Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad ({{commentsTotal}})

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Laurentsius alustas 25 aastat tagasi maastikumaaliga ja nüüd on ta seal mingis mõttes tagasi. Miks maastiku juurde tagasi pöörduda, küsis "OP".

"Maastikumaal on mulle alati südamelähedane olnud. Ma olen lihtsalt vahepeal teistele radadele läinud. Mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad. Viimati olid näiteks lillepildid, enne seda portreed. Ma võtan selle žanri ette ja proovin sellest teha midagi, mis toimiks kaasaegses kunstis," rääkis Laurentsius.

Vaal galeriis on vahemikus 17. märts kuni 13. aprill avatud Laurentsiuse näitus "Roosa puu", kus ta esitleb ühte portreed ja ühte lillemaali varasemast ajast, et illustreerida seda, mis eelnes. Kõiki uusi teoseid võib liigitada loodusmaalideks ning see on kunstniku järjekordne eksperiment, et ergastada ja läikima lüüa üks tolmumaiguline žanr.

Tiit Pääsuke rääkis, et Laurentsius kasutab neis maalides kõiki vahendeid, mida ta omal ajal koolis õppis.

"See käekiri on tuttav ja need vahendid on niisugused, mida tänapäeval noored kunstnikud ei kasuta. Tol ajal olid maalikateedris veel mõned akadeemilise koolkonna esindajad nagu professor Viidalepp ja olid ka moodsad mehed nagu Ando Keskküla. See tähendas, et mees sai korraliku tehnilise hariduse. Tänapäeva maal on lapidaarne ja kerge vaadata, aga raske aru saada. Tema pilt on suhteliselt raske vaadata, aga kerge aru saada," kõneles Pääsuke Laurentsiuse loomingust.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "OP"



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Ivar Veermäe. Replica. 2017

Kumu blogi: Eesti kunst Brüsselis ja Roomas

Kahe näituse omavaheline keemia: kui "Ekraani arheoloogia" panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mäe näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: