Peeter Helme soovitab: raamat leiutamisest ({{commentsTotal}})

Noored leiutajad said ülesandeks valmistada hõljukiga sarnase sõiduriista mudel.
Noored leiutajad said ülesandeks valmistada hõljukiga sarnase sõiduriista mudel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Piret Mäeniit, Arko Olesk, "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad"
Kirjastus Tänapäev

Kas Eesti on leiutajate maa? Tahaks ju uskuda, et on. Iga maa elanikud tahaksid vist seda oma kodumaast uskuda. Mäletan, et ühes intervjuus ajakirjale Der Spiegel väitis näiteks Rumeenia peaminister Victor Ponta, et paljud küll ei tea, kuid keskkütteradiaator olla leiutatud Rumeenias ja üleüldse... Nojah, Vikipeedia seda väidet ei kinnita, aga peaminister on peaminister...

Ajakirjanikud Piret Mäeniit ja Arko Olesk lähenevad oma raamatus "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad" teemale siiski teaduspõhisemalt. Nagu kuulaja märkab, ei sisaldu pealkirjas sõna "leiutis", vaid palju laiema tähendusega "leidus", mis tähendab nii leiutist kui midagi, mis on lihtsalt üles leitud, kuigi on alati olemas olnud.

Ja nii paraku ongi, et Eestis leidub küll paljut ning nagu Mäeniit ja Olesk jutustavad, on sellest paljust päris omajagu ka üles leitud, kuid tõelisi leiutisi kui mingit probleemi lahendavat toodet või protsessi, kipub olema vähevõitu. Midagi pole öelda – alalhoidlik maa, tasane rahvas... Ei kipu leiutama.

Tõsi, "Head Eesti asjad" algab üsna hoogsalt – kohe sukeldutakse nüüdismaailma moodsatesse asjadesse. Teose esimene artikkel räägib Skype'ist, teine internetipõhisest vabakasutusega inseneriplatvormist GrabCAD, kolmas targast lillepotist Click And Grow, neljas rahavahetuslahendusest TransferWise ja viies geenitehnoloogiast. Kõik uudistest tuntud asjad.

Ja kõik ka erineva tasemega artiklid ning, mis siin salata, ka erineva tasemega leiutised, alates tõelistest edulugudest nagu Skype, GrabCAD või tark lillepott kuni täieliku fopaani geenitehnika valdkonnas.

Alles edasi jätkab raamat vanemate ja ka filosoofilisemate asjadega. Muidugi leiame siit Õ-tähe, samuti Eesti astronoomide saavutused, raamatu kolmandas peatükis pealkirjaga "Ihulised asjad" võetakse ette Tartu Ülikooli ajaloo ilu – meditsiiniteaduse suurkujud ning nende avastused, mille osas pole tõesti vinguda midagi: need mehed ja nende saavutused on kindlalt maailma teadusloo esirinnas.

Raamat ongi jagatud peatükkideks, igaüks omakorda temaatilisteks artikliteks. Artiklid ise erinevad paljuski, kuigi tundub, et neid on püütud suruda ühtsesse formaati. Et kirjeldatavad nähtused ise erinevad, pole see alati õnnestunud ning alati ei ole saanud autorid kasutada ühesugust lähenemist, kus algul on juttu leiutisest või avastusest, seejärel eraldi tema avastaja elukäigust.

"Head Eesti asjad" mõjub siiski natuke ebaühtlaselt ning torkab silma, et mõni nähtus on autoritele olnud südamelähedasem, teine vähem. Vahel annab lausa tunda, et autorid ei saa ka ise hästi aru, millest juttu – mistõttu jääb see segaseks ka lugejale. Nõnda võib öelda, et "Head Eesti asjad" jätab pisut kiirustava mulje, kuigi raamatul on tugevaid külgi: selge temaatiline jaotus, püüe kõikehõlmavusele ning, mis teeb teose mugavalt kasutatavaks, aineregister ja isikunimede register.

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.