Arvustus. Naivistlik antropoloog ({{commentsTotal}})

Liisa Kruusmägi. Pärastlõuna. Akrüül, lõuend, 2017.
Liisa Kruusmägi. Pärastlõuna. Akrüül, lõuend, 2017. Autor/allikas: Ave Taavet

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Liisa Kruusmäe näitus „Neetud!“ Vaala galeriis 9. II – 11. III.

„Kui nad esimest korda kõue müristamist kuulevad, võtavad nad kivi ja löövad sellega enesele kolm korda vastu pead, siis ei pidavat nad sel aastal peavalu saama.“ Sellise tähelepaneku tegi eestlaste profülaktilise ravipraktika kohta Johann Forselius 1880. aastal teoses „Eestlaste ebausu kommetest, viisidest ja harjumistest“1. Praegu absurdimaigulised nõuanded, seletused ja seosed on pärimusliku maailmavaate osa. Seda iseloomustavad mõtlemise poeetilisus, paindlikkus ja tähenduslikest sümbolitest täidetud taju.

Folklorist Dan Ben Amose järgi on folkloor „(väikeste) rühmade kunstipärane kommunikatsioon“2. Esteetilisus ja kommunikatiivsus on ka kõneka kunstiteose sünni eeldus. Selles kontekstis oli põnev lähemalt vaadata näitust „Neetud!“, kus Liisa Kruusmägi oli kujutava kunsti vahenditega uurinud ebausku, idioome ja hirme.

Ebausk on ikka olnud marginaalide pärusmaa. Juba sõna ise viib meid institutsionaliseeritud religioonide ja rahvausundi pingeväljale. Keskaegsete nõiaprotsesside kirjeldustes on nõidumise ja paganausuga seotud naised, vanad, ebahariliku välimuse või ühiskondliku kuuluvusega grupid3. Nõukogude ateistlikku propagandakirjandust läbib teaduslik-tehnilise ja religioosse maailmapildi vastandus, kusjuures ebausust on seal saanud religioossuse sünonüüm4. Kõigis sellistes käsitlustes on ebausk kahjulik ja hävima määratud nähtus, mis kuulub kultuuriliselt või ajaliselt kauge Teise juurde. Ometi on pärimusmaailm meie ümber endiselt olemas, pidevas muutumises ja uuesti loomises ega ilmuta kaugeltki väsimuse märke. Liisa Kruusmäe näitus oli selle järjekordne tõestus: arhailisi kombeid, keelendeid ja uskumusi oli ta kujutanud šikilt ja mänguliselt.

Ebausk on seotud elu ebakindlusega. Nii otsitaksegi autoriteeti inimesest väljaspool. Kui nõukogude käsitlustes olid ebausk ja religioossus seotud välise, ühiskonna ohutundega5, siis Kruusmäge on huvitanud eelkõige ebausu psühholoogilised tagamaad, hirm ja ebakindlus. Igaühe vabadus on tema käsitluses allutatud millelegi kõrgemale, tihti abstraktsele ja hõlmamatule. Kõige selgemini oli see tunnetatav eksponeeritud joonistustes ja maalides. Ebakindlad inimsuhted, foobiad ja kõhedus maailma varjatud poole ees on nendes teostes läbiv teema. Käsitletud aines ning tööde naivistlik ja värviküllane kujutluslaad on omavahel veidras kontrastis. Ometi pani just see dissonants näituse helisema ning tekitas vaatajas hõõruva ebamugavustunde.

Juhuslikkuse ja kõikvõimalike argiste objektide pillava kujutamise tõttu võib Liisa Kruusmäe loomingut nimetada ka antropoloogiliseks. Huvi inimese, teda ümbritseva kultuuri ja materiaalse keskkonna vastu kumab läbi kõigis ta teostes. Kunstniku loodud tüüpe ümbritseb värvikirev ja kaootiline argikeskkond. Tema tegelased pole vaevunud kunstniku küllatulekuks tuba koristama, nad ei ole nii-öelda iseenda parim versioon. Pigem vastupidi. Nad vedelevad mossis näoga voodis ja põrandal, logelevad vannis ja kohvikus, otsivad hubasust ja inimlikku kontakti. Ka Liisa Kruusmäe ja Janno Pikkati ühisprojekt „AWStuff“ on omamoodi antropoloogiline uurimus, mille aines on tänavalt kuuldud lausungid, kõnekatked ja tüüpolukorrad. Liisa Kruusmäe hea detailitaju ja kaasaelamise tõttu oma tegelastele on tema teosed ühtaegu peened ja üldistusjõulised.

Näitus „Neetud!“ esitas taas pärimuse ning tõlgendas seda. Nii nagu jutuvestmise puhul, nii loob näituselgi just publiku ja autori ühine kultuuriteadmine viljaka pinnase mitmete tõlgenduste sünniks. Endeliste olukordade taaslavastamine maalidel ning objektide ja heliinstallatsioonide vormis (maalitud kirju liblikas, video langeva tähega, kukkuv käomaal) põlistab need. Endelistest argipäeva imedest on saanud museaalid ning tavaellu lisandunud maagiline mõõde.

 

1 Johann Forselius, Eestlaste ebausu kombed, viisid ja harjumised. Eesti Kirjastus, Tartu 1914, lk 31.

2 Dan Ben-Amos, Toward a Definition of Folklore in Context. – The Journal of American Folklore 1971, vol 84, no 331, lk 3–15.

3 Juri Lotman, Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast. Varrak, Tallinn 2007, lk 55–61.

4 Vt nt Ivan Sergejev, Teadus ja ebausk. Pedagoogiline Kirjandus, Tallinn 1947; Pjotr Pavjolkin, Religioosne ebausk ja selle kahjulikkus. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1953.

5 „Religioosse ebausu levitamiseks kasutab kodanlik propaganda selliseid loodusõnnetusi nagu põud ja ikaldus, samuti ka ameerika-inglise imperialistide poolt ettevalmistatava uue maailmasõja ohtu“ (Pjotr Pavjolkin, Religioosne ebausk ja selle kahjulikkus, lk 145).

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.