Esietendub Iggy Lond Malmborgi soololavastus "Physics and Phantasma" ({{commentsTotal}})

"Physics and Phantasma" Autor/allikas: Maike Lond Malmborg

25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus "Physics and Phantasma".

Seekord kutsub Iggy vaatajaid fantaasiamaailma, mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest, tehes seda talle omase elegantse kergusega ja seega kasutades kogu teatrimaagia arsenali, mille tulemusena vormub lavastus publiku peas, teatab Kanuti Gildi SAAL.

Lavastuse kirjeldus:

"Physics and Phantasma" pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (phantasmatic) kaitsemehhnism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.

Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg publikut etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Etendus on inglise keeles.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-2010), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust.

Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.

Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmitiga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival.

2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus "99 Words for Void", mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: