Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia ({{commentsTotal}})

Hamburger
Hamburger Autor/allikas: AFP/Scanpix

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Eesti elanikkond on Euroopas üks kiiremini rasvuv rahvas. Sotsiaalministeeriumi blogist võib lugeda, et ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid ja see trend on Eestis iga aastaga kasvav. Analüüs lõpeb tõdemusega, et “liigne kehakaal on saamas üha tõsisemaks rahvatervise probleemiks, millel on suur koormus nii ravikindlustussüsteemile kui ka ühiskonnale tervikuna. Seetõttu oleks tarvis kiirelt ja efektiivselt rakendada tõenduspõhiseid ja toimivaid poliitikameetmeid, et võidelda ülekaalulisuse ja rasvumisega ning nendega kaasnevate terviseprobleemidega.” Analüütikud on välja arvutanud, et kõrge kehamassiindeksi tõttu on Eesti elanike tootlikkus 10 aasta jooksul vähenenud umbes 647 miljoni eurot.

Elutempo on tänapäeval kiire ning mugavusest ja ilmselt ka hinna tõttu lepitakse sageli kiirtoiduga – kaheraudne Statoilist, burger McDonaldsist või saiake kioskist. Teen seda pattu isegi, pigem küll pikemate autosõitude ajal, aga siiski – fast food kuidagi sobib road trip’iga kokku.

Aga nagu kõigega siin elus kipub olema – päeva lõpuks loeb mõõdukus, tuleb osata piiri pidada, kõigel on hind ja liialdamine maksab haledalt kätte. Olgu selleks siis kiirtoit, hoo pealt tehtud ja läbimõtlemata finantsotsused või pealkirjapõhised järeldused. Lõppkokkuvõttes tuleb kõik meie endi elukvaliteedi arvelt.

Kiirtoidu, kiirmoe, nn klikimeedia ja üleüldise kiirustamise kõrvale võiks proovida tarbida ka aeglast.

Või vähemalt märgata, et sellised variandid ka eksisteerivad. Ja need võivad olla täitsa meeldivad lahendused.

Foto: Hip, Hip, Hurrah! (1888) by Peder Severin Krøyer, Wikipedia

Rohkem slow food, slow fashion & slow journalism

Kihutamine annab adrenaliini, aga ka slow motion võib pakkuda pinget, andes võimaluse märgata, süveneda, nautida. Tehnoloogia areng on toonud kaasa üha kiireneva elutempo, kus kraavipervele ei tohi jalgu puhkama istuda – jääd elust maha. Aga mis teha, kui ei taha kogu aeg karusselliga sõita? Selleks tuleb lihtsalt maha astuda ja endale aega võtta.

Mul on tunne, et maailm pöördubki selles mõttes rohkem itta, et järjest suurem osa inimesi soovib rahu, aega iseendale ja kõik väline ei ole enam nii in. Et kätte on jõudnud/jõudmas aeg, kus väike on jälle ilus. Väike pagaritöökoda, väike moefirma, mis toodab riideid, mis vastanduvad anonüümsele masstootmisele (slow fashion) ja mille tarbimisiga on pikem. Neid tooteid iseloomustab teostuse kõrge kvaliteet, põhjalikkus, läbimõeldus, isikupärasus, inimest väärtustav rahulik mõtteviis. Mu meelest sobib siia ritta ka aeglane ajakirjandus. Kas kõik on ikka nii oluline, et peame olema kogu aeg sisse lülitatud (push notification)? Kas meil on ikka kõike ja nii palju vaja? Ja kiiresti? Ja korraga?

Citius, altius, fortius on olümpiamängudest tuttav üllas deviis, aga kui õige võtaks kõiges pisut tempot maha? Äkki nii jõuame kaugemale? Elu pole (ainult) sport, kus oma suutlikkuse piire päevast-päeva tagant piitsutada. Kiirustame aeglaselt.Vahelduseks.

p.s. Raamatusoovitus – Daniel Kahneman “Kiire ja aeglane mõtlemine”. Raamat kirjeldab inimese mõtlemisprotsesse, mille eest määrati Kahnemanile 2002. aastal ka Nobeli majanduspreemia.

Edasi.org

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Edasi.org



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.