Arvustus. The Weekndi filigraanne argipop ({{commentsTotal}})

The Weeknd
The Weeknd Autor/allikas: Facebook

Uus plaat
The Weeknd
"Starboy" (Republic)
7/10

Mustast popmuusikast on praegusel hetkel juba võimatu mööda vaadata. Hip-hop, RnB, soul ja disco on kõik teelahkmel kokku saanud ning žanripiirid ei oma enam algset tähendust. Drake, Anderson .Paak, Beyonce, Frank Ocean, Sampha, kohati isegi viimane Kanye ei nõua liigitust, nad teevad popi musta muusika reeglite järgi, tugeva autori käe ja maitsega. Isegi Ed Sheeran, punapäine Briti lembelaulik, soovib oma muusikas olla pisut must…

The Weeknd ei ole aga justkui kunagi sinna komplekti kuulunud. Kodutu hipsteri soeng, inisev hääl ja pigem nullindate RnB traditsioone järgiv maneer on hoidnud tema mingis nišis, ronides küll aeg-ajalt valguse kätte ("Can’t Feel My Face", "Wicked Games"), kuid astudes üldjuhul paar sammu teest kõrval. Noh, mida oleks üldse teha kommertsis albumiga "Trilogy", mis kestab ligi kolm tundi?

Uus, järjekorras juba neljas album tõestab aga vastupidist. See on superstaari plaat, mille iga nägu, kõla ja emotsioon on timmitud täpselt. Ei, mitte masinlikus-tehnitsistlikus poptööstuse mõttes, "Starboy" on näide just käsitöölase pühendumusest. Ühel hetkel maitsekas peo-house ("Rockin’"), järgmisel post-Jackson raadiodisko ("A Lonely Night") ja süntesaatoripunk ("False Alarm"). Iga lugu on individuaalselt paar kraadi üle vindi, et teenida tugevamat tervikut.

Plaati iseloomustab pop-kitš, kus iga löök on täpne ja kaalutud ning klišeedemeri ei löö lainetena üle pea, vaid tabab täpselt õiget punkti. Kuigi nii helikeele kui produktsiooni poolest tundub "Starboy" tihe ja maksimalistlik, on seal samal ajal näha ka tugevat sõela ja julgust lihtsustada.

Õhku on piisavalt, et muusika oleks kergesti seeditav, raadiosõbralik, kõrva paitav. See kõlab banaalselt, aga The Weeknd on lihvinud nurgad maha, muutudes meeldivalt ümaraks. Mahedus ja kerglane olek on antud juhul voorus, The Weeknd ei esita kuulajale nõudmisi, vaid laskub pigem samale tasemele, tehes omapoolseid järelandmisi.

Sealt lähtub samas ka albumi suurim miinus, kuna kohati hakkab popihaamer liiga tugevalt virutama. Lood "Ordinary Life" ja "Nothing Without You" kriiskavad, lärmavad, karjuvad, virutavad naiivse ja lollaka bassiga vastu pead ja tõmbavad liialt tähelepanu. See lõhub tervikut ja mõjub asjatuna. Ühest küljest saanuks öelda selle kohta "tark raadiopop", aga need hetked toovad välja selle leegiheitjate, tantsutüdrukute ja hullunud naisfännide vahel kargava staari. Kellele meeldib, kellele mitte, minu arust lihtsalt lati alt läbijooksmine.

Samas on hämmastav, et The Weeknd suudab täita ligi 18-loolise albumi ilma eriliste kaasvokalistide ja -autoriteta (olgu, Lana del Rey ja Kendrick Lamar sobivad siiski valatult). Mustas muusikas on see viimasel ajal suur haruldus, on justkui eeldus, et plaadile tuleb kaasata kümneid artiste, et anda viimane vunk. "Starboy" on aga ilma selletagi varieeruv ja mitmekülgne, The Weeknd ei oskagi üllataval kombel ainult iniseda, kohati ta karjub, on isegi hetki, kus laulab ilusa häälega. Ausalt.

Albumi tähelepanuväärseim kaasautor on aga Daft Punk ("I Feel It Coming", "Starboy"), kes on jätnud sinna tugeva jälje. "Starboy" olekski justkui edasiarendus või parandatud versioon sellest, mis läks valesti Daft Punki plaadiga "Random Access Memories". Siingi on südames tugevad sündid ja voogavad meloodiad, aga muusika on loogilisem ja ajakohasem.

Teatud mõttes ongi "Starboy" ajastu märk, sama ideed kannab enda värske plaadiga ka Drake ("More Life"). Mööda hakkab saama singlite ajastu - kui aastakümneid on artist suunanud enda kommertspaueri albumi mõne loo peale, siis nüüd hakkavad rokkima albumid. Kümme, viisteist, isegi kakskümmend lugu võivad vabalt kogu täiega end tabelitesse murda. Ja seda on juhtunud, Drake’i plaat jõudis tervikuna Billboardi, samamoodi The Weeknd. Isegi skitid, üksikuna justkui tühised lood murravad singlitabelitesse. Käes on albumite ajastu.

Tegu võiks olla põhimõtteliselt perfektse albumiga, kui The Weekendil oleks veel pisut rohkem julgust seda kõike kokku tõmmata. 18 lugu on veidi liiga suur tükk ning seda on tunda, sest pealtnäha täiuslik tervik siiski logiseb lähemal vaatlusel siit-sealt.

Kiiduväärt näide siiski sellest, kui mitmenäoline võib üks popalbum olla.

Lõpetuseks paneks hoopis ühe toreda mash-up'i. Sari "Stranger Things" kohtub The Weekndi ja Daft Punkiga:



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.