Arvustus. Naivistlik antropoloog ({{commentsTotal}})

Liisa Kruusmägi. Pärastlõuna. Akrüül, lõuend, 2017.
Liisa Kruusmägi. Pärastlõuna. Akrüül, lõuend, 2017. Autor/allikas: Ave Taavet

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Liisa Kruusmäe näitus „Neetud!“ Vaala galeriis 9. II – 11. III.

„Kui nad esimest korda kõue müristamist kuulevad, võtavad nad kivi ja löövad sellega enesele kolm korda vastu pead, siis ei pidavat nad sel aastal peavalu saama.“ Sellise tähelepaneku tegi eestlaste profülaktilise ravipraktika kohta Johann Forselius 1880. aastal teoses „Eestlaste ebausu kommetest, viisidest ja harjumistest“1. Praegu absurdimaigulised nõuanded, seletused ja seosed on pärimusliku maailmavaate osa. Seda iseloomustavad mõtlemise poeetilisus, paindlikkus ja tähenduslikest sümbolitest täidetud taju.

Folklorist Dan Ben Amose järgi on folkloor „(väikeste) rühmade kunstipärane kommunikatsioon“2. Esteetilisus ja kommunikatiivsus on ka kõneka kunstiteose sünni eeldus. Selles kontekstis oli põnev lähemalt vaadata näitust „Neetud!“, kus Liisa Kruusmägi oli kujutava kunsti vahenditega uurinud ebausku, idioome ja hirme.

Ebausk on ikka olnud marginaalide pärusmaa. Juba sõna ise viib meid institutsionaliseeritud religioonide ja rahvausundi pingeväljale. Keskaegsete nõiaprotsesside kirjeldustes on nõidumise ja paganausuga seotud naised, vanad, ebahariliku välimuse või ühiskondliku kuuluvusega grupid3. Nõukogude ateistlikku propagandakirjandust läbib teaduslik-tehnilise ja religioosse maailmapildi vastandus, kusjuures ebausust on seal saanud religioossuse sünonüüm4. Kõigis sellistes käsitlustes on ebausk kahjulik ja hävima määratud nähtus, mis kuulub kultuuriliselt või ajaliselt kauge Teise juurde. Ometi on pärimusmaailm meie ümber endiselt olemas, pidevas muutumises ja uuesti loomises ega ilmuta kaugeltki väsimuse märke. Liisa Kruusmäe näitus oli selle järjekordne tõestus: arhailisi kombeid, keelendeid ja uskumusi oli ta kujutanud šikilt ja mänguliselt.

Ebausk on seotud elu ebakindlusega. Nii otsitaksegi autoriteeti inimesest väljaspool. Kui nõukogude käsitlustes olid ebausk ja religioossus seotud välise, ühiskonna ohutundega5, siis Kruusmäge on huvitanud eelkõige ebausu psühholoogilised tagamaad, hirm ja ebakindlus. Igaühe vabadus on tema käsitluses allutatud millelegi kõrgemale, tihti abstraktsele ja hõlmamatule. Kõige selgemini oli see tunnetatav eksponeeritud joonistustes ja maalides. Ebakindlad inimsuhted, foobiad ja kõhedus maailma varjatud poole ees on nendes teostes läbiv teema. Käsitletud aines ning tööde naivistlik ja värviküllane kujutluslaad on omavahel veidras kontrastis. Ometi pani just see dissonants näituse helisema ning tekitas vaatajas hõõruva ebamugavustunde.

Juhuslikkuse ja kõikvõimalike argiste objektide pillava kujutamise tõttu võib Liisa Kruusmäe loomingut nimetada ka antropoloogiliseks. Huvi inimese, teda ümbritseva kultuuri ja materiaalse keskkonna vastu kumab läbi kõigis ta teostes. Kunstniku loodud tüüpe ümbritseb värvikirev ja kaootiline argikeskkond. Tema tegelased pole vaevunud kunstniku küllatulekuks tuba koristama, nad ei ole nii-öelda iseenda parim versioon. Pigem vastupidi. Nad vedelevad mossis näoga voodis ja põrandal, logelevad vannis ja kohvikus, otsivad hubasust ja inimlikku kontakti. Ka Liisa Kruusmäe ja Janno Pikkati ühisprojekt „AWStuff“ on omamoodi antropoloogiline uurimus, mille aines on tänavalt kuuldud lausungid, kõnekatked ja tüüpolukorrad. Liisa Kruusmäe hea detailitaju ja kaasaelamise tõttu oma tegelastele on tema teosed ühtaegu peened ja üldistusjõulised.

Näitus „Neetud!“ esitas taas pärimuse ning tõlgendas seda. Nii nagu jutuvestmise puhul, nii loob näituselgi just publiku ja autori ühine kultuuriteadmine viljaka pinnase mitmete tõlgenduste sünniks. Endeliste olukordade taaslavastamine maalidel ning objektide ja heliinstallatsioonide vormis (maalitud kirju liblikas, video langeva tähega, kukkuv käomaal) põlistab need. Endelistest argipäeva imedest on saanud museaalid ning tavaellu lisandunud maagiline mõõde.

 

1 Johann Forselius, Eestlaste ebausu kombed, viisid ja harjumised. Eesti Kirjastus, Tartu 1914, lk 31.

2 Dan Ben-Amos, Toward a Definition of Folklore in Context. – The Journal of American Folklore 1971, vol 84, no 331, lk 3–15.

3 Juri Lotman, Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast. Varrak, Tallinn 2007, lk 55–61.

4 Vt nt Ivan Sergejev, Teadus ja ebausk. Pedagoogiline Kirjandus, Tallinn 1947; Pjotr Pavjolkin, Religioosne ebausk ja selle kahjulikkus. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1953.

5 „Religioosse ebausu levitamiseks kasutab kodanlik propaganda selliseid loodusõnnetusi nagu põud ja ikaldus, samuti ka ameerika-inglise imperialistide poolt ettevalmistatava uue maailmasõja ohtu“ (Pjotr Pavjolkin, Religioosne ebausk ja selle kahjulikkus, lk 145).

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: