"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks ({{commentsTotal}})

"Häiritud normaalsus" Autor/allikas: Kaader treilerist

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

"Perm-36. Mõtisklus" (Venemaa)
Režissöör: Sergei Kachkin

 "Vangilaagritest, mida Stalini režiimi ajal hakati mööda Siberit laiali paigutama, on ainult üks kompleks küllalt terviklikult säilinud, ning selles filmi tegevus toimubki," selgitas Margus Haav "OP-is" ja tõdes, et lugu saab poole filmi pealt täiesti uue pöörde. "Tulevad asjalikud ja pühendunud mehed punalippudega, seisavad selle koonduslaagri kõrval ning väidavad tõsimeeli, et sellist asja ei ole olnud, see on lihtsalt provokatsioon," sõnas ta ja lisas, et neokommunistidel jätkub sellise asja võitmisest kas lollust või tõelist pühendumust.

"Need, kes hüppavad" (Taani)
Režissöörid: Estephan Wagner, Moritz Siebert, Abou Bakar Sidibe

"Tegu on väga erilise, võimsa ja emotsionaalse filmiga, mis puudutab poliitiliselt väga rasket teemat," ütles antropoloog Carlo Cubero ja selgitas, et filmi sündmused leiavad aset Marokos. "Marokos asub Hispaania enklaav, linn nimega Melilla, kuhu lähevad sageli Aafrika migrandid, kes tahavad suunduda Euroopasse," sõnas ta ja lisas, et kui oled üle tara saanud ja Melillas sees, siis oled juba põhimõtteliselt Euroopas. "Võid paluda asüüli ja saad hakata taotlema ametlikku elamisluba."

Cubero sõnul seisneb filmi erilisus selles, et operaatoriks oli üks migrant ise. "Üks inimene, kes elas laagris, sai filmi tegijatelt kaamera ning tänu sellele pakub "Need, kes hüppavad" elamust, milleni minu arvates ei pääse ükski ajakirjanik või filmitegija," kinnitas ta ja tõdes, et see on lugu otse inimestelt. "Mees ise jutustab oma lugu, samal ajal pingutades oma eesmärgi saavutamise nimel."

"Häiritud normaalsus" (Taani)
Režissöör: Christian Sonderby Jepsen

"Tegemist on Taani filmiga, mille peaosas on 24-aastane Jacob, kes põeb haigust, mida kutsutakse tserebraalparalüüsiks," ütles Margus Haav ja nentis, et kui mõelda, et hoolimatus on omane eelkõige postsovetlikule ühiskonnale, siis filmis selgub, et see pole tõsi. "Jacob kõnnib ühel Kopenhaageni kesksetest väljakutest ja see haigus on selline, et aeg-ajalt keha ei kuula lihtsalt sõna, ta kukub maha pikali ja keegi ei aita teda püsti," sõnas Haav ja lisas, et seda on väga kurb vaadata. "Ei teki üldse küsimustki, et sellel noorel mehel hakkab peas keerlema küsimus, kas temasugusel ongi üldse õigus elada."

Maailmafilmi festival toimub Tartus 20. märtsist kuni 25. märtsini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.