Arvustus. Eesti esimese hipsteri elust ({{commentsTotal}})

Ellen Niit
Ellen Niit "Onu Ööbik Öösorri tänavast" Autor/allikas: ERR

Uus raamat

Ellen Niit
Onu Ööbik Öösorri tänavast
Priit Pärna pildid
Tammerraamat
46 lk.

Onu Ööbik on Ellen Niidu töödes na tagaplaanitegelane, vist. Triinut-Taavit teatakse, Krõlli loomulikult, Pille-Riini panid igasugu kahtlased "poeedid" oma "laulude" sisse. Onu Ööbik küll esimesena pähe ei tule. Teisena, jah, et oli küll.

Nüüd tuleb tunnistada algavat Alzheimerit, et ega ei mäletagi, kus ja kellele Ellen Niit rääkis, onu Ööbik olnud algselt ülepea koduseks tarvitamiseks. Lastele kasvatuslikul ja lõbustuslikul eesmärgil jutustamiseks. Hoiatava näitena, et kui putru ei söö, siis suureks ei kasva.
Loomulikult. Kaks hiilgavat kirjanikku majas, oleks ju totter siis lastele mingit pitsilist inglise lasteraamatut lugeda. Oma tehtul on parem tunne sees.

Kui miski ammu loetud (mina sain onu Ööbikust teada, kui kingiti "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood", kuhu kodaniku juhtumised ka sisse pandud), siis vahel oled ettevaatlik. Mõne raamatu kohta öeldakse ju, suurim sigadus, mida autorile teha, on täiskasvanuna üle lugeda. Muide, see on täiesti tõsi. Aga ei hakka siin nimekirjaga kedagi vihaseks ajama, omal ajal neid tänulik lugeja haarab kirve tüüpi asju küllalt saadud.
Mees, Ellen Niit ju kirjutas, ütles targem mina.

Tal oli õigus.

Sama lõbus oli, sama tore, lapsepõlve kukuti tagasi, mõnus. Kolme õ ja nelja n-iga. Kõrgemas keskeas jääb paljast heast tujust väheks, vaja ikka urgitseda. Tea, miks, aga targem mina kuulutas onu Ööbiku hipsteriks. Mitte et ta väga teaks, misasi on hipster. Mingi segase hariduse, hämarate rahaallikate, rohkete veidrustega linnaullike, vist. Kes võiks elada küll Öösorri tänaval, kurta rahapuudust, eirata järjekindlalt liikluseeskirju, vannis igaks juhuks appi karjuda ja muidu tekitada hämmeldunud küsimusi, et miks sihuke elab ja millest, kui Schiller pidi surema. Naljakas kaeda ometi. Linn ongi alles siis linna moodi, kui seal tuutud elutseda võtavad.

Et loetagu ja kõkutatagu. Seda pudrujuttu tuleb kindlasti tõrksale titele lugeda, et tast mingi kõhend ei kasvaks.

Ootamatu ja omaette pull selle teose man on, et harjunud Edgar Valteri asemel on pildid teinud Priit Pärn. Millised, nagu arvatagi, on raamat raamatus. Onu Ööbiku lood on võrdlemisi ammused, pildid viskavad viiteid tänasesse päeva, kust võibolla see hipsteriuid alguse saigi. Jälle tuleb meelde, ikka Tagurpidi-Antsla. Lapsepõlve mõnusaid mälestusi ei võta ükski Alzheimer, kas teate.

Vägev.

Toimetaja: Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: