Pille-Riin Larm. Umbluukamber ({{commentsTotal}})

Remondis Tartu ülikooli raamatukogu hoone.
Remondis Tartu ülikooli raamatukogu hoone. Autor: Sille Annuk/Postimees/Scanpix

Kui Tartu ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.

Tartu ülikooli raamatukogu pikaajalise külastajana olen õppinud olema kannatlik. Igal suvel on raamatukogu puhkusel – mis seal ikka, teised raamatukogud on ka.1 Ka muudel aastaaegadel on tulnud ette pikki pause, mil raamatukogu on osaliselt või tervenisti suletud, sest nüüdseks 35 aastat vana maja tahab remontimist. Arusaadav, olgugi tüütu. Nüüdne paus, mis algas 23. juunil 2016 ja pidanuks lõppema 4. oktoobri paiku, on aga kujunenud eelmistega võrreldes iseäranis ebameeldivaks.

Teadupärast ütles Tartu ülikool hiljuti üles lepingu remontija AS YIT Ehitusega, misjärel on töö seisnud. Viimase uudise kohaselt võib uus remontija selguda alles suvel ning siis jätkub ka remont.2 Elame veel, nagu ütleb Jaan Muna. Mina ja teised karastatud lugejad, kel on praegu kasutada juhulugemissaal Liivi tänaval, jätkavad mõnel ajutisel pinnal. Neid raamatuid, mida ei ole remondi ajaks linnast välja viidud, saab samuti jätkuvalt laenutada raamatukogu tagauksest Akadeemia tänaval. Jne.

See on üks inspireeriv tagauks, seal tuleb igasuguseid mõtteid. Viimasel ajal meenub laenutamas käies ikka, kuidas just selles punktis visati prügikonteineritesse liigseks osutunud raamatud.3 Paar nädalat pärast seda nörritavat sündmust kuulsime, et Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks.4 Ülikool on nimelt vähendanud aasta-aastalt õpikute soetamiseks ette nähtud rahasummat, kuigi nende hind pidevalt tõuseb. „Reaalset raha“ rohkem ei ole, samuti ei saa ära unustada, et praegu läheb miljoneid raamatukogu remonti, selgitab õppeprorektor.5 Üldpilt on ikkagi piinlik.

Asi ei ole ainult õpikute ja üliõpilaste suhtarvus (eestikeelsete õppekavade puhul 1 : 7, ingliskeelsete puhul 1 : 20)6 või lugemissaali toolide hulgas (150 umbes 14 000 üliõpilase kohta) või laenutatavate raamatute valikus (ainult avakogude teosed). Asi on vaimses ruumis. Teadusraamatukogu tähendab kõigepealt väga suurt hulka erialast kirjavara, mille saab ühes kohas kiiresti kätte. On vaja sünergiat uurija ja oi kui paljude varasemate tekstide vahel, et jõuda mingite järelduste ja uute ideedeni. Viimasel teadusväljaandes ilmunud artiklil, mille ise (kaas)kirjutasin, oli kasutatud kirjanduse nimekirjas 80 teost. Osa oli küll veebimaterjal, aga siiski – ei ole võimalik vedada iga päev kõiki allikaid, mida mul on süvenenud uurimistööks vaja, seljakotiga lugemissaali kaasa. Kas teadusraamatukogu lugemissaal, kuhu tuleb raamatud ise kohale tuua, on üldse teadusraamatukogu lugemissaal või lihtsalt üks saal? Vähe sellest, raamatukogu tähendab ka silmaringi avardavaid juhuleide riiulitelt, mida praegu on kasinalt, inspireerivaid vestlusi kaastudengite ja õppejõududega, seminare ja kohtumisi … Selle kõigega on kehvasti.

Bakalaureuseõpe kestab Tartu ülikoolis tänapäeval kolm ja magistriõpe kaks aastat. Kui ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat sellest ajast lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.
Mõtlen vahel Akadeemia tänava tagauksel ka seda, mida arvanuks olukorrast Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco, kes on kirjutanud raamatukogust terve romaani, kuulsa „Roosi nime“. Sealne tegevus toimub kloostris, mille raamatukogu on sõna otseses mõttes, aga ka allegooriliselt labürint. Kui peahoone uksed on suletud, pääseb raamatukokku läbi luukambri, kuhu ei tohi minna. Miks nii? Selle raamatukogu eesmärk ei ole tõe levitamine, vaid tõe leviku takistamine, mistõttu hakkavadki kloostris aset leidma sünged sündmused. Akadeemia tänava luukambri taga ei avane praegu mingit labürinti, aga tegemist on samamoodi tõe leviku tõkestamisega. Au see ülikoolile ei tee. Imestan, et raamatukogu teema ei kuulu rektorivalimiste prioriteetsete teemade hulka.

Eco sõnul on raamatule hea, kui seda loetakse: „Raamat koosneb märkidest, mis kõnelevad teistest märkidest, mis omakorda kõnelevad esemetest. Kui kellegi silmad neid ei loe, siis ei sünnita raamatu märgid mõisteid ja raamat on tumm. See raamatukogu on asutatud selleks, et raamatuid säilitada, nüüd aga on ta muutunud raamatute hauaks. Ja selle tõttu ongi temast saanud liiderlikkuse mülgas.“7
Mis saab Tartu ülikooli raamatukogust?

1  Sellest, missugust ajatut meelehärmi põhjustab kõigi teadusraamatukogude samaaegne kollektiivpuhkus, on kirjutanud juba ammuilma Rebekka Lotman (Postimees 15. VII 2006).
2  Kertu Kula, TÜ raamatukogu valmimine aina venib … – Tartu Postimees 27. III 2017.
3  Mihhail Lotman, Barbaarsuse pealetung 1. – Mihhail Lotmani koduleht, 17. I 2017. http://www.lotman.ee/blogi/barbaarsuse-pealetung-1
4  Jane Saluorg, Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. – ERR Novaator, 7. II 2017.
5  Samas.
6  Samas.
7  Umberto Eco, Roosi nimi. Tlk Merike Pau. Eesti Päevalehe Raamat, 2005, lk 380.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk