Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid
Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10
Bing & Ruth on minimalismi/ambient-muusika ansambel Brooklynist, mida juhib pianist David Moore. Ansambel sai alguse 2006. aastal, mil Moore New York City muusikatudengina soovis omaloodud muusikat viia akadeemiast väljapoole. Oma minimalistliku ansamblimuusikaga, mis rõhus teatud filmilikule tundlikkusele, avaldati esimene album "City Lake" aastal 2010 limiteeritud tiraažis, 11-liikmeline kollektiiv tähendas Moore'i jaoks logistilisi raskusi turneede ja proovide organiseerimisel. Neli aastat hiljem tuli plaadistusleping firmaga RVNG Intl, teine album "Tomorrow Was the Golden Age" ja esikalbumi kordustrükk suuremas tiraažis. Ansamblis oli selleks ajaks ridu harvendatud ja koosseis oli seitsmeliikmeline: klaver, kaks klarnetit, kaks bassi, tšello ja lintkaja-agregaadi operaator.
Tänaseks on Bing & Ruth sõlminud lepingu plaadifirmaga 4AD, mis kõnealuse kolmanda plaadi "No Home of the Mind" ka avaldas. Koosseis on tänavu viieliikmeline: klaver, klarnet, kaja-agregaat ja kaks bassi. Kompositsioonid said loodud 17 erineval klaveril Põhja-Ameerikas ja Euroopas eri sessioonidel, turneedel ja reisidel. Stuudiomaterjal sai purki pandud Hudsonis kahe päeva jooksul, ühes kirikus, kus palad mängiti otse sisse väheste võtetega.
David Moore'i looming on sisuliselt minimalistlik klaverimuusika kammer-ambientlike lisanüanssidega. Hoolimata sellest, kas Moore läheneb Lubomyr Melnikule omasele kärmete noodiklastrite territooriumile ("Starwood Choker", "Form Takes") või seab end sisse kusagile Harold Buddi ja Erik Satie vahele ("As Much as Possible"), on klaver põhipill ja teised mängivad toetavat rolli. Klarnet on märkimisväärne oma üldtekstuuri sulandumises sel määral, et Philip Glassi ansambli saksofonistid kõlavad tema kõrval tavaliste jazz-muusikutena. Poognaga bassidest vähemalt üks annab madalaid sagedusi sel määral, et tänu osavale lintkajakasutusele justkui kostuks helipildis ka bassisünt.
Lintkaja operaatori kaasamine ansambliliikmeks osutab sellele, et David Moore'i ambient-ansamblil on kindlad ambitsioonid ka kontserdibändina. Ambient üldjoontes on seisnenud stuudioproduktsiooni võimaluste maksimaalses ärakasutamises, aga Moore näeb ette, et vastavad kõlanüansid oleks esindatud-esitatud ka kontserdil. "No Home of the Mind" on ilus ja kummastav muusika viieliikmelise grupeeringu poolt, aga võib julgelt oletada, et see muusika on määratud enamgi avanema justnimelt laval. Ja seda eriti nõudlike kuulajate ees, kes ootavad ambient-esitajatelt enamat kui järjekordne eneseparodeerimine läptopi taga.
"The How of It Sped":
Toimetaja: Madis Järvekülg