Olari Elts 9. ja 10. märtsil Ungaris, dirigeerides orkestrit Pannon Philharmonic Pécsis ja Budapestis esinduslikus Béla Bartóki nimelises rahvuslikus kontserdimajas. Kava alustas särav ja Balkani regiooni populaarsemaid orkestripalu, rumeenia klassiku George Enescu „Rumeenia rapsoodia“ nr 1, seejärel inglaste tipphelilooja William Waltoni meil üsna vähe mängitud viiulikontsert, kus nüüd oli solistiks Moskva Tšaikovski-konkursi 1990. aasta „kuld“: 18-aastasena üle aegade noorim võitja, jaapanlanna Akiko Suwanai.

Ta on varem mitu korda olnud ning on sellelgi hooajal Paavo Järvi solistiks NHK SO ees Jaapanis. Õhtu lõputeoseks oli Jean Sibeliuse sümfooniatest üks kaunimaid, II sümfoonia D-duur op. 43.

Tänaseks on Eltsil seljataga ka kontserdid ta koostööpartneri Kymi Sinfoniettaga Soomes, see on kahe linna, Kotka ja Kouvola ühine orkester. Muusikaõhtud möödusid 15. märtsil Kotka kontserdimajas ja 16. märtsil Kuusankoskitalos. Rõõmustavalt sai siia tulla Olari Eltsi solistiks Kalle Randalu. Selles kavas olid ettekandel väga paljude lemmikteos, Johannes Brahmsi Klaverikontsert nr 2 ning Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 8. Orkestri kodulehel reklaamiti kenasti Eesti kunstnikke, kes on sealmail olnud väga oodatud. Maikuul juhatab siin taas ka Arvo Pärti Andres Mustonen, siis on kaasas talle varasemast koostööst tuttav Iisraeli sopran Keren Hadar. Peale kõige on Kymi Sinfonietta koosseisus pidevalt mänginud ka Eesti muusikuid, praegu I viiuli rühmas Katrin Nachtigall ja Tarmo Adson ning soolotšellistina Andres Narma.

Päris erandlikku kava juhatab Olari Elts 25. märtsil Portugalis, olles taas Porto Casa da Música orkestri ees. Esitusele tulevad juba populaarsuse saavutanud noore ameeriklase Mason Batesi „Alternative Energy“ elektroonikale ja orkestrile (2011), portugali noore helilooja Luís Tinoco poolt Seattle Symphonyle (USA) kirjutatud ning USA heliloojale ja jazzkitarristile Bill Frisellile pühendatud „FrisLand“ (2014), vaheaja järel Frank Zappa „G-Spot Tornado“ ning John Adamsi „City Noir“ (2009). Kava kannab pealkirja „In the World of Jazz“, kontserdipaigaks on muusikamaja Sala Suggia. Batesi ja Adamsi neid oopusi dirigeeris Elts ka meil ERSO ees veebruari lõpul.

Jäävad veel kaks kontserti kuu lõpul, 29. ja 30. märtsil, mil Olari Elts teeb debüüdi Kanadas Ottawa National Arts Centre'i orkestri ees. Kahel sama kavaga õhtul kõlavad Ferruccio Busoni „Lustspiel-Ouverture“ op. 38 (1897), seejärel uusteose esiettekandena Ottawa orkestri tellimusel Kanada helilooja ja ka menuka dirigendi Gary Kulesha „From the Diary of Virginia Woolf“ häälele ja orkestrile (solistiks ungari metsosopran Krisztina Szabó), ning Sibeliuse Sümfoonia nr 2, mis olevat tugevasti mõjutanud ka Gary Kulesha enda muusikuteed.

Aprillis dirigeerib Olari Elts taas Põhja-Ameerikas, seekord kolmel õhtul Seattle'i Sümfooniaorkestri ees. Siis on kavas ka Erkki-Sven Tüüri „De profundis“ – orkestriteos, mis on Olari Eltsile pühendatud.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: