"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks ({{commentsTotal}})

"Häiritud normaalsus" Autor/allikas: Kaader treilerist

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

"Perm-36. Mõtisklus" (Venemaa)
Režissöör: Sergei Kachkin

 "Vangilaagritest, mida Stalini režiimi ajal hakati mööda Siberit laiali paigutama, on ainult üks kompleks küllalt terviklikult säilinud, ning selles filmi tegevus toimubki," selgitas Margus Haav "OP-is" ja tõdes, et lugu saab poole filmi pealt täiesti uue pöörde. "Tulevad asjalikud ja pühendunud mehed punalippudega, seisavad selle koonduslaagri kõrval ning väidavad tõsimeeli, et sellist asja ei ole olnud, see on lihtsalt provokatsioon," sõnas ta ja lisas, et neokommunistidel jätkub sellise asja võitmisest kas lollust või tõelist pühendumust.

"Need, kes hüppavad" (Taani)
Režissöörid: Estephan Wagner, Moritz Siebert, Abou Bakar Sidibe

"Tegu on väga erilise, võimsa ja emotsionaalse filmiga, mis puudutab poliitiliselt väga rasket teemat," ütles antropoloog Carlo Cubero ja selgitas, et filmi sündmused leiavad aset Marokos. "Marokos asub Hispaania enklaav, linn nimega Melilla, kuhu lähevad sageli Aafrika migrandid, kes tahavad suunduda Euroopasse," sõnas ta ja lisas, et kui oled üle tara saanud ja Melillas sees, siis oled juba põhimõtteliselt Euroopas. "Võid paluda asüüli ja saad hakata taotlema ametlikku elamisluba."

Cubero sõnul seisneb filmi erilisus selles, et operaatoriks oli üks migrant ise. "Üks inimene, kes elas laagris, sai filmi tegijatelt kaamera ning tänu sellele pakub "Need, kes hüppavad" elamust, milleni minu arvates ei pääse ükski ajakirjanik või filmitegija," kinnitas ta ja tõdes, et see on lugu otse inimestelt. "Mees ise jutustab oma lugu, samal ajal pingutades oma eesmärgi saavutamise nimel."

"Häiritud normaalsus" (Taani)
Režissöör: Christian Sonderby Jepsen

"Tegemist on Taani filmiga, mille peaosas on 24-aastane Jacob, kes põeb haigust, mida kutsutakse tserebraalparalüüsiks," ütles Margus Haav ja nentis, et kui mõelda, et hoolimatus on omane eelkõige postsovetlikule ühiskonnale, siis filmis selgub, et see pole tõsi. "Jacob kõnnib ühel Kopenhaageni kesksetest väljakutest ja see haigus on selline, et aeg-ajalt keha ei kuula lihtsalt sõna, ta kukub maha pikali ja keegi ei aita teda püsti," sõnas Haav ja lisas, et seda on väga kurb vaadata. "Ei teki üldse küsimustki, et sellel noorel mehel hakkab peas keerlema küsimus, kas temasugusel ongi üldse õigus elada."

Maailmafilmi festival toimub Tartus 20. märtsist kuni 25. märtsini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: