Loomerahva pleenum. Tõnu Viik: kultuur ei tohi toota piiratud teadvust ({{commentsTotal}})

{{1491116100000 | amCalendar}}

2. aprillil toimus Pärnus loomerahva pleenum "Üksi oleme puud, koos aga mets". Filosoof Tõnu Viik arutles pleenumil näiteks keeleküsimuste üle teaduses ja kõrghariduses. Ta arvas, et me peaks rääkima kultuurist kui kollektiivsetest tähendustest ja nende tähenduste loomise võimalustest.

Pleenum meenutas Lennart Meri ütlemist, et üksi oleme puud, koos aga mets. Koos mõeldi, kuidas peame tormises maailmas tuulemurde ette nägema, neid ära hoidma. Tõnu Viigi kõrval said sõna veel paljud teised ühiskonna- ja kultuuritegelased. Enamikku kõnedest saab näha artikli pildist avanevast videoaknast.

Oma mõtteid Eesti looduse ja rahva, keele ja kultuuri, teaduse ja maaelu tulevikust jagasid Anu Raud, Andres Tarand, Andrus Kallastu, Arvo Valton, Birgit Landberg, Egge Kulbok-Lattik, Helle Tiikmaa, Ignar Fjuk, Indrek Tarand, Ivi-Els Schneider, Jaan Elken, Katrin Koov, Krista Aru, Madis Somelar, Mari-Liis Lill, Marju Lauristin, Marju Lepajõe, Mark Soosaar, Mati Hint, Ott Raidmets, Pille Lill, Ruslan Trochynskyi, Siiri Sisask, Tarmo Soomere, Toomas Kiho, Urmas Paet, Valdur Mikita, Maarja Lõhmus jt.

Krista Aru kõne: meil on vaim natuke kängu jäänud

Indrek Tarand: poliitiku töös peitub suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks

 

Aprillipleenumile ei saanud mõni esineja kohale tulla, kuid läkitas oma sõnumi videosalvestusena.

Kunstnik Enn Põldroos: 1988. aasta aprillipleenumist saab praeguseks üle võtta vaid hoiakud

Marju Lauristin: ilma eestikeelse teaduseta muutub eesti keel köögikeeleks

Kunstnik Anu Raud: mind häirib väikese riigi suurusehullustus

Ooperilaulja ja ühiskonnategelane Pille Lill: on vaja luua kultuuriparlament, kuhu eesti haritlased valitaks ja mis annaks nõu riigikogule

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu: tuleks teha väikesi asju ja teha neid väga hästi

Toimetaja: Valner Valme, Madis Järvekülg, Marju Himma



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: