Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma ({{commentsTotal}})

"Elu" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

Kellele ulmekad meeldivad, sellele on film kindlasti peibutav, kuid olge hoiatatud, tegemist on järjekordse looga, kus tegevustik areneb täiesti absurdselt lollilt. Tundub, et kosmoselaeva on sattunud kamp ajukääbikuid ning filmi jooksul näib, et neil polnud üldse aimu, mida nad sinna tegema läksid, kui ohtlik see missioon olla võib ja neil pole korrakski peast läbi vilksatanud mõte, et äkki nad ei jõuagi Maale tagasi. Igal juhul käituvad nad nii arulagedalt, et seda rumaluse paraadi vaadates on lausa piinlik.

Et filmi mitte päris mutta tampida, siis olgu öeldud, et kui lugu kõrvale jätta ja tegelaste jaburusse mitte süveneda, siis visuaal on hea. Väga efektne on see, kuidas on kujutatud kaaluta olekut, kogu tegevus toimubki kaaluta olekus, see kosmosereis toimub enamvähem tänapäeval ja enamvähem nende tehnoloogiliste vahenditega, mis meil on praegu olemas. See tähendab, et ei ole mingit kosmoselaevas tingi jalutamist, pole kunstlikku gravitatsiooni. Kosmoselaev ise on efektne, mitte liiga ülepingutatult futuristlik, üldiselt enamvähem ootuspärane, kuigi tänapäevaste kosmosejaamade kõrval tundub see siiski juba üsna luksuslik ja avar.

Lugu püüab olla võimalikult realistlik. Käib küll Marsi-missioon, kuid kedagi ei saadeta Marsile, sealt on kohale jõudmas pinnaseproovid, mida Maale ei viidagi, vaid neid hakatakse uurima Maa orbiidil kosmosejaamas. Miskipärast on meeskonnas vaid üks teadlane, kes nende proovidega tegeleb ja kel jutu järgi peaks olema vastav pädevus. Meeskonnas on veel venelannast kapten, naismilitaarist turvapealik, üks mehhaanik, arst ja jaapanlasest IT-spets. Militaarse treeninguga on pundis vaid kaks naist, kes enamvähem säilitavad kriisiolukorras kaine mõistuse ja teevad adekvaatseid otsuseid. Mehed käituvad nagu peata kanad, kes on juhitud hetkeemotsioonidest ega suuda olukorda kainelt hinnates näha suuremat pilti. Nad hakkavad lollilt riskima ja rapsima ning tulemuseks on katastroof.

 

Efektselt on kujutatud Marsi eluvorm, kuid ka see marslane on arusaamatult ajuvaba. Ühest küljest nagu primitiivne vorm, teisalt nutikam kui kõik jaama mehed kokku, ometi ei tõuse ta ülikiiresti arenedes kõrgemale algelisest tungist lihtsalt toituda. Filmis ei anta ka mitte mingit vihjet sellele, missugused võiksid olla olnud selle eluvormi mõõtmed Marsil või kuidas sellest punasel planeedil järele sai jääda vaid üks rakk. Kinolinal see aina kasvab ja kasvab, muutudes kiiresti agressiivseks. Ta oskab kasutada tööriistu, taipab põgeneda, peituda, oskab rünnata, kuid ei püüa kordagi luua mingit kontakti. Seda ei püüa ka meeskonnaliikmed. Nad isegi ei aruta kordagi selle üle, mis see asi olla võiks. Teadlane küll räägib, et iga rakk on nagu väike maailm iseeneses, kuid sellega asi piirdub, tulnukale ei anta mitte mingit tausta, tema puhul ei oodata mitte mingit ohtu, teda uuriv teadlane peab teda isegi nunnuks.

Veidrana tundub ka see, et niipea kui Marsi elusrakk leitakse, antakse sellest kohe kõigile Maal teada, on massilised rahvakogunemised, uudised, pidulikult antakse tulnukale nimi. Calvin. Minu vandenõuteooriatest rikutud mõistus ütleks, et pärast leidmist peaks olema enne rahvale uudistesse teatama tormamist mingi mõistlik ajapuhver, et enne nunnutamist ja nimepanemist täpsemalt välja selgitada, millega on tegemist. Kas see asi on ohutu või ohtlik.

No Calvin igal juhul näeb välja nagu nälkja, kassi, kaheksajala ja Alieni filmidest tuntud eluka ristsugutis. Ta on lüüme ja verejanuline. Ta küll ei suutnud kuidagi elada Marsi atmosfääris, küll aga ei valmista talle mingeid probleeme elus püsida avakosmoses ja trotsida leeklambi kuumust. Ta teeb efektselt lõpu peale laeva mehhaanikule (Ryan Reynolds), seda tänu mehhaaniku enda lollusele. Calvinil õnnestub üks-null teha ka teistega, ega see pole kogenud ulmefilmide vaatajale vast mingi ootamatu pööre, siin polegi oluline teadmine, et keegi või kui palju neid kosmosesse sattunud lolle astronaute surma saab, vaid oluline on jaht. Selle käigus on efektseid ja võikaid stseene, lastele ei soovita.

Jabur on, et niisuguse missiooni puhul on kosmosejaam nagu hõre sõel. Maaväline eluvorm pääseb laborist välja (ja hiljem avakosmosest tagasi jaama) nii totakal viisil, et tahaks pead vastu seina peksta või piinlikkust jõuetu naeruga varjata. Kui tõesti selline käpardite punt, alustades kosmosejaama planeerijatest Maal, mingi võõramaise eluvormi enda valdusse saab, siis pole ime, kui meil pikka pidu enam ei oleks. Nagu ka filmis juhtub.

Filmile au andes tegelased ikka ponnistavad lõpuni välja ja pinget siiski hoitakse. Päris sellist momenti ei teki, et tahaks saalist välja jalutada, kuigi rumalus on tõesti tappev. Siin filmis sõna otseses mõttes. Lõpuks mõtleb jaama arst (Jake Gyllenhaal) välja plaani, mille abil saaks vältida tulnuka Maale jõudmist. Toimub veel viimane ja küllaltki paeluv agooniline heitlus. Märulit on siin millimallikaliku tulnuka kohta küll kõvasti. Meeskonnaliikmed surevad nagu kärbsed. Ainus tegelane, kelle surmale kaasa võiks tunda, on teadlane Ariyon Bakare kehastuses. Teiste hukkumine paneb kaasatundmise plaanis õlgu kehitama, sest nende tegelaskujud ei ole nii piisavalt vaatajale välja arendatud, et neile jõuaks kuidagi kaasa elama hakata. No Reynoldsi surma tasub vaadata lihtsalt sellepärast, et see on massidele suunatud ulmefilmi kohta üsna võigas.

Kui teid ei häiri tegelaste napakas käitumine ja üldine lame ning etteaimatav lugu, siis efektide pärast tasub filmi vaatama minna küll.

Treiler:

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.