Vähe küpsenud auhinnagala ({{commentsTotal}})

Õhtu lõpus BMWga lavale eskorditud Merlyn Uusküla tühi tinin „Raju reede“ (aitüma, Sven Lõhmus!) võttis ürituse sürrealistlikke ja risti vastukäivaid tundeid tekitanud meeleolu hästi kokku.
Õhtu lõpus BMWga lavale eskorditud Merlyn Uusküla tühi tinin „Raju reede“ (aitüma, Sven Lõhmus!) võttis ürituse sürrealistlikke ja risti vastukäivaid tundeid tekitanud meeleolu hästi kokku. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Tekkis küsimus, kellele oli ülekanne mõeldud. Tohutu potentsiaaliga promoüritusel ei vaevutud õigupoolest tutvustama ühtki filmi ega saadet, kirjutab Andrei Liimets Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisest Sirbis.

Kuigi pärast Oscarite galaõhtul parima filmi auhindamisega kaasnenud fopaad ei julge ilmselt ükski välja kuulutatud laureaat esimese tunnikese jooksul oma võitu usaldada, said Eesti esimesed filmi- ja teleauhinnad läinud pühapäeva õhtul lõpuks antud. Küll 87 aastat pärast Ameerika Filmiakadeemia iga-aastasi auhindu, kuid kohalikule meediatööstusele siiski värske sõõmuna – on ju sellest juba ammu mõeldud ja unistatud nii kohalikul tasandil parimate pärgamiseks kui ka üle piiri tähelepanu tõmbamiseks. Ega seetõttu tahagi kaua tehtud kaunikest liialt katkuda, aga just see tõsiasi, et aeg on küps hinnata kohaliku tele- ja filmitöö jõudsalt kerkinud kvaliteeti, seab lati kõrgemale ka suurele peole endale.

Võrdlused Oscarite, Kuldgloobuste või Emmydega on muidugi kohatud ja ebavõrdsed, kuid esimesest alustamine pole siinkohal juhuslik. Esiteks on filmivaldkonna vaadatuimalt tseremoonialt kahtlemata palju õppida – nii seda, kuidas teha, kui ka seda, millest hoiduda (siinse aja järgi poole ööni veniv kestus näiteks). Teiseks olgu järgnevate tähelepanekute selgituseks rõhutatud, et vaatasin õhtut televusseri vahendusel, mistõttu oskan võrrelda ennekõike teiste ülekande vahendusel nähtud auhindamistega. Et televiisori ekraani vajan üldjuhul vaid filmimängijasse ketta sisestamise järel, üritasin end kujutada tavalise televaataja sussidesse ja vaadata toimuvat asjasse pühendamatu, lihtsalt huvilise pilguga.

Pika ootamise kiuste ei lasknud välja turritavad traagelniidid end kaua oodata. Esiteks juhtus see, mida kõige enam karta võis – tele- ja filmitoodang kippusid tseremoonia jooksul segunema pudruks ja kapsasteks. Mitte et neid kaht valdkonda ei võiks tihedalt koos käsitleda, vastupidi. Eesti suurusega (loe: väiksusega) tööstuses polegi teisiti mõeldav. Pigem paistsid korraldajad kartvat, et kui kaht valdkonda liialt eraldada, võib jääda mulje, et üht eelistatakse teisele. Tagajärjeks oli suvalisena näiv auhindade järjekord ja kummalised parimate palade montaažid, kus stiliseeritud ja dünaamilised katkendid Vallo Toomla unenäolisest „Teesklejatest“ vaheldusid igapäevase „Terevisiooni“ ja „Pealtnägijat“ sisse juhatava staatilise Mihkel Kärmasega. Selgelt oli aga puudu kaht valdkonda eristav ekraanigraafika või teadustajatöö, sest õhtu alustuseks sõideti sisse parima naisnäitlejaga, hiljem anti taas üle sama auhind, vahepeal aga peaaegu järjest kaks parima operaatori tiitlit.

Struktuuriprobleemid läbisid kogu kolmetunnist vaatemängu. Millega üleüldse tegemist on, ja kust või miks laureaadid välja valiti, asuti kirjeldama alles pärast esimese auhinna kätteandmist. Kuidas valikuprotsess ülepeakaela toimus, jäigi selgusetuks. Auhinnasaajaid siinkohal puudutama ei hakka (kes kogu ürituse maha magas, siis õhtu suured võitjad olid telesari „ENSV“ ja rullnokadraama „Päevad, mis ajasid segadusse“), kuid olgu lisatud, et paiguti tekkis kerge kahtlus, kas laureaadi olid valinud kitsama valdkonna ekspertidest kolleegid või hinnati filmi tugevust laiemalt. Ja kuhu jäid ometi helilooja ja kostüümikunstniku auhinnad?

