Peeter Helme soovitab: raamat leiutamisest
Piret Mäeniit, Arko Olesk, "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad"
Kirjastus Tänapäev
Kas Eesti on leiutajate maa? Tahaks ju uskuda, et on. Iga maa elanikud tahaksid vist seda oma kodumaast uskuda. Mäletan, et ühes intervjuus ajakirjale Der Spiegel väitis näiteks Rumeenia peaminister Victor Ponta, et paljud küll ei tea, kuid keskkütteradiaator olla leiutatud Rumeenias ja üleüldse... Nojah, Vikipeedia seda väidet ei kinnita, aga peaminister on peaminister...
Ajakirjanikud Piret Mäeniit ja Arko Olesk lähenevad oma raamatus "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad" teemale siiski teaduspõhisemalt. Nagu kuulaja märkab, ei sisaldu pealkirjas sõna "leiutis", vaid palju laiema tähendusega "leidus", mis tähendab nii leiutist kui midagi, mis on lihtsalt üles leitud, kuigi on alati olemas olnud.
Ja nii paraku ongi, et Eestis leidub küll paljut ning nagu Mäeniit ja Olesk jutustavad, on sellest paljust päris omajagu ka üles leitud, kuid tõelisi leiutisi kui mingit probleemi lahendavat toodet või protsessi, kipub olema vähevõitu. Midagi pole öelda – alalhoidlik maa, tasane rahvas... Ei kipu leiutama.
Tõsi, "Head Eesti asjad" algab üsna hoogsalt – kohe sukeldutakse nüüdismaailma moodsatesse asjadesse. Teose esimene artikkel räägib Skype'ist, teine internetipõhisest vabakasutusega inseneriplatvormist GrabCAD, kolmas targast lillepotist Click And Grow, neljas rahavahetuslahendusest TransferWise ja viies geenitehnoloogiast. Kõik uudistest tuntud asjad.
Ja kõik ka erineva tasemega artiklid ning, mis siin salata, ka erineva tasemega leiutised, alates tõelistest edulugudest nagu Skype, GrabCAD või tark lillepott kuni täieliku fopaani geenitehnika valdkonnas.
Alles edasi jätkab raamat vanemate ja ka filosoofilisemate asjadega. Muidugi leiame siit Õ-tähe, samuti Eesti astronoomide saavutused, raamatu kolmandas peatükis pealkirjaga "Ihulised asjad" võetakse ette Tartu Ülikooli ajaloo ilu – meditsiiniteaduse suurkujud ning nende avastused, mille osas pole tõesti vinguda midagi: need mehed ja nende saavutused on kindlalt maailma teadusloo esirinnas.
Raamat ongi jagatud peatükkideks, igaüks omakorda temaatilisteks artikliteks. Artiklid ise erinevad paljuski, kuigi tundub, et neid on püütud suruda ühtsesse formaati. Et kirjeldatavad nähtused ise erinevad, pole see alati õnnestunud ning alati ei ole saanud autorid kasutada ühesugust lähenemist, kus algul on juttu leiutisest või avastusest, seejärel eraldi tema avastaja elukäigust.
"Head Eesti asjad" mõjub siiski natuke ebaühtlaselt ning torkab silma, et mõni nähtus on autoritele olnud südamelähedasem, teine vähem. Vahel annab lausa tunda, et autorid ei saa ka ise hästi aru, millest juttu – mistõttu jääb see segaseks ka lugejale. Nõnda võib öelda, et "Head Eesti asjad" jätab pisut kiirustava mulje, kuigi raamatul on tugevaid külgi: selge temaatiline jaotus, püüe kõikehõlmavusele ning, mis teeb teose mugavalt kasutatavaks, aineregister ja isikunimede register.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio