Olari Elts on kevadkuul juhatamas huvitavaid kavu mitmel maal ({{commentsTotal}})

Olari Elts
Olari Elts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Märtsikuu kontsertidest on Olari Eltsil seljataga juba ülesastumised Ungaris ja Soomes, ees veel Portugal ja Kanada. Tema juhatusel võib alati kuulda ka harva mängitud, aga huvitavaid teoseid. Talle usaldavad heliloojad oma esiettekandeid. Nii ka sel kuul.

Kevadkuu kontsertide rida alustas Olari Elts 9. ja 10. märtsil Ungaris, dirigeerides orkestrit Pannon Philharmonic Pécsis ja Budapestis esinduslikus Béla Bartóki nimelises rahvuslikus kontserdimajas. Kava alustas särav ja Balkani regiooni populaarsemaid orkestripalu, rumeenia klassiku George Enescu „Rumeenia rapsoodia“ nr 1, seejärel inglaste tipphelilooja William Waltoni meil üsna vähe mängitud viiulikontsert, kus nüüd oli solistiks Moskva Tšaikovski-konkursi 1990. aasta „kuld“: 18-aastasena üle aegade noorim võitja, jaapanlanna Akiko Suwanai.

Ta on varem mitu korda olnud ning on sellelgi hooajal Paavo Järvi solistiks NHK SO ees Jaapanis. Õhtu lõputeoseks oli Jean Sibeliuse sümfooniatest üks kaunimaid, II sümfoonia D-duur op. 43.

Tänaseks on Eltsil seljataga ka kontserdid ta koostööpartneri Kymi Sinfoniettaga Soomes, see on kahe linna, Kotka ja Kouvola ühine orkester. Muusikaõhtud möödusid 15. märtsil Kotka kontserdimajas ja 16. märtsil Kuusankoskitalos. Rõõmustavalt sai siia tulla Olari Eltsi solistiks Kalle Randalu. Selles kavas olid ettekandel väga paljude lemmikteos, Johannes Brahmsi Klaverikontsert nr 2 ning Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 8. Orkestri kodulehel reklaamiti kenasti Eesti kunstnikke, kes on sealmail olnud väga oodatud. Maikuul juhatab siin taas ka Arvo Pärti Andres Mustonen, siis on kaasas talle varasemast koostööst tuttav Iisraeli sopran Keren Hadar. Peale kõige on Kymi Sinfonietta koosseisus pidevalt mänginud ka Eesti muusikuid, praegu I viiuli rühmas Katrin Nachtigall ja Tarmo Adson ning soolotšellistina Andres Narma.

Päris erandlikku kava juhatab Olari Elts 25. märtsil Portugalis, olles taas Porto Casa da Música orkestri ees. Esitusele tulevad juba populaarsuse saavutanud noore ameeriklase Mason Batesi „Alternative Energy“ elektroonikale ja orkestrile (2011), portugali noore helilooja Luís Tinoco poolt Seattle Symphonyle (USA) kirjutatud ning USA heliloojale ja jazzkitarristile Bill Frisellile pühendatud „FrisLand“ (2014), vaheaja järel Frank Zappa „G-Spot Tornado“ ning John Adamsi „City Noir“ (2009). Kava kannab pealkirja „In the World of Jazz“, kontserdipaigaks on muusikamaja Sala Suggia. Batesi ja Adamsi neid oopusi dirigeeris Elts ka meil ERSO ees veebruari lõpul.

Jäävad veel kaks kontserti kuu lõpul, 29. ja 30. märtsil, mil Olari Elts teeb debüüdi Kanadas Ottawa National Arts Centre'i orkestri ees. Kahel sama kavaga õhtul kõlavad Ferruccio Busoni „Lustspiel-Ouverture“ op. 38 (1897), seejärel uusteose esiettekandena Ottawa orkestri tellimusel Kanada helilooja ja ka menuka dirigendi Gary Kulesha „From the Diary of Virginia Woolf“ häälele ja orkestrile (solistiks ungari metsosopran Krisztina Szabó), ning Sibeliuse Sümfoonia nr 2, mis olevat tugevasti mõjutanud ka Gary Kulesha enda muusikuteed.

Aprillis dirigeerib Olari Elts taas Põhja-Ameerikas, seekord kolmel õhtul Seattle'i Sümfooniaorkestri ees. Siis on kavas ka Erkki-Sven Tüüri „De profundis“ – orkestriteos, mis on Olari Eltsile pühendatud.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.