Koolon. Helen Tammemäe: Müürileht tekkis tundest, et midagi on puudu ({{commentsTotal}})

Sel korral oli "Koolonis" külas Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe, kellega tuli juttu nii tõejärgsest ühiskonnast kui ka meediapaastust.

Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe sõnas "Koolonis", et ta proovib võimalikult vähe meediat tarbida. "Sellesse, mida ma loen, proovin seejuures süveneda," ütles ta ja kinnitas, et kuigi tal peatoimetajana on justkui kohustus olla kursis sellega, mis toimub eri sektorites, siis ta on muutunud isekamaks. "Ma enam ei loe asju, mis mind enam ei huvita, ma süvenen pigem nendesse asjadesse, mis huvi pakuvad."

"Mul on väga tihti küllastumus igasugusest infost," tõdes Tammemäe.

Tema jaoks on kohati hämmastav, kui palju inimesed jõuavad talle päeva jooksul meile saata. "Võib-olla see on minu enda probleem, sest ma tunnen kohustust vastata kõikidele kirjadele ja kui keegi Facebookis mingi lingi saadab, siis ma pean selle ikka läbi lugema."

Mingil hetkel lülitas ta lihtsalt Facebooki välja. "See oli ilus aeg mu elus, kuhu ma tahaksin tagasi jõuda, aga kahjuks me oleme nii läbi imbunud sotsiaalmeediast, et tihti on kooli ja tööga seonduvalt tunne, et ei saagi sealt eemal olla."

Tammemäe sõnul on äärmiselt keeruline infovoogu kiirelt läbi lastes mõista, mis on tõde ja mis mitte. "Ma ei saa välja lülitada mingeid asju, sest kui ma tean, et ma ei kavatse süveneda mingisse teemasse, siis mulle tulevad sotsiaalmeediasse jooksvalt ainult emotsionaalsed plahvatused."

Helen Tammemäe tõi veel välja, et Müürileht tekkis kunagi suhteliselt tühjale kohale.

"Leht tekkis tundest, et midagi on puudu, aga olud on viimase kümne aastaga muutunud," nentis ta ja lisas, et praegusel hetkel on ta positiivselt üllatunud Vikerkaares.

"Ma olen käinud välismaal ja vaadanud sellise pilguga, aga ei olegi leidnud Müürilehele tasuta lehtede seast analoogi."

Küsimused: Erni Kask
Kaamera, montaaž: Siim Lõvi (ERR)
Täname: Müürileht
Salvestatud Tallinnas, varakevadel 2017
ERR ja nu. unioon 2017

Toimetaja: Kaspar Viilup



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.