Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator ({{commentsTotal}})

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Sel nädalal valitakse Tartu Ülikoolile uus rektor. Reelika Alunurm ütles, et rektori valimine on üliõpilastele koolielus üks olulisemaid teemasid.

„Rektori valimine tähendab põhimõtteliselt seda, et kõik õppesuunad, teadussuunad võivad muutuda, võivad areneda. Just eelkõige rektori meeskonna mõttes. Üliõpilase elu mõjutab kõige rohkem õppeprorektor ja õppesuund. See on väga oluline, sest see mõjutab kõigi üliõpilaste ülikoolikogemust. Kui ma olen rääkinud inimestega vabas vormis, siis päris tihti on neil raske aru saada, et mida see rektor ikkagi teeb. Kohati nähakse rektorit kui esindusisikut, kes räägib aktustel ja annab aukirju kätte või midagi sellist. Tema sisuline töö on võib-olla üliõpilaste jaoks natuke raskesti hoomatav. Aga see on okei, sest ülikool on suur organisatsioon: meil on umbes 3000 töötajat ja umbes 14 000 tudengit. Arusaadav, et kõik ei saagi täpselt teada, mida rektor teeb. Teisest küljest mulle tundub, et see on oluline, et üliõpilased seda rohkem väärtustaksid, tunnustaksid: see ju muudab meie strateegilist juhtimist, ülikooli suunda,” rääkis Alunurm.

Ametlikult on tema sõnul valimistel üliõpilaste käes 24 häält 251st. „Tavaliselt on meil otsustuskogudes 20 protsenti häältest, seekord aga natuke vähem, mis on võib-olla omaette probleem. Aga mulle tundub, et diskussiooni mõttes saavad üliõpilased päris palju kaasa rääkida. Ma arvan, et rektorikandidaadid ja ülejäänud ülikoolipere, ka valimiskogu osa, ikkagi jälgivad ja kuulavad, mida üliõpilased arvavad.”

Nagu iga kord kui valitakse kahe inimese vahel, kellest üks on ametis ja teine mitte, siis ka eelseisvatel rektorivalimistel on Alunurme sõnul põhiküsimus selles, kas minna sama teed mööda edasi või otsustada muutuste kasuks.

Ta lisas, et üliõpilased on pannud kirja oma ootused rektorile, mille põhjal nad hääletavad. Rektorikandidaatide programmid leiab SIIT. „Ma ei oska veel tulemust prognoosida ja mulle tundub, et siin on veel arutelukoht.”

Üliõpilaskonna esimees viitas veel nüüdisaja noore teadlase karjäärivõimalusi selgitades teadusagentuuri 2016. aasta raportile.

„Üks noor teadlane peab olema pigem administraator, töörühma juht, keegi, kes kirjutab projekte ja toob teadusraha sisse. Samal ajal langeb teaduse tegemine hobikorda,” ütles Alunurm, lisades, et unarusse teaduse tegemine siiski jäänud ei ole.

Ülikooli vaimsust, üliõpilaste tegutsemistahet ja energiat teadustöösse panustada aitaks tema sõnul suurendada majanduslik stabiilsus ning erinevate teadusvaldkondade infrastruktuuri ja organisatsioonikultuuri areng.

„Et tuua inimesi kokku ja tekitada neis seda tunnet, et me oleme üliägedad ja Tartu Ülikool on just see koht, kus teha kõige ägedamaid asju.”

Alunurm peab oluliseks ka ülikooli ja ühiskonna omavahelist sidusust.

„Ülikool on üksus ühiskonnas, kuhu on koondunud väga suur hulk teadmust. Kui meil selline üksus eksisteerib, siis tundub väga mõistlik, et me kasutame seda teadmust ühiskonna jaoks ära. Eksperdid, kes osalevad mingisugustest komisjonides, nõukogudes ja panustavad samamoodi ettevõtete arengusse või vabaühenduste arengusse – see kõlab mõistlikult. Siin on ka see küsimus, kas seda tehakse juhuslikult – need, kes jaksavad ja jõuavad – või teeb ülikool seda strateegiliselt, et meie eksperdid ja targad inimesed ülikoolis panustaksid rohkem ühiskonna tegevustesse.”

Reelika Alunurm õpib ise Tartu Ülikoolis doktorantuuris majandust ning keskendub just ülikooli ja ettevõtete vahelisele koostööle.

„Ma tahaksin täpsemalt uurida seda, kuidas on õnnestunud erinevatel Aasia riikidel, kus eraettevõtted panustavad teadusesse päris palju, hea koostöösüsteem luua,” täpsustas ta.

Alunurm tõi seejuures välja ühe positiivse õpikogemuse:

„Tootearenduse kursuse raames pidime tegema konkreetselt ühele ettevõttele toote. Pidime tegema disaini, tooteanalüüsi, määrama sihtgrupi ja me läksime kohapeale ettevõttesse seda esitlema. Me pidime olema valmis meeskonnana kogu oma tööd kaitsma. Mulle tundus see väga erakordne kogemus.”

Ta on õppinud ka jaapani keelt ja kultuuri ning Alunurme kultuurisoovituski tuli sellest vallast: Fujiwara no Teika koostatud kogumik „Sada luuletust, sada luuletajat”.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Plekktrumm"



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: