Arvustus. Eesti esimese hipsteri elust
Uus raamat
Ellen Niit
Onu Ööbik Öösorri tänavast
Priit Pärna pildid
Tammerraamat
46 lk.
Onu Ööbik on Ellen Niidu töödes na tagaplaanitegelane, vist. Triinut-Taavit teatakse, Krõlli loomulikult, Pille-Riini panid igasugu kahtlased "poeedid" oma "laulude" sisse. Onu Ööbik küll esimesena pähe ei tule. Teisena, jah, et oli küll.
Nüüd tuleb tunnistada algavat Alzheimerit, et ega ei mäletagi, kus ja kellele Ellen Niit rääkis, onu Ööbik olnud algselt ülepea koduseks tarvitamiseks. Lastele kasvatuslikul ja lõbustuslikul eesmärgil jutustamiseks. Hoiatava näitena, et kui putru ei söö, siis suureks ei kasva.
Loomulikult. Kaks hiilgavat kirjanikku majas, oleks ju totter siis lastele mingit pitsilist inglise lasteraamatut lugeda. Oma tehtul on parem tunne sees.
Kui miski ammu loetud (mina sain onu Ööbikust teada, kui kingiti "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood", kuhu kodaniku juhtumised ka sisse pandud), siis vahel oled ettevaatlik. Mõne raamatu kohta öeldakse ju, suurim sigadus, mida autorile teha, on täiskasvanuna üle lugeda. Muide, see on täiesti tõsi. Aga ei hakka siin nimekirjaga kedagi vihaseks ajama, omal ajal neid tänulik lugeja haarab kirve tüüpi asju küllalt saadud.
Mees, Ellen Niit ju kirjutas, ütles targem mina.
Tal oli õigus.
Sama lõbus oli, sama tore, lapsepõlve kukuti tagasi, mõnus. Kolme õ ja nelja n-iga. Kõrgemas keskeas jääb paljast heast tujust väheks, vaja ikka urgitseda. Tea, miks, aga targem mina kuulutas onu Ööbiku hipsteriks. Mitte et ta väga teaks, misasi on hipster. Mingi segase hariduse, hämarate rahaallikate, rohkete veidrustega linnaullike, vist. Kes võiks elada küll Öösorri tänaval, kurta rahapuudust, eirata järjekindlalt liikluseeskirju, vannis igaks juhuks appi karjuda ja muidu tekitada hämmeldunud küsimusi, et miks sihuke elab ja millest, kui Schiller pidi surema. Naljakas kaeda ometi. Linn ongi alles siis linna moodi, kui seal tuutud elutseda võtavad.
Et loetagu ja kõkutatagu. Seda pudrujuttu tuleb kindlasti tõrksale titele lugeda, et tast mingi kõhend ei kasvaks.
Ootamatu ja omaette pull selle teose man on, et harjunud Edgar Valteri asemel on pildid teinud Priit Pärn. Millised, nagu arvatagi, on raamat raamatus. Onu Ööbiku lood on võrdlemisi ammused, pildid viskavad viiteid tänasesse päeva, kust võibolla see hipsteriuid alguse saigi. Jälle tuleb meelde, ikka Tagurpidi-Antsla. Lapsepõlve mõnusaid mälestusi ei võta ükski Alzheimer, kas teate.
Vägev.
Toimetaja: Valner Valme