Arvustus. Me musklis isamaa ({{commentsTotal}})

Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu Autor/allikas: ETV

Uus raamat
Paavo Kivine
"Palusalu"
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus
335 lk.

Romulus Tiitusel on üks vahva följeton, mis peab olema 1936. aastast.

Jutustaja Toslemile vajub sisse sõber vürtspoodnik Parm, virutab vana jämeda pudeli lauale ja käsib sakuskat otsida, vägevad liigud tuleb teha.

Mille peale, Toslem küsima.

Jumaluke, kuldmedali peale, mees, imestab Parm, sa vaata, mis mehed me oleme, kõige kangemad maadlejad maailmas. Edasi tuleb veel rätsepmeister Press, kah olümpiavaimustust täis, iga pitsiga meenub meestele, millised kanged maadlejad nad ise nooruses olid. Läheb aga käesurumiseks, sõrmkoogu vedamiseks, kuni saabub proua Toslem ja olümplased lendavad ukse taha.

"Ja ega minugi käsi hästi käinud," lõpeb lugu.

Kuigi Tiitus viskas nalja, ridade vahelt paistab, et isegi mürgise puhkpüssiga leheneegri hinges särab. Palusalu tegi ära! Kuldmedalid! Veel enam, sakslasele. Tema oma maal. Mehed, siin jääb asunikust väheks, tuleb riigivanema peale rihtida. Meie musklid! Meie Palusalu! Meie Eesti!

Seda vaimustust kannab-annab käesolev raamat kenasti edasi. Eks ta ole. Kõigest 18 aastat olemas olnud riik on äkki maailma tipus. Ja kindlasti oli eriliseks palsamiks, et saksad said. Isegi veider praegu mõelda, kuidas enne Teist ilmasõda oli ikka sakslane see peamine paha eestlase mõttemaailmas. Võidupühana tähistatakse ju võitu landesveeri üle, mitte mõnda venelaste loputamist. Tea muidugi, kaua see kestab, võibolla tunnistatakse varemhiljem vihakõneks.

Ütleks nii, et kõikse ägedam osa raamatust algab leheküljel 117. Nii-öelda lisad. Kaasaegsete, sõprade, kambrikaaslaste, naise, venna mälestused on nagu mälestused ikka. Lihtsast talupoisist üleilma vägimeheks. Oli ikka hirmus tugev mees, seejuures aga tohutult heasüdamlik. Tõstis üksi kive, mis neljale üle jõu käisid. Päriselt juhtunud muinasjutud. Muidugi toredad, kasvõi juba selle loo pärast, et kuidas täpselt Palusalul käsi ära rikuti. Hästi tobe ja vähe kurb juhtum, niiöelda naljategemise käigus. Isegi paha hakkas.

Materjalide osa on niivõrd rokenroll, et lihtsalt sõidab üle. Peamiselt ajalehesõnumitest – kõva kübaraga vehkimine lgp Paavo Kivine suunas, kes viitsinud neid välja otsida – koos, mis annab möödaminnes hea pildi, kuis eesti keel hüpetega muutus. Matsch-sõna üksi juba on midagi.

Alguses on keegi Trossmann, Palusaluks eestistati alles 1935, noor ja tõenäoliselt andekas ning paljutõotav maadleja. Mida edasi, seda enam on lugudes õhinat, igasugu arutusi tulevikuvõimaluste üle. Hurraaisamaalisust: "Eesti sportlasele eesti nimi!", Pätsu aeg, mis parata. Pärast olümpiat minnakse muidugi täitsa pööraseks. Rokkstaar võib vaid unistada. Nagu vist ka praegune olümpiavõitja, et summad ikka vastu tuleks, tänavaid ääristaks. Erika Salumäe on vist pea ainuke peale Palusalu, kes ligilähedast vastuvõttu saanud, tundub.

Ja muidugi on tore, kuis olümpiavõitu rahaks tehakse. Kujutlege, näiteks, et kui Veerpalu oli veel kangelane, mitte dopingukahtlane – millal me neile norrakatest kitujatele kitli peale anname? - isik, oleks Liviko välja tulnud Veerpalu Valgega. No vat. Aga Palusalu nimelised paberossid tehti ära! Keelati kohe ära kah, et jõukarastusliikumisele ikka ei sobi. Tervisenatsid olid enne päris natse olemas.

Soome rindel üle mineku teema ja napilt valangust pääsemine ka lahti pajatatud. Moraal, õppigem soome keelt, et hõigata ikka ennast Viron pojaks, mitte Virun, põder võib pirun kuulda, solvuda, tule peale tõmmata.

Sõnaga, mina, absoluutselt spordikauge, elasin küll vaimustuse üle. Väga jõuline teos. 

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: