Arvustus. Me musklis isamaa ({{commentsTotal}})

Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu Autor/allikas: ETV

Uus raamat
Paavo Kivine
"Palusalu"
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus
335 lk.

Romulus Tiitusel on üks vahva följeton, mis peab olema 1936. aastast.

Jutustaja Toslemile vajub sisse sõber vürtspoodnik Parm, virutab vana jämeda pudeli lauale ja käsib sakuskat otsida, vägevad liigud tuleb teha.

Mille peale, Toslem küsima.

Jumaluke, kuldmedali peale, mees, imestab Parm, sa vaata, mis mehed me oleme, kõige kangemad maadlejad maailmas. Edasi tuleb veel rätsepmeister Press, kah olümpiavaimustust täis, iga pitsiga meenub meestele, millised kanged maadlejad nad ise nooruses olid. Läheb aga käesurumiseks, sõrmkoogu vedamiseks, kuni saabub proua Toslem ja olümplased lendavad ukse taha.

"Ja ega minugi käsi hästi käinud," lõpeb lugu.

Kuigi Tiitus viskas nalja, ridade vahelt paistab, et isegi mürgise puhkpüssiga leheneegri hinges särab. Palusalu tegi ära! Kuldmedalid! Veel enam, sakslasele. Tema oma maal. Mehed, siin jääb asunikust väheks, tuleb riigivanema peale rihtida. Meie musklid! Meie Palusalu! Meie Eesti!

Seda vaimustust kannab-annab käesolev raamat kenasti edasi. Eks ta ole. Kõigest 18 aastat olemas olnud riik on äkki maailma tipus. Ja kindlasti oli eriliseks palsamiks, et saksad said. Isegi veider praegu mõelda, kuidas enne Teist ilmasõda oli ikka sakslane see peamine paha eestlase mõttemaailmas. Võidupühana tähistatakse ju võitu landesveeri üle, mitte mõnda venelaste loputamist. Tea muidugi, kaua see kestab, võibolla tunnistatakse varemhiljem vihakõneks.

Ütleks nii, et kõikse ägedam osa raamatust algab leheküljel 117. Nii-öelda lisad. Kaasaegsete, sõprade, kambrikaaslaste, naise, venna mälestused on nagu mälestused ikka. Lihtsast talupoisist üleilma vägimeheks. Oli ikka hirmus tugev mees, seejuures aga tohutult heasüdamlik. Tõstis üksi kive, mis neljale üle jõu käisid. Päriselt juhtunud muinasjutud. Muidugi toredad, kasvõi juba selle loo pärast, et kuidas täpselt Palusalul käsi ära rikuti. Hästi tobe ja vähe kurb juhtum, niiöelda naljategemise käigus. Isegi paha hakkas.

Materjalide osa on niivõrd rokenroll, et lihtsalt sõidab üle. Peamiselt ajalehesõnumitest – kõva kübaraga vehkimine lgp Paavo Kivine suunas, kes viitsinud neid välja otsida – koos, mis annab möödaminnes hea pildi, kuis eesti keel hüpetega muutus. Matsch-sõna üksi juba on midagi.

Alguses on keegi Trossmann, Palusaluks eestistati alles 1935, noor ja tõenäoliselt andekas ning paljutõotav maadleja. Mida edasi, seda enam on lugudes õhinat, igasugu arutusi tulevikuvõimaluste üle. Hurraaisamaalisust: "Eesti sportlasele eesti nimi!", Pätsu aeg, mis parata. Pärast olümpiat minnakse muidugi täitsa pööraseks. Rokkstaar võib vaid unistada. Nagu vist ka praegune olümpiavõitja, et summad ikka vastu tuleks, tänavaid ääristaks. Erika Salumäe on vist pea ainuke peale Palusalu, kes ligilähedast vastuvõttu saanud, tundub.

Ja muidugi on tore, kuis olümpiavõitu rahaks tehakse. Kujutlege, näiteks, et kui Veerpalu oli veel kangelane, mitte dopingukahtlane – millal me neile norrakatest kitujatele kitli peale anname? - isik, oleks Liviko välja tulnud Veerpalu Valgega. No vat. Aga Palusalu nimelised paberossid tehti ära! Keelati kohe ära kah, et jõukarastusliikumisele ikka ei sobi. Tervisenatsid olid enne päris natse olemas.

Soome rindel üle mineku teema ja napilt valangust pääsemine ka lahti pajatatud. Moraal, õppigem soome keelt, et hõigata ikka ennast Viron pojaks, mitte Virun, põder võib pirun kuulda, solvuda, tule peale tõmmata.

Sõnaga, mina, absoluutselt spordikauge, elasin küll vaimustuse üle. Väga jõuline teos. 

Toimetaja: Valner Valme



Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.
Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku

Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale.

"Armastus""Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

FILM
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Arvustus. Poeet vastu tahtmist

Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil "Sõprus Bukowskiga" saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Jaan Undusk "Kirjandusministeeriumis"
Arvustus. Tuntud ja tundmatu Undusk

Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Arhitekt Ülar Mark ERRArhitekt Ülar Mark ERR
ERR.ee video: vestlusõhtu "Eesti arhitektid. Ülar Mark"

17. mail toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos seitsmes vestlusõhtu sarjast "Eesti arhitektid". Sellel korral oli publiku ees arhitekt Ülar Mark, kes tegeleb aktiivselt nii ruumide loomise, purjetamise kui ka joogaga.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk