Tartu kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise
Tartu kunstimuuseumis avati muuseumi rikkalikke kogusid tutvustav näitus "Kehakeeles", mis uurib keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo.
Tiina Abeli kureeritud näitus koondab pea kaheksakümne kunstniku tööd, teiste hulgas on väljapanekul näiteks Adamson-Ericu, Olev Subbi ja Eduard Wiiralti looming, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuraatori sõnul kutsuvad eri aegade tõlgendused kehast ja kehalisusest üles mõtisklema kehaideaalide, kehalise ja vaimse iseolemise ning nilbuse ja siivsuse üle.
"Tegelikult kõik ühiskonnad on kehtestanud alasti keha vaatamiseks ka oma režiimi, põhimõtted ning moraaliprintsiibid," sõnas kuraator Tiina Abel ja nentis, et alasti keha oli 19. sajandi patriarhaalses ühiskonnas siivutu. "Aga kui alasti keha oli tõstetud kunsti valda, siis ta muutus omamoodi siivsaks, sündsaks," selgitas ta.
Näitus uurib ka eneseväljenduse mitteverbaalset osa nii kunstis kui ka igapäevaelus. Kuraatori sõnul osutab näitus keha erilisele kohale inimese enesemääratlemisel ja emotsioonide väljendamisel. "Tegelikult kehakeel on andnud maalikunstile kui muidu tummale kunstiliigile kõnevõime," nentis Abel.
Kuraatori sõnul võiks näitus olla nii kunstiklassikaga taaskohtumise, ent ka uute eluhoiakutega silmitsi seismise paigaks.
Näitus "Kehakeeles" jääb Tartu kunstimuuseumis avatuks kuni 29. oktoobrini.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Aktuaalne kaamera"