Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator ({{commentsTotal}})

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Sel nädalal valitakse Tartu Ülikoolile uus rektor. Reelika Alunurm ütles, et rektori valimine on üliõpilastele koolielus üks olulisemaid teemasid.

„Rektori valimine tähendab põhimõtteliselt seda, et kõik õppesuunad, teadussuunad võivad muutuda, võivad areneda. Just eelkõige rektori meeskonna mõttes. Üliõpilase elu mõjutab kõige rohkem õppeprorektor ja õppesuund. See on väga oluline, sest see mõjutab kõigi üliõpilaste ülikoolikogemust. Kui ma olen rääkinud inimestega vabas vormis, siis päris tihti on neil raske aru saada, et mida see rektor ikkagi teeb. Kohati nähakse rektorit kui esindusisikut, kes räägib aktustel ja annab aukirju kätte või midagi sellist. Tema sisuline töö on võib-olla üliõpilaste jaoks natuke raskesti hoomatav. Aga see on okei, sest ülikool on suur organisatsioon: meil on umbes 3000 töötajat ja umbes 14 000 tudengit. Arusaadav, et kõik ei saagi täpselt teada, mida rektor teeb. Teisest küljest mulle tundub, et see on oluline, et üliõpilased seda rohkem väärtustaksid, tunnustaksid: see ju muudab meie strateegilist juhtimist, ülikooli suunda,” rääkis Alunurm.

Ametlikult on tema sõnul valimistel üliõpilaste käes 24 häält 251st. „Tavaliselt on meil otsustuskogudes 20 protsenti häältest, seekord aga natuke vähem, mis on võib-olla omaette probleem. Aga mulle tundub, et diskussiooni mõttes saavad üliõpilased päris palju kaasa rääkida. Ma arvan, et rektorikandidaadid ja ülejäänud ülikoolipere, ka valimiskogu osa, ikkagi jälgivad ja kuulavad, mida üliõpilased arvavad.”

Nagu iga kord kui valitakse kahe inimese vahel, kellest üks on ametis ja teine mitte, siis ka eelseisvatel rektorivalimistel on Alunurme sõnul põhiküsimus selles, kas minna sama teed mööda edasi või otsustada muutuste kasuks.

Ta lisas, et üliõpilased on pannud kirja oma ootused rektorile, mille põhjal nad hääletavad. Rektorikandidaatide programmid leiab SIIT. „Ma ei oska veel tulemust prognoosida ja mulle tundub, et siin on veel arutelukoht.”

Üliõpilaskonna esimees viitas veel nüüdisaja noore teadlase karjäärivõimalusi selgitades teadusagentuuri 2016. aasta raportile.

„Üks noor teadlane peab olema pigem administraator, töörühma juht, keegi, kes kirjutab projekte ja toob teadusraha sisse. Samal ajal langeb teaduse tegemine hobikorda,” ütles Alunurm, lisades, et unarusse teaduse tegemine siiski jäänud ei ole.

Ülikooli vaimsust, üliõpilaste tegutsemistahet ja energiat teadustöösse panustada aitaks tema sõnul suurendada majanduslik stabiilsus ning erinevate teadusvaldkondade infrastruktuuri ja organisatsioonikultuuri areng.

„Et tuua inimesi kokku ja tekitada neis seda tunnet, et me oleme üliägedad ja Tartu Ülikool on just see koht, kus teha kõige ägedamaid asju.”

Alunurm peab oluliseks ka ülikooli ja ühiskonna omavahelist sidusust.

„Ülikool on üksus ühiskonnas, kuhu on koondunud väga suur hulk teadmust. Kui meil selline üksus eksisteerib, siis tundub väga mõistlik, et me kasutame seda teadmust ühiskonna jaoks ära. Eksperdid, kes osalevad mingisugustest komisjonides, nõukogudes ja panustavad samamoodi ettevõtete arengusse või vabaühenduste arengusse – see kõlab mõistlikult. Siin on ka see küsimus, kas seda tehakse juhuslikult – need, kes jaksavad ja jõuavad – või teeb ülikool seda strateegiliselt, et meie eksperdid ja targad inimesed ülikoolis panustaksid rohkem ühiskonna tegevustesse.”

Reelika Alunurm õpib ise Tartu Ülikoolis doktorantuuris majandust ning keskendub just ülikooli ja ettevõtete vahelisele koostööle.

„Ma tahaksin täpsemalt uurida seda, kuidas on õnnestunud erinevatel Aasia riikidel, kus eraettevõtted panustavad teadusesse päris palju, hea koostöösüsteem luua,” täpsustas ta.

Alunurm tõi seejuures välja ühe positiivse õpikogemuse:

„Tootearenduse kursuse raames pidime tegema konkreetselt ühele ettevõttele toote. Pidime tegema disaini, tooteanalüüsi, määrama sihtgrupi ja me läksime kohapeale ettevõttesse seda esitlema. Me pidime olema valmis meeskonnana kogu oma tööd kaitsma. Mulle tundus see väga erakordne kogemus.”

Ta on õppinud ka jaapani keelt ja kultuuri ning Alunurme kultuurisoovituski tuli sellest vallast: Fujiwara no Teika koostatud kogumik „Sada luuletust, sada luuletajat”.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Plekktrumm"



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk