Peeter Helme soovitab: raamat leiutamisest ({{commentsTotal}})

Noored leiutajad said ülesandeks valmistada hõljukiga sarnase sõiduriista mudel.
Noored leiutajad said ülesandeks valmistada hõljukiga sarnase sõiduriista mudel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Piret Mäeniit, Arko Olesk, "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad"
Kirjastus Tänapäev

Kas Eesti on leiutajate maa? Tahaks ju uskuda, et on. Iga maa elanikud tahaksid vist seda oma kodumaast uskuda. Mäletan, et ühes intervjuus ajakirjale Der Spiegel väitis näiteks Rumeenia peaminister Victor Ponta, et paljud küll ei tea, kuid keskkütteradiaator olla leiutatud Rumeenias ja üleüldse... Nojah, Vikipeedia seda väidet ei kinnita, aga peaminister on peaminister...

Ajakirjanikud Piret Mäeniit ja Arko Olesk lähenevad oma raamatus "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad" teemale siiski teaduspõhisemalt. Nagu kuulaja märkab, ei sisaldu pealkirjas sõna "leiutis", vaid palju laiema tähendusega "leidus", mis tähendab nii leiutist kui midagi, mis on lihtsalt üles leitud, kuigi on alati olemas olnud.

Ja nii paraku ongi, et Eestis leidub küll paljut ning nagu Mäeniit ja Olesk jutustavad, on sellest paljust päris omajagu ka üles leitud, kuid tõelisi leiutisi kui mingit probleemi lahendavat toodet või protsessi, kipub olema vähevõitu. Midagi pole öelda – alalhoidlik maa, tasane rahvas... Ei kipu leiutama.

Tõsi, "Head Eesti asjad" algab üsna hoogsalt – kohe sukeldutakse nüüdismaailma moodsatesse asjadesse. Teose esimene artikkel räägib Skype'ist, teine internetipõhisest vabakasutusega inseneriplatvormist GrabCAD, kolmas targast lillepotist Click And Grow, neljas rahavahetuslahendusest TransferWise ja viies geenitehnoloogiast. Kõik uudistest tuntud asjad.

Ja kõik ka erineva tasemega artiklid ning, mis siin salata, ka erineva tasemega leiutised, alates tõelistest edulugudest nagu Skype, GrabCAD või tark lillepott kuni täieliku fopaani geenitehnika valdkonnas.

Alles edasi jätkab raamat vanemate ja ka filosoofilisemate asjadega. Muidugi leiame siit Õ-tähe, samuti Eesti astronoomide saavutused, raamatu kolmandas peatükis pealkirjaga "Ihulised asjad" võetakse ette Tartu Ülikooli ajaloo ilu – meditsiiniteaduse suurkujud ning nende avastused, mille osas pole tõesti vinguda midagi: need mehed ja nende saavutused on kindlalt maailma teadusloo esirinnas.

Raamat ongi jagatud peatükkideks, igaüks omakorda temaatilisteks artikliteks. Artiklid ise erinevad paljuski, kuigi tundub, et neid on püütud suruda ühtsesse formaati. Et kirjeldatavad nähtused ise erinevad, pole see alati õnnestunud ning alati ei ole saanud autorid kasutada ühesugust lähenemist, kus algul on juttu leiutisest või avastusest, seejärel eraldi tema avastaja elukäigust.

"Head Eesti asjad" mõjub siiski natuke ebaühtlaselt ning torkab silma, et mõni nähtus on autoritele olnud südamelähedasem, teine vähem. Vahel annab lausa tunda, et autorid ei saa ka ise hästi aru, millest juttu – mistõttu jääb see segaseks ka lugejale. Nõnda võib öelda, et "Head Eesti asjad" jätab pisut kiirustava mulje, kuigi raamatul on tugevaid külgi: selge temaatiline jaotus, püüe kõikehõlmavusele ning, mis teeb teose mugavalt kasutatavaks, aineregister ja isikunimede register.

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: