"MI" otsis muusikat autovaruosadest ja elektroonikast
Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.
Autolammutusest kontserdisaali
Kontserdi kontseptsiooni loonud dirigent Olari Eltsi sõnul laenati pealkiri „Alternatiivne energia“ Mason Batesi samanimeliselt teoselt 1930ndatest. „Samas on see ka muidugi suurem metafoor. Kui mängime uuemat muusikat, on tähtis, et energia on teistsugune,“ sõnab Elts.
Lisaks tehnilistele lisadele muutis ERSO kontserdi haruldaseks löökpillide valik. Nimelt olid laval autolammutusest saadud suuremad ja väiksemad metalljurakad, millest Vambola Krigul helisid välja meelitas. Kuidas need kõlasid, näeb ERSO videost.
„MI-s“ tutvustas Krigul seda kummalist pilliparki nii: „Alustame summutist. Minu meelest on täitsa kena hääl ja võiks nagu muusikainstrumendina kasutust leida küll. Ta küll pisut ajab tahma välja ja pärast peab koristama kõvasti,“ sõnab Krigul. Veel esitleb ta suurt vedru, mis erinevalt summutist on juba aastakümneid klassikaliste instrumentide seas kasutusel ja kõlab ilusti.
Arvuti tagant orkestri juurde
Ideeliselt kattus ERSO kontsert saksa DJ Henrik Schwartzi loometegevusega, mida mees käis Tallinnas esitlemas märtsikuus. Schwartz näeb alternatiivsust oma kultuuriruumi perspektiivist ja sestap seostub sõna „alternatiivne“ talle 30 aasta taguse Saksamaa ühiskondliku aruteluga keskkonna reostamisest ja tuumajaamadest. „Keskkonnast hoolimine polnud siis oluline. Sõitsid lihtsalt autoga ja reostasid. Siis see oli alternatiivne mõtteviis mõelda loodusest, loomadest ja teistest,“ selgitab Schwartz. Tema sõnul on keskkonnasõbralik maailmavaade nüüdseks valdav ja seega on ka sõna „alternatiivne“ kaotanud oma mõju.
Teisalt leiab Schwartz, et alternatiivsest energiast on mõtet rääkida küll, just nagu tegi ERSO kontsert. „Kui öelda „alternatiivne energia“, siis see on midagi muud kui lihtsalt „alternatiivne“. Alternatiivne energia oleks nagu teine perspektiiv millelegi ja ühtlasi miski, mis on laetud energiaga. Viis saada energiat,“ sõnab Schwartz.
40ndates eluaastates Schwartz on tänaseks tegelenud elektroonilise muusikaga juba 25 aastat. „Olin selles analoogmaailmas, süntesaatorites, arvutites, tarkvarades ja mingil hetkel see tüütas mind ära. Mõtlesin, et oleks huvitav kasutada akustilisi pille muusika allikana süntesaatori asemel ja töödelda neid digitaalsete tööriistadega,“ kirjeldab Schwartz oma loomingulist suunamuutust. Arvuti rolliks jäi seega komponeerimine, mitte enam helide loomine. Enda rõõmuks leidis Schwartz ka orkestri, kes oli „piisavalt hulljulge, et midagi sellist mängida“ ja nii see teema hargnema hakkas.
Schwartz tunnistab, et klassikalise taustaga muusikute kaasamiseks pidi ta ise väga palju juurde õppima. „Ma polnud õppinud muusikateooriat, tegutsesin kuulmise põhjal. See oli ühest küljest hea, teisalt mitte nii väga, kui hakkad koostööd tegema muusikutega, kes on õppinud neid asju. Sest nendega tuleb suhelda. Orkestri puhul läheb kõik kähku väga keeruliseks ning sa pead olema teadlik oma tegemistest, ei saa niisama kulgeda 50 inimesega,“ selgitab Schwartz.
Schwartz loodab, et elektroonika põimimine orkestrimuusikaga ning üleüldine uue ja vana kombineerimine aitab klassikalisel muusikal tõusta ühiskonnas kesksemale kohale. Ta leiab, et muusika kaudu saab väljendada teemasid, mida inimesed ei oska või ei saagi sõnastada. „Mulle tundub, et tuumprobleem on kapitalism. Osa inimesi kahmab liiga palju raha ja teised mitte. Ma ei oska sellega midagi peale hakata. Sellele küsimusele vastamiseks on vaja ruumi. On vaja vajutada pausinuppu ja peatuda. Vastutavatel inimestel pole aega, neile ei anta rahu. Seda saab ehk muusika teha – me saame vastata nendele küsimustele abstraktselt,“ usub Schwartz.
Toimetaja: Valner Valme