Arvustus. Me musklis isamaa ({{commentsTotal}})

Kristjan Palusalu Autor: ETV

Uus raamat
Paavo Kivine
"Palusalu"
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus
335 lk.

Romulus Tiitusel on üks vahva följeton, mis peab olema 1936. aastast.

Jutustaja Toslemile vajub sisse sõber vürtspoodnik Parm, virutab vana jämeda pudeli lauale ja käsib sakuskat otsida, vägevad liigud tuleb teha.

Mille peale, Toslem küsima.

Jumaluke, kuldmedali peale, mees, imestab Parm, sa vaata, mis mehed me oleme, kõige kangemad maadlejad maailmas. Edasi tuleb veel rätsepmeister Press, kah olümpiavaimustust täis, iga pitsiga meenub meestele, millised kanged maadlejad nad ise nooruses olid. Läheb aga käesurumiseks, sõrmkoogu vedamiseks, kuni saabub proua Toslem ja olümplased lendavad ukse taha.

"Ja ega minugi käsi hästi käinud," lõpeb lugu.

Kuigi Tiitus viskas nalja, ridade vahelt paistab, et isegi mürgise puhkpüssiga leheneegri hinges särab. Palusalu tegi ära! Kuldmedalid! Veel enam, sakslasele. Tema oma maal. Mehed, siin jääb asunikust väheks, tuleb riigivanema peale rihtida. Meie musklid! Meie Palusalu! Meie Eesti!

Seda vaimustust kannab-annab käesolev raamat kenasti edasi. Eks ta ole. Kõigest 18 aastat olemas olnud riik on äkki maailma tipus. Ja kindlasti oli eriliseks palsamiks, et saksad said. Isegi veider praegu mõelda, kuidas enne Teist ilmasõda oli ikka sakslane see peamine paha eestlase mõttemaailmas. Võidupühana tähistatakse ju võitu landesveeri üle, mitte mõnda venelaste loputamist. Tea muidugi, kaua see kestab, võibolla tunnistatakse varemhiljem vihakõneks.

Ütleks nii, et kõikse ägedam osa raamatust algab leheküljel 117. Nii-öelda lisad. Kaasaegsete, sõprade, kambrikaaslaste, naise, venna mälestused on nagu mälestused ikka. Lihtsast talupoisist üleilma vägimeheks. Oli ikka hirmus tugev mees, seejuures aga tohutult heasüdamlik. Tõstis üksi kive, mis neljale üle jõu käisid. Päriselt juhtunud muinasjutud. Muidugi toredad, kasvõi juba selle loo pärast, et kuidas täpselt Palusalul käsi ära rikuti. Hästi tobe ja vähe kurb juhtum, niiöelda naljategemise käigus. Isegi paha hakkas.

Materjalide osa on niivõrd rokenroll, et lihtsalt sõidab üle. Peamiselt ajalehesõnumitest – kõva kübaraga vehkimine lgp Paavo Kivine suunas, kes viitsinud neid välja otsida – koos, mis annab möödaminnes hea pildi, kuis eesti keel hüpetega muutus. Matsch-sõna üksi juba on midagi.

Alguses on keegi Trossmann, Palusaluks eestistati alles 1935, noor ja tõenäoliselt andekas ning paljutõotav maadleja. Mida edasi, seda enam on lugudes õhinat, igasugu arutusi tulevikuvõimaluste üle. Hurraaisamaalisust: "Eesti sportlasele eesti nimi!", Pätsu aeg, mis parata. Pärast olümpiat minnakse muidugi täitsa pööraseks. Rokkstaar võib vaid unistada. Nagu vist ka praegune olümpiavõitja, et summad ikka vastu tuleks, tänavaid ääristaks. Erika Salumäe on vist pea ainuke peale Palusalu, kes ligilähedast vastuvõttu saanud, tundub.

Ja muidugi on tore, kuis olümpiavõitu rahaks tehakse. Kujutlege, näiteks, et kui Veerpalu oli veel kangelane, mitte dopingukahtlane – millal me neile norrakatest kitujatele kitli peale anname? - isik, oleks Liviko välja tulnud Veerpalu Valgega. No vat. Aga Palusalu nimelised paberossid tehti ära! Keelati kohe ära kah, et jõukarastusliikumisele ikka ei sobi. Tervisenatsid olid enne päris natse olemas.

Soome rindel üle mineku teema ja napilt valangust pääsemine ka lahti pajatatud. Moraal, õppigem soome keelt, et hõigata ikka ennast Viron pojaks, mitte Virun, põder võib pirun kuulda, solvuda, tule peale tõmmata.

Sõnaga, mina, absoluutselt spordikauge, elasin küll vaimustuse üle. Väga jõuline teos. 

Toimetaja: Valner Valme



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.