Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile ({{commentsTotal}})

Näitleja Lembit Ulfsak.
Näitleja Lembit Ulfsak. Autor/allikas: ERR/llis Vets

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Eile lahkus meie hulgast armastatud lavastaja, teatri- ja filminäitleja Lembit Ulfsak.

Lembit Ulfsak lõpetas 1966. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu, kursusekaaslasteks Ene Järvis, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Kaarel Kilvet, Liis Bender, Rein Laos, Väino Uibo, Kristi Teemusk jt. Ta töötas näitlejana 1969–1978 Noorsooteatris, 1978–1985 (vaheaegadega) Draamateatris, aastatel 1985–1994 oli näitleja ja lavastaja Tallinnfilmis ja alates 1994. aastast töötas taas Eesti Draamateatris.

Lembit Ulfsaki näitlejatee sai alguse murrangulistel aegadel teatris. Üks esimestest avalikest ülesastumistest oli 1969. aasta Suitsu-õhtul. Noorsooteatri-aastate olulisemate tööde sekka kuuluvad rollid nagu Indrek (Tammsaare, Panso, Küla „Inimene ja revolutsioon“,1970), Kuningas (Anouilh „Becket ehk Jumala au“, 1972), Oliver (Segali, Härmi ja Rummo „Oliver ja Jennifer“, 1972). 1994. aastast tänaseni oli Ulfsak Eesti Draamateatri näitleja. Sellest pikast ajast meenutame mitmekülgset rollide galeriid: Punttila (Brechti „Härra Punttila ja tema sulane Matti“, 1994), Yvan (Reza „Kunst“, 1998), Mushnik (Menkeni „Väike õuduste pood“, 2000), Willy Loman (Milleri „Müügimehe surm“, 2006), Stammgast (Kõivu „Lõputu kohvijoomine“, 2008) jt. Mängukavas olid veel „Eesti matus“ (2002), „Augustikuu“ (2010) ning „Vennad Karamazovid“ (2015). Viimased rollid sündisid külalisena Tallinna Linnateatris Adolf Šapiro lavastuses „Tagasitulek isa juurde“ (2015) ning koduteatris Juhan Ulfsaki lavastuses „Kaart ja territoorium“ (2015). Pikkade teatriaastate sisse mahtus ka mitu lavastajatööd.

Lembit Ulfsak mängis ligi sajas filmis nii Eestis kui mujal („Ukuaru“, 1973; „Legend Ulenspiegelist“, 1976; „31. osakonna hukk“, 1980; „Kapten Granti otsinguil“, 1985; „Doktor Stockmann“, 1988; „Ma pole turist, ma elan siin“, 1989; „Ainult hulludele ehk halastajaõde“, 1990; „Tulivesi“, 1994; „Mina olin siin“, 2008; „Mandariinid“, 2013; „Vehkleja“, 2015 jpt). Ulfsakit armastati ka rollide eest lastefilmides („Arabella, mereröövli tütar“, 1993; „Hüvasti, Mary Poppins“, 1983; „Röövlirahnu Martin“, 2005; „Väikelinna detektiivid“, 2013), samuti andis ta oma hääle paljudele animafilmitegelastele („Lotte“ filmid, „Jääaja“ filmid jne). Lisaks kinofilmidele tegi Lembit Ulfsak kaasa telelavastustes, seriaalides ja kuuldemängudes. Näitlejatöö kõrvalt lavastas ka ise kaks filmi – „Keskea rõõmud“ (1986) ja „Lammas all paremas nurgas“ (1992).

Ulfsaki tööd näitlejana on tunnustatud mitmete näitlejapreemiatega: hooaja näitlejapreemia („Oliver ja Jennifer“, „Becket ehk Jumala au“ Noorsooteatris, 1973),

II järgu näitlejapreemia („Ljubov Jarovaja“ Draamateatris, 1978), Näitlejate Liidu aastapreemia (2003), Eesti teatri meespeaosa aastaauhind Willy Lomani rolli eest „Müügimehe surmas“ (2007), Baltic Star auhind rahvusvaheliselt teatrifestivalilt Baltiiski Dom (2015).

2012 hääletati Ulfsak Eesti filmi sajandiauhinna (sajandi meestäht) vääriliseks. Jaanuaris 2015 nomineeriti Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“, milles Lembit Ulfsak mängis peaosa, parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele ja Oscarile. Aastal 2016 kandideeris Kuldgloobusele aga Soome-Eesti-Saksamaa ühistööna valminud “Vehkleja”, kus Ulfsak samuti kaasa tegi. Ulfsaki viimane filmitöö oli roll AJ Annila filmis „Igitee“ (Soome-Eesti-Rootsi), mis valmib Soome Vabariigi 100. aasta juubeliks. 2017. aasta alguses pälvis Lembit Ulfsak riikliku kultuuri elutööpreemia.

 

Eesti Draamateater

Tallinna Linnateater

Eesti Filmi Instituut

Eesti Teatriliit

Eesti Kinoliit

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Filmitööstuse Klaster

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Pimedate Ööde Filmifestival

Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia lavakunstikool

Kultuuriministeerium

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.