Tehnilised viperused – mõned arusaamatud montaažilõiked, ühe sissejuhatava klipi käivitamine kaks korda, vales kohas sisse ununenud mikrofon – on esimesel korral andestatavad. Nende arvel lõõpides õnnestus ka kogu õhtu kõige teravam vahepala, Mattias Naani hüsteeriliselt koomiline erialast huumorit harrastav kaameramees. Natuke valusam oli lugu üldise meeleolu loomisega. Päris Falloni või Kimmeli vaimus koomilist monoloogi olnuks alustuseks ehk palju oodata, ent eelnevalt suurepärase valikuna tundunud õhtujuht Katariina Tamm mõjus sageli kohmetu ja nõrgalt ettevalmistatuna. Kui eesti filmi suure nõrkusena on räägitud kõrgtasemel stsenaariumi puudumisest, siis seekord nappis õhtujuhil teravmeelset materjali. Tekst ei mõjunud Tamme omana, mida rõhutas kohati sassi läinud sõnajärg, ja kui teatritöö põhjal otsustada, siis ei olnud see tekst tema tase. Ei oskagi arvata, kellele tundusid huumorižanri põhjatu ämbri parimate paladena märkused „Botox on kogu riigis otsakorral“ või „Kanal 2 inimesed kolmandas reas“. Kiired vestlused ja ümarad küsimused võitjatega võinuks ka julgelt välja jätta. Saalist püüti reaktsioonina järjepidevalt kaadrisse väsinud ilmeid ja kriipssuid. Mõned killud olid ju täiesti heal tasemel, näiteks salvrättide jagamine, aga eriti pärast poliitiliselt laetud Oscarite galaõhtut jäi tekstitihe saade meelelahutuslikkuselt ikka äärmiselt tagasihoidlikuks.

Koos kaamerasilma püütud kivinägude ja tülpinud ilmetega riivasid silma rohked tühjad istmed Nordea kontserdimaja uhkes saalis – vist ainsas kohas, kus Eestis uhkeid üritusi korraldada saab. Kohal käinud ütlesid, et selle tingisid osalt reklaamipausid, mille pikkust publikule ei teatatud, ning kui paus oli läbi, ei lubatud tualetis või suitsul käinuid teleülekande huvides enam saali tagasi. Sama napp oli info ka nominentidele, kellel puudusid juhised kõne kestuse kohta. Tulemuseks suur kontrast energiast pakatavate ja enesekindlate etteastete (Hendrik Toompere jun, Joonas Hellerma) ja aitähiga piirdunud tummsuude vahel. Martin Luther Kingi ju ei oodatud ja isegi Triin Ruumeti nime kõlamine ühena oma filmi peategelastest lõhestas rõhutatud pidulikkuse meeldivalt, aga nii sümboolse esimese auhindamise puhul olnuks ootuspärane, et laureaadil on mõni sõna varuks ja vaataja saab inimese ja tema töö kohta rohkem teada.

Vaatajana tekkiski mul küsimus, kellele oli ülekanne mõeldud. Tohutu potentsiaaliga promoüritusel ei vaevutud õigupoolest tutvustama ühtki filmi ega saadet. Võitjate sageli krampliku lavale tuleku asemel võinuks esitada mõjusamaid kaadreid võitnud etteastetest, näidata parima sarja ja filmi kategoorias nomineeritud tööde tutvustavaid klippe, ja kui võitja oli lavale jõudnud, lisada paar sõna, millega tegu ning miks tema valituks oli osutunud. Informeerida saanuks vähemasti ekraanigraafika vahendusel, kes täpselt auhinda vastu võtma tuleb.

Õhtu lõpus BMWga lavale eskorditud Merlyn Uusküla tühi tinin „Raju reede“ (aitüma, Sven Lõhmus!) võttis ürituse sürrealistlikke ja risti vastukäivaid tundeid tekitanud meeleolu hästi kokku. Ühelt poolt on see võrratu „Päevade, mis ajasid segadusse“ võidukäiku arvestades temaatiliselt sobiv valik, teisalt aga muusikaliselt väljakannatamatu ja tõsiseltvõetavusele pretendeerival üritusel eriti kummastav. Saagu veel kord rõhutatud, et toredaid ja muhedaid momente jagus esimese katse kohta küll, sellise ürituse ja meie üha arvukamate talentide tunnustamise vajalikkuses vaevalt keegi kahtleb. Seda, mida järgmiseks aastaks kõrva taha panna ja paremini läbi mõelda, jagub aga küllaga.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!